Mis on Nvidia Optimus ja miks see sülearvutile head teeb?

Autor: Lauri Veerde 04.06.2010 10:50 Kommentaarid :

(keskmine hinne: 5.00)

2008 aasta oli arvutimaailmas omamoodi murdepunktiks. See oli aasta, kus sülearvutite müük ületas globaalsel tasandil lauaarvutite müügi. Nüüdseks on see vahe kasvanud juba pea kahekordseks. See tähendab muuhulgas seda, et paljudel inimestel on rüperaal ainukeseks arvutiks. Sellega tehakse tekstitöötlust, vaadatakse filme, mängitakse arvutimänge… Sülearvutite protsessorite näitajad ja mälumahud on muutunud nii võimsaiks, et ka keerulisemad rakendused on neile jõukohased.

Sülearvutite võimsuse suurenemine tähendab nauditavamat kasutuskogemust. Võimsuse kõrval on sülearvuti juures aga veel üks teinegi oluline omadus, mis tihtipeale sellest esimesest veelgi olulisem on – aku kestus. Need kaks omadust reeglina on pöördvõrdelises seoses – kui arvuti on võimsam, kestab aku vähem ja vastupidi.

Aku kestust saab suurendada väga lihtsalt – selles kasutatavate elementide või elementide mõõtmete suurendamisega. Kui aga eesmärgiks on väiksemõõduliste sülearvutite valmistamine, siis seda teed minna ei saa. Just netbookide – nende, viimastel aastatel populaarseks muutunud pisikeste sülearvutite juures – on võimsuse ja aku kestuse probleem eriti teravalt esile tulnud.

Olemas on tehnoloogiad, mis võimaldavad ka netbookide puhul nautida HD videot ja 3D mänge ja muid nõudlikke rakendusi – häda on aga selles, et need lahendused nõuavad palju energiat ja imevad aku kiiresti magusast voolunektarist tühjaks. Seega peavad protsessorite ja graafikakaartide tootjad leidma lahendusi, kuidas valmistada oma süsteemid nii, et need akule võimalikult vähe koormavad oleksid. Nvidia Optimus on just nimelt selline lahendus – see optimeerib graafikakaardi töö nii, et aku kestaks kauem.

Eellugu

Arvutitööstus on püüelnud juba aastaid selle poole, et sülearvuti oleks nii väikese korpusega, hea jõudlusega kui ka kauakestva akuga. Aastaid tagasi olid turul sülearvutid, millel oli kaks graafikakaarti – üks eraldiseisev ja võimsam ning teine integreeritud emaplaadile. Olenevalt sellest, mida kasutaja parajasti tegema tahtis hakata – kas veebis surfata või filmi vaadata, sai aktiveerida soovitud kaardi. Selleks tuli arvuti välja lülitada ning BIOS aktiveeris uuel käivitusel soovitud riistvara. Loomulikult ei olnud see kuigi mugav ega ka väga levinud lahendus.

2007 aastal esitles Nvidia tehnoloogiat, mis võimaldas selliste graafikakaartide vahel vahetada ilma, et peaks arvutit taaskäivitama. See ümberlülitus võttis aega 5-10 sekundit ning seda toimetasid juba graafikadraiverid ja opsüsteem. See lahendus levis kulutulena ka teiste tootjate portfelidesse ning muutus sülearvutimaailmas päris populaarseks. Kuigi sellega suudeti aku kestust oluliselt suurendada, olid sellel ka mitmed probleemsed aspektid. Käsitsi ümberlülitamine, kuni 10 sekundiline ooteaeg, avatud programmide sulgemine ümberlülituse ajaks ja süsteemi kulukus, mis avaldub sülearvuti kõrgemas hinnas võrreldes tavalisega.

See kõik tekitab olukorra, kus enamus kasutajaid ei viitsi tegeleda õigel ajal graafikakaartide ümber lülitamisega ning kasutavad ikkagi ühte võimalust kahest olemasolevast. Või lülitavad ümber väga harva.

Nvidia Optimus

Nvidia Optimus tehnoloogia varustatud sülearvuteil on samuti kaks graafikaajamit – üks eraldiseisev ja võimsam ning teine integreeritud. Nende kaartide vahel vahetamine (täpsem oleks öelda siinkohal „eraldiseisva graafikakaardi aktiveerimine ja deaktiveerimine“) ei toimu aga enam kasutaja käsul vaid automaatselt.

Kui eraldiseisev graafikakaart suudab vastava rakenduse korral paremat esitlust, funktsionaalsust või pildikvaliteeti kui sisseehitatud kaart, siis lülitatakse esimene automaatselt sisse. Kui vajadus suuremamahulise graafikatöö jaoks kaob, siis lülitatakse eraldiseisev kaart taas välja. Optimus lahenduse korral on integreeritud kaart kogu aeg töös. Üksinda olles hoolitseb ta nii renderdamise kui ka selle renderduse ekraanile kuvamise eest. Koos välisega töötades hoolitseb ta ainult ekraanile kuvamise eest. Kõik sellele eelnevad arvutused teeb siis ära väline GPU (Graphic Processing Unit).

Praktikas tähendab see seda, et kui kasutaja hakkab vaatama flash-filmi, mängima vms, siis lülitatakse väline GPU sisse ilma, et kasutaja seda märkakski. Ekraan ei löö tumedaks ega hakka vilkuma, kasutaja ei pea oma lahtiolevaid programme sulgema. Optimus ei vaja ka eraldi riistvara, mis tõstaks arvuti hinda.

Nvidia tutvustas oma Optimus süsteemi 2010 veebruarikuus. Praeguse seisuga on turul juba päris mitmeid Optimus`ega varustatud pisikesi sülearvuteid. Lõviosa neist on välja andnud Asus – (ASUS UL50Vf, ASUS N71Jv, ASUS N82Jv, ASUS U30Jc).

Käesoleva nädala algul alanud Computex 2010 tehnikamessil on Nvidia blogi andmetel välja pandud enam kui 17 uut Nvidia Optimus tehnoloogiat kasutavat pisemat sülearvutit – tootjateks Asus, MSI, Lenovo, Gateway ja teised. Täna lisandus nende hulka veel ka Acer Aspire One 532G.

Kõik need sülearvutid on sarnased aku kestuse poolest – viimatimainitud Aceril on see kuni 10 tundi, sinnakanti on see näitaja ka teiste puhul. Samas on nendega võimalik vaadata HD videot ja 3D mänge – siis tuleb aga arvestada aku vähema kestusega.

Kasutatud allikad: