© Tekst ja fotod Jaak Põder

Sügise hakul hakkab loodus otsi kokku tõmbama, end talve tulekuks valmis seadma. Mereservad, põllud ja heinamaad kihisevad sinna kogunenud lindudest, kelledest osa alles valmistub pikaks rännakuks, osa on juba rännutee tiibade alla võtnud.

Lindude minek on nii rõõmus kui ka kurb. Rõõmus, sest suvetegemised on ilusti tehtud, kurb, et suve jooksul armsaks saanud sõbrad lahkuvad. Kuid ega neile ei saa minekut pahaks panna, neil pole vammuseid, mis külma kinni hoiaks ja töövahendeid, et paksu lume alt vajalik toidupoolis kätte saada.

Lindude minek on kirev ja kirju. Suured ja väikesed, osad veel oma kaunis hundsulestikus, osa juba tavalisemates talverõivastes, koos ja eraldi. Unustatakse oma erimeelsused, sest koos on julgem ja turvalisem.

Lindude minek on küsimuste ja soovide edastamise aeg. Kuidas Kamtšatkal kah ilm oli, kas Barentsi meres oli soe ujuda, viige minu parimad soovid kuningpingviinidele. Igaühele oma küsimus ja tervitus. Võibolla on lindudel kaasas mõni tervitus Sullegi? Kui vaid nende keelest aru saaks.

Lindude minek on pingutus. Keha peab olema jõuvarusid täis, muidu võib poolele teel võhm otsa saada. Söök, söök söök. Kellele ussike, kellele mahapudenenud seemned. Igaüks võtab sügisest viimast, et ise kohale jõuda.

Lindude minek on ohtlik. Röövlinnud ja -loomad, jahimehed, kalavõrgud. Lausa mustkuntsniku osavusega suudab enamus neist ohtudest hoiduda, kuid mitte kõik. Mõnele sõbrale jääb see minek kindlasti viimaseks ja seda mitte tema vabast tahtest.

Lindude minek on selleks, et tagasi tulla. Ja jätta meile midagi, mida kevadel õhinal oodata oodata saaks.

Head teed, tiivulised.

—-

Loodusesõbral on vara tõsta käsi päris viimaseks hüvastijätuviipeks, sest minejaid on veel mitme kuu jagu. Kaamera ja termos sooja joogiga kotti ning nii mõneski ’lindude lennujaamas’ saab tiivuliste sagimist vaadates/jäädvustades veeta väga põneva päeva. Et sellest minekust killukene ka endale saada.

Vöötsaba-vigle

Suurrüdi

Liivatüll

Plüü

Kõik pildid on tehtud 1. septembril, nelja tunni vältel ühe koha peal istudes. Pildistamata jäid soorüdid ja tutkad, kuigi ka nemad olid tihti pildistamiskauguses.

(426)