See oli kaks aastat tagasi, kui Sony oma algtaseme peegelkaameratest optilise pildiotsija välja viskas. Ei uskunud siis ilmselt keegi, et Minolta mantlipärija oma uue standardiga nii kaugele minna söandab. Ometi on nüüd Photopointis Sony a99 1523.98€: täiskaadersensoriga varustatud profiklassi fotoaparaat, millel on traditsioonilise optilise asemel elektrooniline pildiotsija. See tähendab, et kaamera tagant okulaarist sisse vaadates näeb pildistaja kadreeringut väikese ja piksleid täis pikitud OLED-ekraani abil.

Paljud fotograafid pagevad sellist hereesiat kuuldes kabuhirmus. On aga ka neid uuendusmeelsemaid hingi, kel on närvi, et kohale jääda. Nemad võivad enese jaoks avastada fotoaparaadi, mis on kiirem, võimsam funktsionaalsem ning soodsam, kui konkurentide täiskaadrid. Enamgi veel – nad võivad hakata hindama elektroonilise pildiotsija häid külgi optilisega võrreldes. Oled üks julgetest? Vaatame siis:

 Sony a99 peegelkaamera olulisemad omadused

Sony karbid on alati väga suured – ligi kolmandiku nende suurusest on vajalik igas keeles trükitud ja kaasa pandud kasutusjuhendite jaoks.

Nende juhendite alt koorub välja kaamera ise. Pange tähele seda uhket värvilist kaamerarihma.

Karbis on: Sony a99 fotokaamera, laadimisadapter, liitiumaku, toitekaabel Ühendkuningriikide vooluvõrgu jaoks, toitekaabel Mandri-Euroopa pistikute jaoks, adapter vanemat tüüpi välklampide kinnitamiseks a99 välgukinga, kaamerarihm, kasutusjuhendid, tarkvara CD (Image Data Converter, Remote Camera Control, Memories Home).

NP-FM500H liitiumakuga saab ühe laadimiskorraga põrutada 500 säritust (LCD sisselülitatuna). Kaamerat saab täiendada kahte lisaakut mahutava akutallaga.

Kirjutasin sissejuhatuses elektroonilise pildiotsija headest külgedest. Mis need siis oleks? Esiteks – 100% kaadri katvusega vaade näitab optilise pildiotsijaga võrreldes täpsemalt seda, milline pildistatav foto tuleb. Teiseks – värvustasakaal, fookusest väljas olevate alade pehmus, digifiltrid, isegi (mingi piirini) digimüra on elektroonilise pildiotsija abil hinnatavad. Lisaks muidugi pildistusinfo kuvamine OLED-ekraanil ja iseäranis digitaalne lood.

Optilise pildiotsijaga harjunud silma häirib aga kohutavalt ekraani heleduse automaatne muutumine vastavalt kaadris olevatele objektidele (läbi optilise pildiotsija paistab kaader alati ühesugune, kui just ava eelvaatenuppu ei vajuta). Samuti hämaramas kadreerides ekraanilt paistev digimüra.

Sarnaselt Canoni täiskaadersensoriga peegelkaameratele ei ole a99 aparaadil sisseehitatud välklampi. Samuti ei ole sel ka ülaosas pentaprismat, mis tavaliselt kaamerate ülemise otsa kõrgemaks kergitab. Seetõttu näeb a99 välja, nagu oleks külma kartes pea õlgade vahele tõmmanud.

Paremal pool on õige palju ühenduspesasid. Välgusünkro pesa, selle all kaugjuhtimispuldi pesa ning selle all omakorda pesa a99 toiteadapteri abil vooluvõrku ühendamiseks (adapterit kaameraga kaasas ei ole). Tagapool on 3.5 mikrofoni ja kõrvaklappide pesad, HDMI ja USB pesad. Meeldivalt on need pesad jagatud nelja erineva kummiluugi alla.

Vasakul pool on kaks kaardipesa – ülemisse saab sisestada nii SD kui ka Memory Stick mälukaarte, alumine on ainult SD mälukaartide jaoks.

Tagant näeb kaamera välja nii, nagu oleks keegi sinna paki M&M nööbikomme puistanud. Võrreldes näiteks Canon 5D Mark III kaameraga on siin juhtnuppe oluliselt vähem. Joystick on aga nagu otse Playstationi mängukonsooli puldilt. Töötab hästi – annaks taevas, et ka kestaks.  Kaamera infoekraan on väga selgelt struktureeritud. Sealsamas kuvatakse kohe konstantselt digitaalne lood ning ka reaalajas muutuv histogramm. Väga hea, Sony!

Kompaktne kaamerakere ei mahuta enda peale just väga suurt LCD-ekraani. Välgukinga ees on näha stereomikrofoni asukohta reetev võre.

Ergonoomiliselt on tegemist väga väga hea kaameraga. Olles Canoni aparaatidega harjunud ei olnud mul mingit raskust Sony kaamera käsitlemisel. Nikoni kaamerate proovimine nii valutult ei kulge.

Objektiivi eest keerates näeb vaataja poolläbipaistvat peeglit, mis on kogu aeg ühes ja samas asendis ning ei liigu ka pildistamise ajal. Pildisensor on peegli taga, teravustamissensor, millele peegel pisut valgust peegeldab, asub ülal. Peegli alumise ääre juures võib näha ühte hooba. Sellele vajutades liigub peegel kolksatusega üles ning siis saab puhastada sensorit.

Sellel pildil köidab pilku bajoneti ümber olev uhke ja oranž rõngas. Mina aga tahtsin tähelepanu pöörata nuppudele esiplaanil. All on sujuvalt liikuv valikuketas koos nupuga keskel. Nupule vajutades ja ketast keerates saab muuta näiteks ava, teravustamisrežiimi, helitugevust filmimise ajal vms. Ratta funktsiooni muutmiseks tuleb hoida keskel olevat nuppu mõned sekundid all ja seejärel saab ekraanilt siis valida soovitud funktsiooni (ava, digifiltrid, säriaeg, teravustamisrežiimid jne). Pisike nupp ülal logo kõrval toob ekraanile välklambiseaded.

Siin on see ülalkirjeldatud valikuratas teise nurga alt. Filmirežiimis on selle abil näiteks mugav muuta salvestatava heli tugevust.

Vasakul: kaamera programmirattal on välja toodud nii panoraamrežiim kui ka 10 kaadrit sekundis sarivõte (tele-zoom režiimil). Täissuuruses JPEG fotosid pildistab kaamera siiski kiirusega 6 kaadrit sekundis.

Paremal: Valikukettad on nii ees kui taga päris kummised. Samuti see eesmine, sujuvalt liikuv valikuketas.

Vasakul: Joystictk tõuseb kaamera tasapinnast üsna kõrgele. Loodetavasti ei kipu see kuhugi taha jäädes ära murduma.

Paremal: a99 ekraani saab igatpidi keerata ja pöörata. Selle saab isegi tagurpidi kaamera kohale tõsta, nii et iseend filmides või pildistades oleks kadreering igal hetkel näha.

Vasakul: Koos Sony A99 kaameraga tuli ka uhiuus välguking. Sellesse saab nüüd lükata standardsete välgupesade jaoks valmistatud tarvikuid. Teiste kaamerate välgukingadest erineb Sony oma aga esiossa peidetud elektrooniliste kontaktide poolest. Teatavasti on näiteks Olympuse ja Panasonicu hübriidkaameratel eraldi kontaktipesa tagaküljel – Sony on selle kavalalt ühendanud välgukinga koosseisu.

Video filmimine on Sony A99 üks tugevamaid külgi. Aparaat aitab käsitsi teravustada Peaking funktsiooni abil, LCD on seatav paljude nurkade alla, audio taseme kontrollimiseks kuvatakse filmimise ajal ekraanile näidikud … Ning muidugi on videopildi teravus ja dünaamiline ulatus väga head.

Automaatse jätkuva teravustamisega saab aga kahjuks filmida ainult “Program” režiimis. Mitte “Manual” režiimis. Samuti ei kuvata video filmimise ajal histogrammi ja ei ole sujuva digitaalse suumi võimalust.

Üks huvitav asi, mida ma Sony kaamera nuppe näppides ja pildistada proovides märkasin: päris paljudel juhtudel – näiteks mingile nupule vajutades – ilmub ekraanile suur mustas kastis kirje: “See funktsioon ei ole saadaval selles-ja-selles režiimis”. Ma ei saanud jätta seda tähelepanuta, sest näiteks Canoni kaameraga opereerides ei tule peaaegu kunagi mingit sellist “veateadet”. Sony kasutajaliidese arendajail ja tarkvarainseneridel on siin palju mõelda ja optimeerida. Selleks, et kaamera muutuks kasutajasõbralikumaks.

Kui sul on vaja ülikiirelt teravustavat ja pilte klõbistavat peegelkaamerat väga hea pildikvaliteediga ja videofunktsiooniga, siis mine vaata Sony A99 üle. Aga lase oma vaim vabaks, sest ümberlülitumine optiliselt elektroonilisele pildiotsijale ei ole kerge.

 

 

(820)