IFA 2013 – Euroopa suurim ja maailma üks suuremaid tehnikamesse algab loetud tundide pärast. Küjastajatele avatakse uksed reedel, täpselt kell 10:00 hommikul. Berliini tohutu messihallide kompleks aga enne seda tärminit ei maga. Seal veetakse jooke ja sööke, vaipu ja kiletükke, tahvelarvuteid ja telereid. Ühe korraliku messiboksi ehitamine on nagu maja püstipanek ja ühe korraliku ehitamisega venib ju aega ikka enam kui plaanitud. Veetsime Ardoga täna, neljapäeval, terve päeva nendessamades suurtes messihallides, mis kohati muutusid tõelisteks labürintideks nii et ainult Ardo teadis, kus me oleme. Sest tal oli iPad ja kaart. Osake sellest, mida me sel messi eelpäeval ja -õhtul Berliini messikeskuses nägime, rebime nüüd fotoloona ka maailma ette. Väiksed kommentaarid ka sekka :) 

 

IFA 2013 messi vingeimaks tõmbenumbriks on 4K. Igal endast lugupidaval LCD-paneelide tootjal peab 4K logo kusagil suurelt lehvima. Kangemad tegijad peavad aga 4K lahutusvõimega veel midagi lisaks ette võtma. Panasonic näiteks kiitleb, et tema ekraanid on HDMI 2.0 ühendus, mis lubab telerisse striimida 4K videot, mis filmitud 60 kaadrit sekundis. Päris vajalik kõigile meile, peaks selle peale mainima. 

 

4K on igal pool. Ka tahvelarvutite kujul. See siin on Panasonicu 20″ tahvelarvuti, mis näitab 4K pilti ja maksab 4500€. 

 

 

 

 

 

Terve messikeskus pole aga sugugi mitte nõnda klants, nagu seda on Panasonicu hall. Enamike messibokside vahel on veel lahtipakkimata asju.

 Virnade viisi ülejääke ja äraviimist ootavaid materjale.

Mõnda messiboksi alles pannakse kokku ja töömehed saevad vajalikke detaile mõõtu.

Kõrvalhallis pannakse põrandakattet.

Igasuguste prahivirnade ja lahtipakkimata asjade kiuste peetakse mõnel pool juba motivatsioonikoosolekuid.

 

Meie Ardoga ei lase sellest kõigest end aga segada ja põgeneme virtuaalsesse reaalsusesse. Oculus Rift on tuleviku mängurikontseptsioon – tõmbad prillid pähe ning oled tõepoolest justkui teises maailmas kus saad vaadata igas suunas ja puldi abil edasi liikuda. Ardol ajas see elamus igatahes pea nii pööritama et ma temast prillid eest pilti teha ei jõudnudki. 

Siiski on ka neid, kellel esitluskuubikud valmis.

Tühjad escherlikud trepirägastikud ootavad homseid horde tunglema.

 

Tõstukid on kõikjal nii et vaene tehnikaajakirjanik, kellel pea gigabaite ja piksleid täis, peab end kogu aeg tähelepanule sundima. Tõstukid loomilikult tõstavad ning siis ka veavad igasuguseid asju. 

 

Kõigil aga ei ole niimoodi vedanud, et saaks mugava istme peal lösutada ja muudkui kange tõmmata. Ja eks see teeb ka püha viha täis. See tõsine saksa mehepoeg sai kole vihaseks kui ma temast pilti tegin. Kiired jalad päästavad ka julgema fotograafi. 

 

Üldiselt on aga inimesed sõbralikud. Sõbralik tõstukimees Lukas ei pidanud paljuks ka Photopointi ajaveebi jaoks poseerida. Lukas vedas ehitusdetaile, mis olid mõeldud General Electrics’ i uhke paviljoni püstitamiseks. Tööpäev oli läbi saamas ja eks see mehe nõnda lahkeks tegi. 

 

Messihallides filmitakse lakkamatult – kõikjalt jalutavad vastu kaameratega operaatorid ja nende abilised. See seltskond siin tegi parajasti intervjuud. Tüdruk taustal annab mõista et “mida sa kuradi värdjas seal rikud meie videot ära” ja et “kao kaadrist”. No olge nüüd – ega siis intervjuud niimoodi lainurgaga ei filmita et ma sellise koha peal pildistades kaadris oleksin. Bitte ruhe bleiben :)

 

Mitmed messihallid meenutavad siin pigem tehasehooneid kusagil raudteede ääres. Nagu see suur, vist neljakorruseline hall. Jälgige pisikest Ardot all, sissepääsu juures. 

 

Apelsinid on homseks pressimiseks juba valmis pandud. Me ei võtnud. Tegelt ka. 

 

Plaani peal see veel nõnda hulle i tundu, aga mõni messihall võib kujuneda tõeliseks labürindiks. Kõnnid muudkui sikk-sakilist trajektoori mööda ja siis lõpuks teeb messibokside vaheline tunnel lihtsalt 360 kraadise pöörde. Mitte päris 360-kraadise siiski õnneks. Sealt siiski sai järgmisesse messihalli edasi. 

Siin, messihallide keskel on suur pargi ja puude ja tiikidega ala, mida kutsutakse Sommergartner’ iks. Ja seal algab täna üks suur kontsert. Ma pole kunagi näinud, et inimesed enne kontserti nii ohjeldamatult joovad. Ja kusjuures mitte ainult alkoholi vaid kõike. Sissepääsu ümbrus on täis poolikuid, täis ja tühje pudeleid ja joovaid saksa hern’ eid. Nad ei teadnud, et kontserdile joogiga ei lasta ja peavad selle nüüd sealsamas endale sisse laanima või ära viskama. 

Esineb aga täna õhtul naljamees Helge Schneider. Seal esinebki. 

Sissepääs on veel inimtühi – homme on siin juba suured massid tunglemas, et pääseda messialale.

Piletikassad on paigaldatud ja ootavad kassiire, kes külastajaile pileteid messialale müütama asuvad.

Mitte kõik pole veel puhtaks löödud ja mõnigi pind ootab nobedaid koristajakäsi.

 

Lõunapoolne sissepääs on uhke arhitektuuriga – justkui modernne katedraal, mis oma kõrguse ja kõikvõimsusega sind pisikese prügina tundma paneb. 

 

Päike loojub ning aeg on ka meil hotelli minna, et vorpida valmis päeval kogutud materjal ning valmistuda messi ametlikuks alguseks. 

 

Vaade  Photopointi ajaveebi baasist. Punane torn taamal tähistab messikeskuse asukohta. 

 

(312)