Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Sony a7 IV + FE 24-70mm f/2.8 GM II on kombo, mis pani unustama kõik muud alternatiivid

Hetkel Sony kõige uuem täiskaader hübriidkaamera a7 IV pakub kõike, mida üks foto- või videograaf võiks soovida. Ja, kui selle lisada ka üks tipptasemel Sony GM-seeria objektiiv, siis tekkis tunne, et mind ei takista mitte miski.

Võtan siin kokku vaid mõned mind enim rõõmustanud või üllatanud asjad koos kaasas olnud tipptasemel objektiiviga, kuna nimekiri headest asjadest on nii pikk, et suudaks täita terve raamatu. Kvaliteedi osas aga räägivad kõige kõnekamalt pildid ise.

Ma ise olen küll fotograaf ja naudin kõige enam just piltide tegemist, aga see kaamera pole enam ammu ainult pildistamiseks. Vahet pole, kas raha teenimiseks või niisama reiside jäädvustamiseks, videote tegemine on tänapäeval vaat et sama oluline kui pildistamine. Seega vaatlesin ja pidasin silmas Sony a7 IV ja Sony FE 24-70 mm f/2.8 GM II kombinatsiooni puhul mõlemaid maailmaid.

Sony a7 IV

Sony a7 IV esmamulje

Kui muidu on Sony a7 IV kätte võttes üsna sarnane oma eelkäijatele, siis paari nupu kõrval torkab kohe silma selle uus ekraan. Sony täiskaader hübriidide pikaaegne murekoht on olnud selle ekraan, mis siiani lihtsalt ei liikunud piisavalt palju.

Kindlasti pole see vaid vlogerite mure, kuigi ka enda filmimiseks on see tunduvalt parem – LCD ekraani kaamera külje peale liigutades näed objektiivi pool seistes kohe ära, kas oled õigesti kaadris ja valgustatud ning et kaamera reaalselt salvestab ka (ikka on väike kahtlusenoot sees, kui ekraani ei näe või mingi punane tuluke ei põle). Sealjuures saab ekraanile manada punase raami video salvestamise ajaks. 

Aga ka fotograafidel on sellest ekraanist tohutult võita – vähemalt minu jaoks oli see täiesti muutev. Enam ei pidanud ma kõhuli kusagil muda sees või mööda kõnniteeääri püherdama, et vertikaalasendis saada madalalt üks-kaks pilti, mis reaalselt on maapinnaga kohakuti, mitte 45-kraadise nurga all.

Vanemate Sonydega sai teaduspärast ekraani liigutada horisontaalasendis, mis on väga mugav olnud, aga püstloodis pilte tehes täiesti kasutu. Nüüd aga sai isegi nautida vertikaalis pildistamist, ka madalalt ja endast kõrgemalt.

See oli küll harjumatu, et horisontaalasendis pildistades peab kaamera kerest mööda vaatama. Ideaalses maailmas tekiks kunagi lahendus, millega saaks horisontaalasendis kaamerat hoides ekraani üles-alla keerata nii et see on kere enda juures. Seniks on, aga ka praegune lahendus tunduvalt parem, kui varem!

Sony a7 IV

Sony a7 IV

Üks tõeliselt väike pisiasi, mis mind selle kaamera juures väga positiivselt suutis üllatada ja enda poole võita, oli selle luugisüsteem sh mikrofoni luuk. Ma enda Sony a7 III kaameral olen suutnud mikrofoni luugi ära lõhkuda, kuna see on suur ja tilbendab igal pool ees kui mikrofon on kaameraga ühendatud.

Tundub, et neljanda seeria puhul on sellest õppust võetud ja tehtud asi ülimalt mugavaks. Mikrofoni pesale on täiesti omaette väike luuk, mis püsib ilusti paigal ega jää ette mistahes pidi kaamerat käes hoides.

Sisuliselt ei saa üldse arugi, et mikrofon oleks ühendatud ning kaamerat on sama mugav hoida kui suletud luugiga. Sarnased head luugid on ka juhtmepesadele – pisiasi, aga minu jaoks vägagi oluline detail, mis näitab, et on kasutaja peale mõeldud.

Sony a7 IV

Väljast ringi vaadates on näha, et mugavuse suurendamiseks on kaamerakerele lisatud rohkem nuppe ning juhtkettaid, millega saab erinevaid sätteid vastavalt oma vajadusele seadistada. Rendikaameraga puhul ei viitsinud väga seadistamisega jännata, aga enda töövahendil on see hindamatu mugavus, mida aktiivselt kasutan. Mida rohkem kiirvaliku võimalusi, seda parem.

Kaamerakere poole pealt üks asi veel. Mulle meeldib kaamerat hoides piiri peal elada ehk enamasti ma ei kasuta kaelarihma ning kaamerat hoian ühegi julgestuseta käes, mistõttu on oluline, et see seal hästi istuks ning ei tekiks võimalustki, et ma selle kogemata maha pillan.

Oma a7 III puhul ei ole mul seda ohtu kordagi tekkinud ja a7 IV, mille käepideme osa on isegi veidi suurem, ainult kasvatab seda kindlustunnet. Lisaks kindlustundele sellega niisama ringi käies, siis on grip mugav ka pildistades, aidates hoida seda stabiilsemana. Meeldiv on näha, et töötavaid asju pole ära lõhutud, vaid edasi arendatud ja paremaks muudetud.

Sony a7 IV parimaid palu ei näe, aga Sa tunned neid

Kaamera sisse minnes on aga liigutud hoopis uude maailma – Sony on a7 IV mudelil täielikult uuendanud oma menüüsüsteemi, mis esmapilgul on harjumatu, aga tundub peale esmast võõristust tunduvalt loogilisem. Näed menüüd kiirelt läbi surfates täpselt ära, mis muresid mingi sektsioon lahendab ja kui kiirvalikud ka paika panna, siis on see eriti mugav.

A7 III kasutajale on üks harjumatu asi veel – mälukaardid saavad tunduvalt kiiremini täis. Kui mina olen harjunud 24 MP kaameraga, millel 64 GB kaardile mahub ikka 1200 RAW pilti ära, siis nüüd 33 MP kaameraga pildistades on ligemale kolmandik ruumist läinud ja alles jäänud ruumi umbes 800 pildile. Seega tuleb arvestada suurema kuluga nii mälukaartidele kui välistele kõvaketastele, kus oma pilte hoiustada.

Sony a7 IV

Samas on sellel on ka hea külg. Mahult suuremad pildid toovad kaasa parema kvaliteedi ehk rohkem on võimalik pildil sisse lõigata või hoopis printida pilte tunduvalt suurematele pindadele, ilma, et ainult arusaamatu pikslihunnik vastu vaataks.

Kui failide suur maht on probleemiks, siis tasuks uurida ka lossless compression võimalust RAW failidele, mis viivad pildid samale suurusele kui a7 III uncompressed RAW. Kvaliteedis kuigi palju kaotada ei tohiks ja kogu töötlemiseks vajalik info tuleb failiga kaasa, aga ruumis võita on palju.

Sensori koha pealt on veel üks hea lahendus tekkinud. Objektiivi välitingimustes tolmu, vihma ja “kes teab mille käes” vahetades on nüüd võimalik sensorit ilmastikuolude eest kaitsta – katikut saab seadistada sensorit katma selleks ajaks kui kaamera on välja lülitatud.

Muidugi peab seda kasutades olema 100% kindel, et katikule kuidagi vastu ei lähe, muidu võib rahakott higistama hakata. Ise ma seda funktsiooni küll väga ei kasutanud peale esmast katsetamist, aga tundub huvitav lahendus keerulisemates ilmastikuoludes.

Teravuse saad klaasist ehk objektiivist

Kaamerast üksi on vähe kasu kui objektiivi pole või see on kehva kvaliteediga. Mina sain kaamera ette panna uue Sony FE 24-70mm f/2.8 GM II, mille puhul ei tekkinud hetkekski küsimust, kas tegemist ikkagi on tippklassi klaasiga.

Piltide teravus ja üldine kvaliteet oli hoopis teisest maailmas – igat pilti oleks tahtnud välja printida ja kusagile suurelt üles riputada.

Sony a7 IV

Juba objektiivi kätte võttes oli kohe tunda, et tegemist ei ole mingi odava plastikutüki, vaid kvaliteetse preemiumtootega, mis on varustatud mitmete töövoolu veelgi kiiremaks ja efektiivsemaks muutvate mugavate nuppudega.

Seda kvaliteet oli tunda ka suumi- ja fookusketaste kasutamisel. Tamroniga ma naljalt filmimise ajal suumima ei hakka – ketta liikumine tundub hüplik. Sony GM’i suumiketas aga liigub sellise sujuvusega, et võiks soovitada ka kirurgile lõikuslaual kasutamiseks – mitte ühtegi jõnksutamist ei ole. Sealjuures saab ühe nupuvajutusega muuta suumirõnga väändetugevust, juhuks kui tahad jõusaali minemata trenni teha või vähendada võimalust, et õige fookuskaugus läheb paigast ära.

Sony a7 iv

Sony a7 iv

Ühe huvitava lisana on võimalik ava eraldi kettaga otse objektiivi pealt juhtida. Mul endal selleks vajadust küll pole, aga kasulik võimalus on see kindlasti.

Maagiline autofookus

Oma Tamroni objektiividega olen ikka pidanud maadlema autofookusega, sest ei taha mõnikord need seda õiget subjekti üles leida. Sony enda objega seda muret polnud, mitte kordagi. Iga kord suutis see lugeda mu mõtteid ja käsklusi ning valida välja just see asi, mida ma pildistada tahtsin. Ma isegi ei pidanud mõtlema ega trikitama peale pildistamist või filmimist – imselt aitas sellele kaasa ka Alpha 7 IV võime tuvastada korraga mitut erinevat subjekti. 

Lisaks saab subjektile kaamera ekraani peal vajutades sisse lülitada automaatse fookusjälgimise, mille hoidmisega suudab kaamera ise aktiivselt tegeleda, ka siis kui keegi teine üritab tähelepanu ja fookust endale saada. Mulle tundub see vägagi mugav lahendus videote jaoks.

Sony a7 iv

Sony FE 24-70mm f/2.8 GM II stabiilsus on ka klass omaette – käe pealt filmides pole mul enda objektiividega ligilähedaseltki nii head stabiilsust olnud. Lausa lust on videosid vaadata ning klippe ei pea ka värina vähendamiseks aeglustama. Piltide jaoks tähendab see aga muidugi seda, et säriaega saab korralikult lühendada enne, kui mingit uduohtu üldse tekkima hakkab. Pimedas võidab sellega väärtuslikke ISO-punkte.

Kui aga peakski olema vajadust stabiilsust veelgi suurendada, siis Sony a7 IV puhul saab aktiveerida eriti hard core ehk active keresisese stabilisatsiooni, mis küll lõikab pilti umbes 10% jagu sisse, aga annab veelgi sujuvama tulemuse.

Mul endal on fotokotis Tamroni 28-75mm f/2.8 objektiiv, aga Sonyga aga sain ära proovida ka 24mm fookuskauguse ja kuigi võiks ju mõelda, et mis see neli millimeetrit ära ole, siis vahe on ikka tohutu, eriti kui vlogida. Võimalus minna 24mm peale 28mm asemel on ikka väga oluline konkurentsieelis, palju suurem kui 75mm 70mm asemel.

Reisil olles tahaks võimalikult vähe objektiive kaasas tassida ja vahetada. Seepärast oleks hea kasutada selleks näiteks 28-200 vms suure fookuskaugusega objektiivi, aga olles käinud reisil 24-70mm f/2.8 objektiiviga, tundub mulle, et 90% sellest täiesti piisab. Ja ega need viimased 10% ka rohkem soovist kompressiooni kasutada, mitte niivõrd vajadusest.

Pildikvaliteet on selles fookusvahemikus lihtsalt nii hea, et ei tahagi midagi muud kaamerale ette panna. Ja nagu öeldud, siis 24mm on piisavalt lai, et naljalt sellest laiemat objektiivi eraldi ette panna pole vajagi. Ma isegi unustasin ära, et mul 18mm objektiiv üldse kaasas oli.

Sony a7 iv

Kas oli ka midagi, mis mulle ei meeldi?

See nimekiri on lühike: sellise kombo hind, mis mulle kaasa said on küllaltki krõbe 2800€ kaamerakere ja 2400€ objektiivi eest. Samas, kui juba pildistamist ja/või filmimist tõsiselt võtta, siis on see väärt investeering, mis loodetavasti ühel või teisel moel oma hinna tagasi teenib.

Ühte asja tahaks a7 IV kaamerale juurde ka. Hiljuti Sony a9 II kasutades avastasin, et sellel on eraldi keerdnupp, millega saab valida pildistamisrežiimi (ehk kas teed üksik- või saripilte jne). See tundub hulga mugavam kui kaamera sees menüüst valikut teha ja a7 IV puhul ma natuke igatsesin taolist võimalust.

Olgugi, et a7 IV kaameral on üks juhtketas, mille funktsiooni saab ise valida, siis seda võimalust sinna lisada kahjuks ei saa, kuigi võiks ju. Tolle ketta puhul on aga meeldiv, et nupuvajutusega on võimalik see ära fikseerida, mistõttu ei jookse see kogemata vastu minnes vale sätte peale.

Tuleb hakata kiirnuudleid sööma

Ma kaamera ja objektiivi tehnilisi numbreid ei hakanud siia artiklisse panema, sest neid saab Googlest või Photopoinit veebikaubamajast kenasti kätte.

Minu jaoks oli selle kogemuse juures peamine, et pildistamine ja filmimine oli nauditav. Mul mitte ainult ei olnud ühtegi probleemi kaamera ja objektiivi kasutamisel, vaid ma ka siiralt nautisin neid. Pildid tulid ilusad, videod stabiilsed ja kvaliteetsed. Lust oli kasutada!

Selle komboga ringi liikudes, pildistades ja filmides, tekkis küll soov need endale päriseks jätta. Samas kui nii kaamerat kui objektiivi korraga ostes tuleb välja käia üle 5000 euro, siis tuleb varustuse täiendamiseks hakata kulusid kokku hoidma. Või kui tervet rehkendust ei jõua, siis poole ehk ikka jõuab nagu Eesti filmiklassikast juba teada. 

Sony a7 IV

Mina igatahes kraapisin oma rahasid kokku ja tegin vähemalt pool rehkendust ikkagi ära ehk nüüd leiab minu fotokotist Sony a7 IV täiskaader hübriidkaamera. Minu esimene valik tuli a7 IV kasuks, kuna see flip out ekraan, võimas sensor jpm kutsusid ning see sobib suurepäraselt uueks põhikaameraks. Nüüd tuleb hakata koguma korralikuks Sony GM klaasi jaoks, mis annab pildikvaliteedile vähemalt sama palju juurde, kui mitte isegi rohkem. Oli raske valik, aga hetkel olen sellega rahul!

Et summad on suured, siis ei tasu kindlasti ainult teiste heietusi lugeda, vaid mõlemaid enne ostu Photopointi foto- ja videotehnika rendi abil omal käel järele proovida. Aga sellega tuleb olla ettevaatlik, korra proovides annad sõrme kuradile, kes lõpuks paneb sind ühte või suisa mõlemat ostma ka. Minuga juba läks nii.

 


Simo tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või simosepp.com veebilehel.

 

Tutvu lisaks:

Kui soovid samuti proovida Sony a7 IV täiskaader hübriidkaamerat koos erinevate objektiividega, siis see on laenutamiseks saadaval Tallinnas, Rocca al Mare keskuse, Photopointi esinduskaupluse rendis – photopoint.ee/rent ››

(556)

Artiklis kirjeldatud tooted:
Sony a7 IV kere Kampaania
  • 33-megapiksline täiskaader EXMOR R CMOS sensor
  • 4K 60p 10-bit Super35 videosalvestus
  • Foto sarivõte kuni 10 kaadrit sekundis
  • 759 faasi- & 425 kontrastituvastusega teravustamispunkti
  • 0,5" OLED pildiotsija, 3,68 miljonit pildipunkti
2799€2819€
Sony a7 IV + 28-70mm Kit Kampaania
  • 33-megapiksline täiskaader EXMOR R CMOS sensor
  • 4K 60p 10-bit Super35 videosalvestus
  • Foto sarivõte kuni 10 kaadrit sekundis
  • 759 faasi- & 425 kontrastituvastusega teravustamispunkti
  • 0,5" OLED pildiotsija, 3,68 miljonit pildipunkti
2999€3029€
Sony FE 24-70mm f/2.8 GM II objektiiv
  • 24–70 mm normaalsuumobjektiiv
  • Valgusjõuline – läbiva f/2.8 maksimaalse avaga
  • Kiire ning vaikse Sony XD teravustamisega
  • Tolmu- ja niiskuskindla disainiga
  • Sony E bajonetiga hübriidkaameratele
2399€

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast