Lihtsad nipid 70-200mm f/2.8 teleobjektiiviga portreede pildistamiseks

Autor: Penelope Russak 20.02.2018 11:48 Kommentaarid :

(keskmine hinne: 5.00)

Portreeobjektiivideks kutsutakse tavaliselt 50mm ja 85mm fikseeritud fookuskaugusega objektiive. Ka mina kasutan neid oma töös päris palju, kuid eriti soe koht mu südames kuulub hoopis 70-200mm f/2.8 teleobjektiivile ja lõviosa enda lemmikpiltidest olengi teinud just sellega.

Välisessioonidel ongi nimetatud suumobjektiiv minu põhiliseks tööriistaks. Ta eraldab portreteeritava nii hästi taustast, juhtides tähelepanu modellile ning ebaterav ala jääb pehmeks ja fookusest välja. Kui taust on modellist piisavalt kaugel, muutub see nii uduseks, et ei ole üldse aru saada, mis taustal on. See aitab sageli hädast välja kui on vaja kiiresti paar ilusat klõpsu purki saada ja ei ole aega minna otsima huvitavat ja fotogeenilist tausta.

Udune taust 70-200mm objektiiviga

Ilusa uduse tausta saamine on 70-200mm objektiiviga lihtne. Taust modellist piisavalt kaugele, ava võimalikult lahti, objektiiv 200mm peale zoomida ja kas pildid on tehtud sügaval metsa sees või hoopis keset linna autotee kõrval, jääb vaatajale mõistatuseks:

F 2,8: 1/250 sec, ISO 800; 200mm

F 2,8: 1/200 sec, ISO 200; 200mm

F 2,8: 1/400 sec, ISO 125; 169mm

Tausta ei pea teleobjektiiviga pildistades üldse palju olema, sest mida rohkem sa sisse suumid, seda enam mõni väike põõsake tausta ära täita suudab:

Ülalolev vasakpoolne pilt on tehtud 24mm fookuskaugusega ja parempoolse pildistamisel kasutatud 200mm fookuskaugust. Modell vahepeal paigast ei liikunud. 24 mm juures kaob taust kuhugi pildisügavusse, samas kui sisse zoomides tuleb ta lähemale, täidab kaadri ja muutub abstraktsemaks, aidates modellil esile tõusta.

Udune taust kaotab häirivad obejktid

Mõnel juhul suudab 70-200 mm objektiiv taustal olevad soovimatud objektid peaaegu nähtamatuks muuta:

F 2,8: 1/250 sec, ISO 150; 200mm

Ka tugevaid jooni saab teleobjektiivi ja lahtise ava abil tunduvalt mahendada:

Vasakpoolsel pildil püüavad tugevad vertikaalsed jooned pilku sama palju kui modell. Paar meetrit seinast eemale astudes sai täpselt samu seadeid kasutades tunduvalt mahedama tausta, mis aitab portreteeritava paremini esile tõsta.

Teleobjektiiviga pildistades on portree ilusam

Teleobjektiivi kokkusuruv omadus on inimesi pildistades kaunistav ja tuleb ka ülal olevatelt piltidelt hästi välja. Kui näiteks 24 mm objektiivi laiemaks venitav moonutus võib olla häiriv, siis teleobjektiiviga pildistades tunduvad inimesed justkui pikemad ja sihvakamad.

Siin tahtsime taustale jätta vaid puuriida. Kui oleksin lainurkobjektiiviga liikunud nii lähedale, et taustale jääks vaid puuriit, venitaks objektiivi moonutus modelli näo välja:

Teleobjektiiviga sisse suumides saab aga pildi ilma moonutuseta tehtud:

F 2,8: 1/200 sec, ISO 125; 200mm

Telesouumobjektiiv võimaldab kiirelt kadreeringut muuta

70-200mm objektiiviga pildistades võlub mind veel see, et temaga töötades saab kiiresti ja paigast liikumata järjest päris erinevaid võtteid teha:

70 mm juures saab kaadrisse täispikkuse…

… veidi sisse suumides pildistad poolportree …

… ja 200 mm-ga lähivõtte. Üks-kaks-kolm.

Aastaid oli mu fotokotis Tamron SP AF 70-200mm f/2.8 Di LD (IF). See on soodsa hinnaga, kuid soorituse poolest igati eeskujulik. Alles hiljuti vahetasin ta uuema värinastabilisaatoriga mudeli vastu välja ja pildistan nüüd Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD objektiiviga.

Kogu selle hea juures, mida 70-200 mm pakub, on ka miinuspool – värinatundlikkus ja kaal. Tamroni vanem mudel kaalub 1150 g ja värinastabilisaatoriga variant 1470 g. Säriaja valimise rusikareegel on see, et säri võiks olla võrdne või kiirem kui objektiivi fookuskaugus. 50mm juures 1/50 sek, 100mm juures 1/100 sek ja 200 mm-ga pildistades 1/200 sek.

Tamroni kõige vanema mudeliga panin südamerahuks ikka 1/250 sek või kiirema säriaja, sest aeglasemaga pildistades sattus päris palju uduseid võtteid ka sekka. Värinastabilisaatoriga objektiiv lubab küll kirjade järgi kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega, kuid kindluse mõttes panen ma ka temaga pildistades ikka 1/200 sek säriaja. Stabilisaator küll lihtsustab pildistamist, kuid ei ole mingi võluvits. Kui valgusolud on kehvad, siis tõepoolest saab temaga pildistades ka pikema säriga teravaid pilte, kuid ise ei tohi sel ajal rapsida.

Pikemate säriaegadega pildistades on hea seista sirgelt kahe jalaga tugevalt maha toetades, et keha statiivina töötaks. Kui võimalik, siis veel õlga või küünarnukki seina vastu toetada. Päästikule vajutamise ajal mitte lobiseda ja hingeldada – sedasi suurendad teravate piltide saamise protsenti tunduvalt.

Kokkuvõtteks

Mina ei kujutaks oma fotoelu enam ilma teleobjektiivita ettegi ja kõigil välipildistamistel on 70-200 mm objektiiv alati kindlasti kaasas. Tamronil on hiljuti välja tulnud lisaks selles postituses mainitutele veel ka uuendatud stabilisaatoriga mudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, nii et nende valikus on hetkel lausa kolm erinevas hinnaklassis teleobjektiivi. Uuemad Canoni ja Nikoni keermele, kuid vanemad ka Sony ja Pentaxi kaamerate ette sobivad.

(1442)

Artiklis kirjeldatud tooted: