Google teatas avalikult ja ametlikult oma Chrome-nimelise operatsioonisüsteemi arendamisest käesoleva aasta südasuvel. Eile õhtusel pressikonverentsil Californias raius firma maasse järgmise verstaposti. Tutvustati Chrome OS põhilisi toimimisjooni ja visuaalset poolt ning avalikustati platvormi lähtekood.
Chrome üheks olulisemaks iseloomustajaks on kiirus. Arvuti käivitusnupu vajutamisest kuni brauserisse sisse logimiseni peaks Google`i lubaduste kohaselt aega minema mitte rohkem kui seitse sekundit.
Google`i tootearendussektori asepresidendi Sundar Pichai sõnul tehakse kõik selleks, et Chrome operatsioonisüsteemiga arvuti läheks käima sama kiirelt nagu televiisor. Televiisoreid on muidugi palju ja erinevaid, aga see selleks…
Esimesi Chrome OS-iga varustatud pisikesi sülearvuteid on turule oodata järgmise aasta lõpus. Chrome platvorm ei ole (ametlikult) alla laetav ning seda ei saa paigaldada igasse suvalisse raali. Seega on ainus viis Chrome OS kasutamiseks osta enesele Chrome OS-iga sülearvuti.
Kuna Chrome OS kood on avatud, hakkavad sellest kindlasti tekkima kõiksugused triviaalsed versioonid. Nende hulgas ka sellised, mida saab kasutada arvuteis, mille puhul tootjad Google`iga Chrome-lepingut sõlminud ei ole.
Kõikide riistvarasüsteemidega Chrome OS siiski ei ühildu. Näiteks ei tööta see sülearvutites, mis kasutavad andmete varundamiseks traditsioonilist mehaanilist kõvaketast (HDD). Chrome OS arvutid on HDD asemel varustatud flash-mälul (sarnane mälupulkades kasutatavaga) põhinevate SSD ketastega.
SSD mälumahtu on Chrome OS-iga varustatud arvutites õige vähe. Seda ei ole lihtsalt vaja, sest kõik dokumendid, failid, programmid ja muu andmestik salvestatakse Google`i veebiserverisse – samal viisil nagu e-mailid ning Google Docs failid juba praegu. Arvuti flash-mälus ei ole suurt muud midagi, kui ainult rohkete võimalustega Chrome brauser, mille peal töötavad kõik veebipõhised programmid.
See tähendab, et kasutajal ei ole enam vaja tarkvara arvutisse installeerida ega juba installeeritud tarkvara uuendada. Puudub ka vajadus oma tähtsamatest failidest varukoopiaid teha – kõik on nagunii internetti salvestatud.
Huvitav on ka veel märgata, kuidas fookus nihkub konkreetselt arvutilt tarkvarale: Chrome OS-iga ei ole vahet, kas ma kasutan enda arvutit või sõbra oma. Kui ma login sisse operatsioonisüsteemi (Google Account`iga Chrome brauserisse), siis on võõra arvuti sisu täpselt samasugune, nagu minu enda arvutis.
Loomulikult on siin ka valupunkte – Google OS-iga arvuti kasutamiseks on vaja internetiühendust. Ja parem oleks, kui see ühendus oleks võimalikult kiire. Juhtub see ühendus kaduma, siis ei saa kasutada ka arvutit.
Väikesed sülearvutid, mille jaoks Chrome os valmistatud on, ei pruugi järgmise aasta lõpul enam “in” olla. Juba praegu pakuvad erinevad tootjad suuremaid ja võimsamaid sülearvuteid 422.28€, mille hinnad ühe keskmise netbooki hinnast suurt soolasemad ei olegi.
Need, kes vajavad väikeste mõõtmetega sülearvutit ja ei taha muud, kui ainult sotsiaalvõrgustikke, e-maili, tekstitöötlust ja muud selliseid kergemaid rakendusi, peaksid Chrome OS arengul silma peal hoidma.
Photopointi Ajaveeb aitab.
[flv:/wp-content/uploads/2009/11/chrome-os-1.flv 450 253] [flv:/wp-content/uploads/2009/11/chrome-os-10.flv 450 253]Loe Chrome OS kohta Google`i veebilehelt
(220)
Kommentaarid