'; TOLM - digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane - Photopointi ajaveeb

Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane

Tänapäevaste digitaalsete peegelkaamerate fotokvaliteet sõltub loomulkult väga paljude asjade koostoimest. Üks tähtsamaid faktoreid on aga sensor, olgu see siis CMOS või CCD-tüüpi.

Kui kaamera töötab, tekib sensori pinnale staatiline elekter, mis meelitab ligi tolmu. Samamoodi kattub tolmukihiga näiteks televiisor või digitaalne fotoraam. See tolm võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Kui selliseid määrdunud plekke märkama juhtute, ei tasuks kohe süüdistada kalli raha eest ostetud aparaati.

Loomulikult ei kattu kaamera sensor (või täpsemalt sensori kohal asetsev madalpääsfilter) tolmuga nii hullusti nagu Teie televiisor. Peegelkaamera kere on siiski suletud süsteem üheainsa auguga, mis õnneks enamuse ajast tolmukindllalt suletud on.

Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab on objektiiviava ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab on objektiivi vahetamise aeg. Siis, kui ava on lahti.

Erinevad kaameratootjad on leiutanud igasuguseid kavalaid nippe, kuidas peegelkaamera sisemuses tolmu vastu võidelda. Pentaxi kaameratel näiteks on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: sensorile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimaliseerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt sensorit suurel kiirusel raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale.
Uuematel peegelkaameratel on kõigil sensori raputamisfunktsioon olemas, paljud masinad võimaldavad kontrollida sensori tolmusust automaatselt.

Kui tahate ise kontrollida, kas sensor on puhas, peaks pildistama selget, ühetoonilist taevast või mingit muud ühtlast, heledat tooni ja hästi valgustatud ala. Rohu või mõne muu fotol oleva sigrimigri taustal tolm silma ei hakka. See, kui hästi sensoril olev tolm pildil näha jääb, sõltub lisaks pildistatavale stseenile ka veel avast ning fookuskaugusest. Puhtusetestis peaks fotografeerima seega väikse avaga (f/16 või f/22) ning lühima fookuskaugusega. Nii tehtud pildid peaksid ekraanil maksimumsuuruses kuvatuna välja näitama kõik sensoril päevitavad paharetid.

Sensor on päris tolmune – mis edasi? Fototarbeid müüvates poodides on üpris suur valik kõiksuguseid spetsiaalselt sensorite puhastamiseks mõeldud tooteid. Alates õhupumpadest, mille abil saab kaamerasse õhku vihistada, et tolm sealt välja lendaks lõpetades harjade ja niiskete puhastuspulkadega. Enne, kui ise sensorit taskurätiga nühkima hakata, tasuks kindlasti minna mõnda suuremasse fotopoodi ja küsida demonstratsiooni sensori puhastamise kohta. Risk kaamera muidu ära rikkuda on liiga suur.

Fotodelt, kus on juba tolmukübemed häirivalt paista, on neid kerge eemaldada mõnes pilditöötlusprogrammis. Enamik pakutavatest peaks sellise tööga hästi toime tulema. Photoshopis sobib selleks kõige paremini tööriist Healing Brush või paremat kontrolli võimaldav aga veidi raskemalt kasutatavam Clone Stamp Tool.

Kõige parem tolmu vastu võitlemise viis on aga muidugi preventatiivne. Nagu ülal mainitud, on ainuke ava, kust digipeegli sisemusse tolm sattuda võib, objektiiviauk. seega peaks eriti hoolikas olema objektiivide vahetamisel. Järgnevalt mõned soovitused:

  • Lülita kaamera enne objektiivide vahetamist välja. Fotoaparaadi poolt tekitatud staatiline elekter kogub kõik läheduses hõljuva tolmu otse sensorile.
  • Aseta uus objektiiv juba enne vana äravõtmist valmis et minimaliseerida aega, mil kere on avatud tolmule.
  • Võimaluse korral vaheta objektiive autos või muus kohas kus ei ole tuult mis kannab endaga kaaasas tolmukübemeid (eriti linnas). Parema puudumisel võib objektiivi ka koti sees vahetada.
  • Kui objektiiviava on lahti, hoia kaamera kere alati nii, et lahtine ava oleks allpool. Nii väldid ülevalt alla laskuvate tolmukübemete või mõne muu väikse prügikübeme sattumist kaamera sisemusse.
  • Aseta uus objektiiv hoolikalt oma kohale vastavalt objektiivi ja kere peal olevatele ühendusmärkidele. Suvaliselt objektiivi kere külge surudes võivad monteeritavatelt osadelt eralduda silmale nähtamatud metallikübemed, mis on sensorile kordades halvemad, kui tolm.
  • Puhasta objektiivi ja kere vahelist kinnituskohta regulaarselt. Tolm ja mustus kogunevad aja jooksul kergesti kaamera kere ja objektiivi vahele. Kui seda sealt ei eemaldata, võib see objektiivi vahetades sattuda kergesti kaamera sisemusse.

Peegelkaamerate paljukiidetud võimalusel objektiive vahetada on niisiis ka negatiivseid külgi. Kompaktkaamerates näiteks ei ole kunagi mingit tolmuprobleemi, kuna selle keres puudub ava, mille kaudu kaamera sisse mustust pääseda võiks. Kui aga probleemist teadlik olla ning oma digipeeglit armastusega kohelda, ei pea kindlasti objektiivide vahetamist kartma.

Neil piltidel on puhastusega juba liiale mindud .

(700)

Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Viimased kommentaarid

""Artiklis kirjeldatud tooted" all viidet saadavad tagasi selle blogi. "

vaheteiole, Sportlikult elegantse Huawei Watch GT 3 ostul säästad 50-150€

"https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=globaalne Kogu meie planeeti hõlmav katik. Vinge värk ;) "

Kala, Sony a9 III on revolutsiooniline täiskaader hübriidkaamera

"Aitäh trükiviga märkamast ning nüüdseks on see ka parandatud. "

Jürgen Veerme, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Mis loom see Tarmon on, photopoint? Päris häbiväärne tooteesitlus. "

Taara, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Tere! Aitäh tähelepanu pööramast - tegemist on siiski EU tüüpi väljundpesadega, ..."

Jürgen Veerme, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga