Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Objektiividest üldisemalt

© Tekst ja fotod: Jaak Põder

Päris tihti on minu käest küsitud, et tahaks objektiivi osta, kuid ei tea, millist. Lähemal uurimisel on selgunud, et need millimeetrid ja numbrikombinatsioonid, mis objektiivi peal kirjas on, ei ütle paljudele midagi. Seepärast vaatame objektiivi ’pikkuse’ ehk fookuskauguse ja ava tähendust veidi lähemalt. Arusaadavuse huvides räägime edaspidi numbritest, mis kehtivad 35mm kaamera puhul.

Fookuskaugus

Objektiivile kirjutatud kõige olulisem number on tema fookuskaugus, mida mõõdetakse millimeetrites. See määrab ära, millise suurendusastmega pilti sellega teha saab. Ilma tehnilistesse üksikasjadesse laskumata on objektiivide fookuskauguse juures nö keskpunktiks 50mm, mis tähendab, et pildile talletuvad pildistatavad objektid peaaegu samamoodi, nagu inimsilm neid näeb. Teisisõnu, 50mm objektiiv on 35mm kaamera pildisuuruse juures nö. inimsilma ekvivalent. Kui objektiivi fookuskaugus on väiksem kui 50mm, vähendab see nähtavaid objekte (võrreldes inimsilmaga). 50mm-st suurema fookuskaugusega objektiivid suurendavad nähtavaid objekte. Objektiivi suurenduse saab välja arvutada lihtsalt: tuleb võtta objektiivi fookuskaugus ja jagada see 50-ga. Näiteks 300mm objektiivi suurendus on 6 korda võrreldes inimsilmaga, samas 17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda.

Objektiivi fookuskaugus mõjutab ka vaatenurka (ehk ala, mis pildile jääb, mõõdetuna kraadides). Vaatenurk on suurem väikse fookuskaugusega objektiividel ja väiksem suure fookuskaugusega objektiividel.

Objektiivi ava

Objektiivi teine oluline näitaja on tema suurim ava, mida märgitakse objektiivil tähisega 1:number. Tavapraktikas on levinud ka märgistus F/number ja mida väiksem number, seda suurem ava. Ava on oluline seetõttu, et see määrab, kui palju suudab objektiiv korraga valgust filmile või sensorile lasta. Rusikareeglina, mida suurem on ava (ehk väiksem number), seda parem, sest seda pimedamas saab selle objektiiviga pilti teha ja seda kiiremaid säriaegu saab valges kasutada. Samuti on osade kaameratootjate autofookused sõltuvuses objetiivi suurimast avast.

Mida objektiivil kirjutatuga peale hakata?

Objektiividel on enamuses oma eelistatumad kasutusalad välja kujunenud: üks on hea portreeobjektiiv, teine hea maastikuobjektiiv, kolmas hea linnuobjektiiv. Sellest teavitavad ka pea kõik tootjad, milleks üks või teine objektiiv on mõeldud. Vaatame põgusalt looduse najal teemasid ja mis objektiivide numbrid nende teemade juures olulised on.

Maastik, suure alaga detailid – fookuskaugus 10mm kuni 24mm. Ava ei ole väga oluline, kuna pildistada tuleb üldjuhul statiivilt.

Loomad keskkonnas – fookuskaugus 200 kuni 300 mm. Ava võimalikult suur, kuna kasutatakse hilisõhtul või varahommikul.

Linnud keskkonnas, loomad – fookuskaugus 300 kuni 400 mm. Ava võimalikult suur, kuna kasutatakse hilisõhtul või varahommikul.

Linnud – fookuskaugus 400 kuni 600 mm, võimalusel veel pikem. Ava võimalikult suur, kuna kasutatakse hilisõhtul või varahommikul.

Taimed, detailid, putukad – makroobjektiivid (vt artikkel makroobjektiividest), samuti objektiiv fookuskaugusega 200 kuni 300 mm. Ava ei ole väga oluline, kuna pildistada tuleb üldjuhul väikese avaga.

Seda ülevalpool olevat nimekirja tuleb võtta suurte reservatsioonidega, sest paljude numbritega käivad kaasas ’aga’-d, mis tuleb endale kindlasti enne ostmist selgeks teha. Näiteks väga pikkadel objektiividel nende raskus, lühikese fookuskaugusega objektiividel nurkade tumenemine ja moonutused jne. Seega lihtsalt fookuskauguse ja ava järgi objektiivi päris osta ei saa, kuid nad annavad vähemalt piirid, mille hulgast endale sobilikku objektiivi valima hakata.

IMG_4292

17-millimeetrine objektiiv võimaldab pildile mahutada nii esiplaanil veepiiril lebava sule kui ka taevas hõljuva punaka pilvevaiba.

IMG_7942

500-millimeetrine objektiiv võimaldas seda sarvikpütti pildistada ca 10-15 meetri pealt, mõnikord lähemaltki – sarvikpütt säilitas sellistel distantsidel oma tavalise käitumise.

(2713)

Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Jälgi meid Facebookis

Omanda kõik fotode töötlemise tehnikad Põhjalik kursus algajaile 35 õppevideot Telli tasuta ligipääs:
.
Saad tasuta kursuse ja liitud Fotokursuse uudiskirjaga
.

Viimased kommentaarid

"Kui 10.11 mööda saab, siis selgub, et parimad hinnad on ..."

Turundaja, Photopointi aasta suurim soodusmüük – Punane Pühapäev

"Mehis, aitäh tagasiside ja mõtte eest. Vaatme, mida ja kui ..."

Jürgen Veerme, Photopointi aasta suurim soodusmüük – “Punane Pühapäev”!

""Nii et vaata välja mida vajad ja lisa need pühapäeval ..."

Mehis Alas, Photopointi aasta suurim soodusmüük – “Punane Pühapäev”!

"Fujifilmi eri managerid on rääkinud, et nad tegid XPro3 puhta ..."

Arbo Rae, Fujifilm toob peagi turule uue X-Pro 3 hübriidkaamera

"Kas see oli ka Leica, mis tegi ainult must-valget salvestava ..."

tungal, Fujifilm toob peagi turule uue X-Pro 3 hübriidkaamera