Mis see siis on? Tavaliselt figureerivad Photopointi Ajaveebi hunnitute kirjatükkide esikaantel uhked peegelkaamerad ja nende veelgi uhkemad objektiivid. See mesimummi meenutav plastkast on aga midagi uut.

Tegemist on arvatavasti kõige skirofreenilisema 35 mm filmi konsumeeriva kaameraga üldse. Välklampi sellel ei ole, aga see ei ole ka üldsegi oluline. Sest sellel masinal on optiline süsteem, millest Nikon-D3 129.89€-mehed ainult unistada võivad.

Sellega saab pildistada nii, et säritate alguses kaadri ülemise osa, seejärel alumise, kombineerides nii ilma mageda arvutitöötluseta kaks pilti otse kaameras. Aparaati püstipidi keerates saab säritada eraldi parema ja vasaku kaadri. Nii on võimalik ühele pildile kombineerida ühe sõbra pea ning teise kere. Või jäädvustada kaadri ühele poolele oma sõber lolli näoilmega ja teisele poole seesama sõber veel lollima näoilmega.

Kaamera esiküljel olevate hoobade abil saab valida kas tahate pildistada ülemist või alumist osa.

Võib fotografeerida ka täiest maitselagedalt – mõlemad osad lahti. Ühte kaadrit saab ka mitu korda järjest pildistada – nii saab teha näiteks selliseid pilte, mille vasak pool üks kord ja parem mitmeid kordi säritatud. Või selliseid, vaese mehe pika säriajaga pilte, millel terve kaader mitu korda säritatud.

Kaadrit ei pea tegelikult isegi täpselt pooleks tegema – hoobadega saab valida täpselt sellise kaadri osa, mida säritada tahate – olgu see siis nurk paremal või kitsas triip ülaservas. Kaks ülemist hooba on selleks, et pildiotsijas aimu saada, milline osa kaadrist säritatud saab.

Isegi nn lomo-kaamerate seas, kuhu see isend kuulub, on selle näol tegemist täiesi pöörase masinaga. Lomograafiast saad veidi lähemalt lugeda sellest Photopointi Ajaveebi kirjutisest.

Ahjaa.. Üks positiivne omadus veel: see maksab 10 dollarit.

(124)