Ma läksin Prahasse Ilfordi, Kodaki ja Fujifilmi ühekordsete kaameratega ning Mamiya RZ67 keskformaat kaameraga. Ma võtsin endaga kaasa sõprade head emotsioonid ning mõtted, mida nad eelnevalt antud linnast olid mulle rääkinud. Plaan oli näha kahe nädala jooksul võimalikult palju Praha linna ning selle ümbrusest.

Päevad möödusid jalutades mööda arhitektuuri ning kunsti, mis minu silmadele oli puhas nauding. Katarina Zigura, kes on samuti filmifotograaf, näitas mulle kõiki kohti, mida pidi nägema – aitäh sulle.

Suur osa linna hoonetest oli esteetiliselt sünkroonis ning see tekitas kindla esteetika ning tunde, mis mulle väga meeldis. Väga palju oli rõhku pandud hoonete detailidele ning linnapildile ja see lõi kokkuvõttes rikkaliku atmosfääri.

Kandsin kaameraid kaasas pea iga päev ning alati oli midagi, mida jäädvustada – see lause käis eelkõige ühekordsete kaamerate kohta. Aga nüüd nüüd nende kasutamisest lähemalt.

Ühekordne kaamera on minu silmis ultimate street shooter. Need on fotograafile justkui priipääse jäädvustamaks hetki, mis muidu tõmbaksid inimeste tähelepanu ning hajutaksid naturaalse õhkkonna.

Tundsin pildistades seda mitmel korral, et inimeste hoolivus või mure oli väiksem, seoses sellega mida ühekordse kaameraga jäädvustan. See andis ligipääsu ning enesekindluse saamaks häid ja huvitavaid kaadreid kiiremini ning rohkem.

Olles mõõtudelt pisike ning kaaludes vähe (130g) oli kaamerat võimalik ühes võtta pea kõikjale ning seda igapäevaselt.

Proovides teha sama Mamiya RZ67 (2,5kg) kaameraga jäi tunne nagu oleksin biitsepsi rühmatrenni püsiklient võrreldes ühekordse kaameraga, mida kaasas kandmisel vaevu tundsin. Mõlemal on omad plussid ja miinused..

Ühekordsed kaamerad on täielikult automatiseeritud ning eelnevalt juba filmiga laetud. Reaalselt, mida sa tegema pead on päästiku vajutamine ning filmi kerimine. Ava, säriaeg, fookus – mitte millegi pärast ei pea muretsema.

Hämaras pildistamiseks on enamustel kaameratel olemas ka välk, mis tuleb väga kasuks. Mänguvahenditeks on valgus ja kompositsioon – kõik muu on elimineeritud. Need faktorid teevad ühekordse kaamera väga kiiresti opereeritavaks ning lihtsasti mõistetavaks.

See loob ühekordse kaamera ideaalseks vahendiks, millega jäädvustada elulisi spontaanseid hetki õppides ühendama valgust ja kompositsiooni.

Kõik see kergus ning mobiilsus tuleneb paljuski foto kvaliteedi arvelt. Artiklis kasutatud fotod on tehtud kolme erineva ühekordse kaameraga – Kodak Fun Saver Flash 27+12 ning Fujifilm Quicksnap 400 X-TRA Flash, mis on värvilised ning Ilford XP2 400/27 must valge filmiga.

Skaneeritud on negatiivid kõige lihtsama seadistusega, mis suure tõenäosusega on kõige populaarsem digitaliseerimise lahendus nende kaamerate puhul.

Ühekordsetel kaameratel on omapärane esteetika, mis on konkreetne – see kas meeldib või mitte. Jätan selle Teie otsustada. Isiklikult näen neil rakendust reisidel, filmiga harjutamisel, erinevatel üritustel ning miks mitte ka moeseeria loomisel.

Viimasena soovin puudutada sõna “ ühekordne “. Hoolides keskkonnast ning prügist, mis meist maha jääb arvasin, et see on üks kõige kurvem aspekt nende kaamerate puhul.

Uurides, mis saab neist kaameratest pärast laborisse viimist sain teada, et vähemalt Euroopa Liidus on konkreetne seadus elektroonsete seadmete taaskasutamise osas. See tähendab seda, et plastikust kered tagastatakse purustamiseks ning sulatamiseks enne uuesti moduleerimist. Teine protsess päästab varuosad, millest suurem osa läheb uude kaamerasse. Selle tulemusena tekib väga vähe jäätmeid. Teadmine sellest tagab rahulikuma une.

Soovin tänada Photopoint’i, et andsite mulle võimaluse jäädvustada Prahat ning minu teekonda rikkalikul viisil ning kõige eelneva eest, mis puudutab minu fotograafilist arengut!

 

---

Silveri tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või veebilehel silvermikiver.com

 

Hakkas huvitama? Sellisel juhul:

• Kogu valik ühekordseid kaameraid Photopointis ››

(1170)