© tekst ja fotod – Tõnu Ling 2008

Telefon helises. Juba mällu sisestatud numbrilt nägin, et helistajaks on Vello Liiv. See kraps härrasmees on Saaremaal pensionipõlve pidav Eesti Riikliku Kunstiinstituudi endine õppejõud.

Velloga oleme sina peal ning tuttavad juba sellest ajast, kui ma Kuressaares ühes mööblifirmas köögimööblit projekteerisin. Seekord tuli siiski juttu fotodest. Täpsemalt – suurtest fotodest.

Vello tegeles parasjagu Kuressaare kesklinnas Kodulinna Lokaali sisekujundusega ning tema sooviks oli, et ma pildistaksin kodulinnateemalise foto, mis sobiks vana paekivimüüri kohale riputada.

Saime kokku ja pärast mõningast kaalumist leidsime, et seinale sobiks panoraamformaadis foto kõige paremini. Vello andis mulle vabad käed. Ainuke tingimus oli, et foto mõõdud oleksid umbes 200x50cm.

Pildistamine

Mida siis pildistada? Panoraami tegemine Kuressaare kesklinnas polegi nii lihtne, sest tänavad on kitsad ja eriti suvel väga rahva- ja autoderohked. Jalutasin mööda tänavaid ja proovisin leida sobivat vaatenurka, et pildile jääks ka Kodulinna Lokaali hoone. Keeruline.

Üritasin võtta panoraami osakaadreid ise tänavat mööda edasi liikudes, kuid ei saanud head komplekti. Järsku turgatas pähe mõte: mis siis, kui vaadata asjadele ülevalt alla – Pritsumeeste Pubi tornist, mis on kohe Raekoja kõrval!

Lahke omanik lubas torni ronida. Oli päikseline päev, taevas olid pilved ning avanev vaade andis lootust. Tänaval vurasid autod ja jalakäijad kulutasid “sebrat”. Kuna läksin esialgu lihtsalt vaatama, ei olnud mul statiivi kaasas. Siiski, pildistasin kaksteist kaadrit. Tunne jäi hea. Ainult et, kuidas käest pildistatud osakaadrid kokku istuvad, võis ju kaamera käes üles-alla kõikuda?

Fototöötlus

Mõningased katsetused Photoshopi Photomerge Panoramaga ei andnud laitmatuid liitekohti osapiltide vahel – katusekivid ja vihmaveerennid ei jooksnud kokku. Otsustasin proovida, mida suudab paljukiidetud programm The Panorama Factory.

Demoversioon ühendas kõik need 12 kaadrit laitmatult. Isegi võiks öelda, et uskumatult hästi. Ostsin tööversiooni ja pilt saigi valmis. Panoraami originaalformaadiks jäi pärast puhtaks lõikamist 87×28 sentimeetrit. Suurendamine küljepikkusega 207cm (et saada kõrguseks 50cm) ei muutnud pildi kvaliteeti märgatavalt kehvemaks.

Osapildid spetsiaalse panoraamide koostamise programmi The Panorama Factory töölaual.

“Panoraamivabrik” sai osapiltide kokkusulatamisega ideaalselt hakkama.

Viimane lihv

Võtsin sülearvuti kaasa ja sain taas Velloga objektil kokku. Käisin välja idee, et pilt võiks olla mustvalge, infrapunase filtri efektiga. Kujundajale see meeldis, kuid ta ta soovis seda oranzhikaks toonida.

Layer>New Adjustment Layer>Photo Filter ja edasi valisin Warming Filter (85) ning värvivaliku kastist otsisime üles sobiva oranzhi tooni, et pilt harmoniseeruks veelgi enam ruumi üldtonaalsusega. Värviküllastust veel julgelt juurde ja oligi lõpptulemus valmis.

Tellija jäi meie ühistöö tulemusena sündinud kunstiteosega väga rahule. Selles koostöös leidsin uue võimaluse erinevate pilditellijate soove veel paremini rahuldada. Kuid sedalaadi fototöötlust võib iga pildisõber oma kodus, oma tehtud piltidega julgelt katsetada. Ja need oma pildid ei pea muidugi olema panoraamid, vaid kätt võib proovida sellega, mis vaid meeldib.

Vahelduse mõttes võib toonitud mustvalge pilt olla päris hea mõte.

Mustvalge infrapunase efektiga pilt oli suurena päris muljetavaldav.

Oranzhikaks toonitud pilt pidi sobima seinale nagu suhkur kohvisse.

Valmispilt Kodulinna Lokaali vanal paest kivikeldri seinal.

(310)