Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Polarisatsioonifilter – kuidas toimib ja millal kasutada?

Tõnu Ling kirjutas enam kui nelja aasta eest siinsamas Photopointi ajaveebis loo polarisatsioonfiltri kasutamisest. Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja räägime lähemalt miks ja kuidas polarisatsioonfilter meile kasulikuks võib osutuda.

Tavalisest valgusallikast nagu päike, taskulamp, välklamp, laelamp kiirgunud valguslained võnguvad erinevates tasapindades. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valguslained võnguvad samuti erinevas tasapinnas, siis polarisatsioonifilter ei mõjuta kujutise omadusi mingil moel.

Kui valgus peegeldub elektrit mittejuhtivatelt (mittemetalsetelt) pindadelt, siis mingi osa peegeldunud valguslainetest hakkab võnkuma ühes tasapinnas. Sõltuvalt aine omadustest ja valguse langemisnurgast võib peegeldunud valgus olla veidi kuni täielikult polariseerunud. Valgust, mille valguslained võnguvad vaid ühes tasapinnas, nimetataksegi polariseerunud valguseks.

Polarisatsioonfilter on optiline seade, mis laseb endast läbi vaid ühes tasapinnas võnkuvad valguslained. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valgus on täielikult polariseerunud, ka siis pole meil polarisatsioonfiltrist vähimatki kasu. Filtrit keerates saame vaid määrata filtrit läbiva valguse hulka ja sellega kujutise üldist heledust.

Kasulikuks muutub polarisatsioonfilter alles siis, kui polariseerunud valgust peegeldab aine, mis mis osa valgusest ka endast läbi laseb. Selliseid aineid on meie ümber väga palju: vesi, taimede lehti katvad vahad ja õlid, klaas. Kui sellise aine all või ka sees on objektid, millelt peegeldub tagasi mittepolariseerunud valgust, saame olukorra, kus osa valgusest on polariseerunud, osa aga mitte. Alles nüüd muutub polarisatsioonfilter meile kasulikuks (Joonis 1).

Polarisatsioonfiltri toime läbi veepinna

Joonis 1

Päikeselt langev valgus ei ole polariseerunud (1). Veepinnalt peegeldub tagasi valdavalt polariseerunud valgus (2). Valgus, mis jõuab vette ja peegeldub seal asuvatelt objektidelt tagasi, ei ole polariseerunud (3). Polariseerunud valgus (veepinnalt peegeldunud valgus) ei pääse läbi õige nurga all asuva polarisatsioonifiltri. Vee seest peegeldunud polariseerumata valgusest pääsevad läbi polarisatsioonfiltri veepinnalt peegeldunud valgusega ristsuunas võnkuvad valguslained (4).

Polarisatsioonfiltri toime taimelehelt

Joonis 2

Osa polariseerumata valgusest (1) peegeldub vahakihilt (või veekilelt) tagasi polariseerituna (2) ja blokeeritakse polarisatsioonfiltris. Vahakihi läbinud valgus (3) peegeldub tagasi lehe pinnalt. See valgus ei ole polariseeritud ja ta pääseb läbi polarisatsioonfiltri (4).

Kui polarisatsioonfilter keerata polariseerunud valguse võnketasapinnaga risti, siis polariseerunud valgus filtrist läbi ei pääse. Polariseerumata valgusest pääsevad läbi filtri vaid filtriga samas suunas võnkuvad valguslained. See printsiip annabki meile võimaluse vähendada peegeldunud valguse mõju ja tuua rohkem esile peegelduva aine all asuvate objektide detaile. Polarisatsioonifiltrit saab kasutada näiteks veepinna peegelduste vähendamiseks ja näidata paremini vee all olevaid objekte. Samuti saab vähendada taimede ja seente pealispinnal asuva vee- või vahakihi peegeldust. Klaaspindade peegelduste vähendamine on klassika.

Polarisatsioonfiltri kasutamisega peab aga olema mõistlik. Nimelt inimese silm ei suuda polariseerunud valgust eristada. Kui me likvideerime peegeldused täielikult, siis võib tulemus olla ebaloomulik. Õnneks on polarisatsioonfiltri toime tugevust võimalik reguleerida. Ja alati tasub endalt küsida, kas polarisatsioonfiltri kasutamine on õigustatud. Kuivõrd polarisatsioonfiltriga tehtud pildid ei anna täpselt edasi silmaga nähtavat, siis looduspiltide juures on korrektne polarisatsioonifiltri kasutamine ära nimetada.

Polarisatsioonifiltrid Photopointis

Näidisfotod: Millimallikad

Inimese silmaga vaadates hägustab veepinnalt peegeldunud valgus vee alust elu. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/11, 1/400 s, ISO 1600.

Polarisatsioonfilter vähendab veepinna peegeldusi ja võimaldab paremini näha veealust elu. Canon EOS 5D Mark III, TS-E90mm f/2.8, f/10, 1/125 s, ISO 1600, polarisatsioonfilter.

Näidisfotod: Riisikas

Seenekübar inimese silmaga nähtuna. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 1,6 s, ISO 100.

Polarisatsioonfilter vähendab kergelt niiske seenekübara peegeldusi ja nii muutub tema värvitoon intensiivsemaks. Samuti on vahe kõrvaloleva pohla lehtede toonides. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 3,2 s, ISO 100, polarisatsioonfilter.

(3268)

Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Viimased kommentaarid

""Artiklis kirjeldatud tooted" all viidet saadavad tagasi selle blogi. "

vaheteiole, Sportlikult elegantse Huawei Watch GT 3 ostul säästad 50-150€

"https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=globaalne Kogu meie planeeti hõlmav katik. Vinge värk ;) "

Kala, Sony a9 III on revolutsiooniline täiskaader hübriidkaamera

"Aitäh trükiviga märkamast ning nüüdseks on see ka parandatud. "

Jürgen Veerme, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Mis loom see Tarmon on, photopoint? Päris häbiväärne tooteesitlus. "

Taara, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Tere! Aitäh tähelepanu pööramast - tegemist on siiski EU tüüpi väljundpesadega, ..."

Jürgen Veerme, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga