Tänapäeva infoühiskonnas, kus inimesed teavad paljudest asjadest natuke, kerkib linnalegende ja müüte nagu seeni peale vihma. Seepärast võtsime nõuks kokku koguda levinuimad müüdid mis meil kliendid, sõbrad, tuttavad ja pereliikmed rääkinud on.  Kahjuks ei hakka neid müüte kummutama meetodil: “laseme midagi vastu taevast ja teeme sellest järeldused”, vaid lihtsalt  räägime asjadest nii, nagu nad tegelikult on.

1. müüt: Sülearvuti akut tuleb esimesel kasutamisel laadida vähemalt 12 tundi.

Vale. See seostub pigem vanemate nikkel-kaadium (NiCd) või nikkelmetallhüdriid (NiMH) akudega, millel oli n.ö mäluefekt. Tänapäevastel sülearvutitel, millel on liitium-ioon akud (Li-ion) või siis veel uuemad liitum-polümeer akud (Li-poly), sedasorti efekti pole, kuna energiat salvestavad elemendid on teistsuguse ehitusega.
Nimelt uutel akudel on sisse ehitatud kontrollmehhanism, mis kontrollib elementide täituvust, temperatuuri jne. Seega, niipea kui elemendid on saavutanud maksimaalse täituvuse, lülitatakse need toiteahelast välja. Loomulikult võite akut laadida 12 tundi, aga peale kolmandat-neljandat tundi neid enam ei laeta ja ülejäänud on mahavisatud aeg.

2. müüt: Sülearvuti aku tuleb tagant ära võtta kui arvuti on ühendatud vooluvõrku.

Vale/tõene. See müüt on kahe otsaga. Nagu esimeses müüdis selgeks saime, niipea kui aku on täis laetud, siis see lülitatakse toiteahelast välja. Seega reaalselt akut ei kasutata ning puudub vajadus üldse akut torkida. Samas on selles müüdis väike tõde. Nimelt liigkõrged temperatuurid ei mõju Li-ion elementidele hästi ning see kiirendab nende lagunemisprotsessi. Aga sellele tasub alles siis tähelepanu pöörata, kui sa kavatsed arvutiga CAD tarkvara kasutada või kõige uuemat 3D mängu mängida ning selle tulemil arvuti väga kuumaks läheb. Kui sa lihtsalt internetti lähed või Youtube’st muusikat kuulad, siis see ei mõjuta aku heaolu üldse, kuna arvuti enda töötemperatuur on piisavalt madal.

3. müüt: Viirused kustutavad minu failid ära.

Vale. Enamus tänapäevased viirused on disainitud nakatama suuremas hulgas arvuteid, et neid hiljem kasutada rünnakuteks BOTNET’is. Seega üritavad viirused pesitseda arvutis võimalikult vaikselt ning mitte kasutaja tööd häirida või endast märku anda. Viimased suuremad juhtumid viirustega, mis reaalselt arvutis faile üle kirjutasid, jäävad eelmisse sajandisse. Loomulikult võib esineda mõnda pärlit aga üldjuhul on see erand mitte reegel.

4. müüt: Mida rohkem viirustõrjeprogramme arvutis on seda parem.

Vale. Kui paigaldada mitu viirustõrjeprogrammi arvutisse siis need kohe kindlalt hakkavad üksteise tööd häirima ning ei pruugi midagi head arvutis teha. Parim näide siiani on olnud üks paari aasta tagune juhus, kus ühel kliendil oli vanem arvuti ning kokku installeeritud 7 erinevat tulemüüri/viirustõrjetarkvara. Selle tulemil esiteks arvuti üleslaadimise aeg oli 20 minutit ning arvutis olid tagatipuks viirused, mida programmid ei suutnud leida enam. Seega, paigaldage üks hea programm ning laske sellel töö ära teha.

5. müüt: Tihendamine (defrag) teeb arvuti kiiremaks.

Vale/tõene. Enamus arvutitel on võrdlemisi kiire otsimisajaga (seek time) kõvakettad ning kasutavad NTFS failsüsteemi. Aastaid 10 tagasi kui levinuim variant oli FAT32/FAT16 failsüsteem, siis tihendamine andis silmnähtava tulemuse. Veel enam, kui tegu on SSD (Solid State Drive) ehk siis välkmälul baseeruva kettaga (osad netbookid) siis nendel puuduvad liikuvad osad ja pöördusaega kui sellist ei ole. Loomulikult, kui sul on süsteemi kettal kogu informatsioon ning kõvaketas ise suure mahuga (ütleme, et üle 500GB) siis parem oleks tihendusprogrammiga aeg-ajalt üle käia, et failid natuke rohkem kokku tõsta.

Mis siis arvuti nii aeglaseks teeb? Üldjuhul on selle jaoks 3 tüüpilist põhjuks. Esiteks vigane või liiga suur register. Teine enamlevinud põhjus on liigne hulk programme, mis taustal askeldavad. Kolmandaks on ripakile jäänud ajutised süsteemifailid või nüüdsel internetiajastul, veebilehitseja liigsuur vahemälu.

6. müüt: Magnetid kustutavad andmekandjalt andmed.

Vale. Jällegi eelmisest sajandist pärit informatsioon. Vanade 3,5” Floppy ketaste pealt andmete lahti saamiseks oli vaja tegelikult suhteliselt tugeva muutuva magnetväljaga seadet et info maha saada. Näiteks kõlari juurde panek ei teinud halba midagi. Tänapäevastel andmekandjate puhul, olgu see siis mälukaart või kõvaketas, magnetid ohtu ei kujuta (kui sa just mõne supermagnetiga tüli norima ei lähe).

7. müüt: Pidev arvuti sisse-välja lülitamine teeb arvutile liiga. Targem oleks arvuti kogu aeg sisse jätta.

Sellel müüdil on väike tõepõhi olemas. Nimelt arvuti komponendid lähevad kuumaks kui on ühendatud vooluvõrku ning teadaolevalt paisuvad kui kuumenevad. Seega sisse-välja lülitamine tekitab väikese liikumise mis võib aja jooksul liiga teha seadmetele. Samas, arvestades tänapäeva korraliku arvuti elektritarvet, siis pikemas perspektiivis tuleb soodsam arvuti pigem välja lülitada. Seda põhjusel, et üks või kaks töötsüklit ööpäevas teeb kohe kindlalt vähem kahju kui seadme pidevast tööshoidmisest tulenev elektriarve. Ning isegi kui 10 aasta jooksul normaalselt kasutada, 2 korda päevas sisse lülitada ja välja lülitada, arvuti peaks ära lagunema, siis oleks seade niiehknaa moraalselt vananenud juba.
Lisaks kõigele, Windowsile tuleb kasuks kui ta saab endal puhvri ja page file tühjaks teha, seega kiirendab natuke süsteemi tööd (mõneks ajaks).

8. müüt: Screen saver säästab voolu ja ekraani.

Õige/vale. Kui 80’datel oli ekraanisäästja eesmärk, et monitoril ei “põleks sisse pilt” ning natuke voolu säästa. Tänapäeval on olukord natuke muutunud. Esimene asi on suured ja vilkuvad animatsioonid, mis tekitavad arvutis suurema koormuse kui niisama puhkeseisund. Ning teiseks, on väga palju staatilisi ekraanisäästjaid, mis võivad ekraani rikkuda. Nimelt osadel LCD/TFT ekraanidel on veel võimalus pilt nö sisse põletada, kui üks ja sama kujutis kogu aeg ühe koha peal kuvatud on. Kuigi pigem see efekt seostub kineskoopmonitoridega. Seega – kasutage screen saverit mis näitab tühja musta ekraani, et saavutada ekraani ja voolu säästmise efekt või laske hoopis monitoril teatud aja möödudes end välja lülitada.

9. müüt: Uuendused teevad arvuti aeglasemaks.

Jälle vale. Olen kohanud palju inimesi kes ei lase programmidele või operatsioonsüsteemile uuendusi teha, kuna kardavad, et süsteem muutub aeglasemaks. Tegelikult on uuenduse eesmärk programmis olevad vead kõrvaldada. Need vead seostuvad kõigepealt turvaaukudega, samas on ka selliseid mis teevad programmide tööd stabiilsemaks. Sama käib ka programmide uute versioonide kohta. Seega, lase Windows Update’l ära paigaldada kõik uuendused mis pakub, need teevad ainult kasu.
Pigem teeb arvuti hoopis aeglaseks liigsed programmid mis taustal töötavad. Näiteks Windows Vista ja Windows 7 puhul igasugused viled ja kellad ja  Aero kasutajaliides. Ükstapuha mis operatsioonsüsteemi puhul kõik need 175 erinevat programmi mida sa reaalselt kasutad korra kuus, aga lubad käivitada süsteemi käivitumisel.

10. müüt: Enne USB seadme tagant ära võtmist tuleb see operatsioonsüsteemis lahti ühendada.

Õige/vale. Igasugustel mitte-mälukandjatel (printer, skänner, hiir jms) ei ole vahet kas sa annad käsu “Unplug” või mitte, seadmetega ei juhtu absoluutselt mitte midagi. Mälukandjatega nagu väline kõvaketas või digikaamera on natuke keerulisem. Kui andmete lugemise/kirjutamise ajal lahti ühendada siis võib tekkida olukord kus andmekandja võib viga saada. Samas kui oodata kuni andmeedastus on lõppenud, siis ei juhtu mitte midagi halba ei arvutile ega seadmele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis kliki allolevat Facebookiikooni anna sellest ka teistele teada.

(981)