Selleks, et olla popp, ei piisa mobiiltelefonile viimasel ajal vaid fotokaamerast ja FM raadiost.

Sest kõige vingematel mobiiltelefonidel on nüüd suured ja lahmakad puutetundlikud ekraanid. Või siis veidi pisemad, aga peaasi, et saab näpuga ekraanilt ikoonikesi taga ajada. Ja selliseid puutetundlike ekraanidega telefone on viimase aasta jooksul oi-oi kui palju juurde tekkinud.

Kui aga erinevaid nutitelefone ekraanist veidi katsuda, siis ilmneb, et ühed reageerivad puudutustele ühtmoodi, teised aga veidi teistmoodi. See ei tulene asjaolust, nagu oleks mõned neist kergemeelsemad või nagu ei oskaks mõned telefonitootjad puutetundlikke ekraane valmistada.

Tegelikult on olemas kahte eri tüüpi puutetundlikke ekraane: ühed on vajutustundlikud (ingl. k. resistive) ja teised puudutustundlikud (ingl. k. capacitive). Need kaks on täiesti erineva ehitusega ning seetõttu ka käituvad puudutaja sõrme all erinevalt.

Vajutustundlikud ekraanid

Vajutustundlik ekraan koosneb mitmest eraldi kihist. Siinse käsitluse jaoks on neist kõige olulisemad kaks väga õhukest, metalset, elektrit juhtivat kihti, mille vahele on jäetud kitsas vaba ruum, nii et need omavahel kokku ei puutuks.

Kui mingi objekt ekraanile survet avaldab, puutuvad need kaks kihti selles vajutuspunktis teineteise vastu. Kokkupuude registreeritakse ning saadetakse telefoni protsessorisse, kus arvutatakse välja puutepunkti täpne asukoht ja lisatakse vastav funktsioon.

Puudutustundlikud ekraanid

Puudutustundlik ekraan on kaetud vääristusega mis omab nõrka elektrilaengut ning loob enese kohale elektrivälja. Ka inimese keha omab nõrka elektrilaengut ning elektrivälja.

Kui sõrmega kasvõi väga õrnalt vastu sellist ekraani puutuda, ühtivad need väljad vastavas punktis ning ekraani elektrilaengu suurus muutub. Kokkupuude registreeritakse ning saadetakse telefoni protsessorisse, kus arvutatakse välja puutepunkti täpne asukoht ja lisatakse vastav funktsioon.

Vajutus- ja puudutustundlike ekraanide plussid ja miinused

Puudutustundlikule ekraanile ei ole vaja vajutada selleks, et ekraan vastavalt reageeriks. Piisab ka ülimalt õrnast kontaktist.

Seetõttu tunduvad puudutustundlikud ekraanid kergemini käsitletavad kui vajutustundlikud. Viimased vajavad ju mehaanilist mõjutust selleks, et puudutust registreerida – kaks kihti tuleb teineteise vastu suruda.

Puudutustundlik ekraan suudab tunnetada mitme sõrme kohalolu ja sõrmede erinevaid liigutusi ekraanil. Nii saab näiteks kahte sõrme kokku-lahku vedades suumida jne. Vajutustundlikud ekraanid seda ei suuda.

Sellegipoolest on ka puudutustundlikel ekraanidel halbu külgi. Kui sellist puudutada näiteks puutepliiatsiga või külma ilmaga läbi kinda, siis ei reageeri ekraan üldse. Vaja on, et puudutaja omaks mingit elektrilaengut. (Võib muidugi osta spetsiaalsed kindad, mille sõrmeotstes olev materjal kannab elektrilaengu üle ekraanile.)

Vajutustundlikel ekraanidel navigeerimiseks saab kasutada puutepliiatsit.

See on mõnes olukorras pisikeste ikoonide tagaajamisel väga mugav. Samuti saab sellisele ekraanile vajutada tavaliste kinnastega. Ka puudutustundlike ekraanide jaoks on välja töötatud puutepliiatseid, need on aga rohmakad ja kallid.

Ja muidugi veel see, et vajutustundlike ekraanide valmistamine on märksa odavam kui puudutustundlike.

Milline ekraan millistel mobiiltelefonidel on?

Windows Mobile operatsioonisüsteemile on pidevalt ette heidetud, et see ei ole optimeeritud töötamaks puudutustundlike ekraanidega. Tõepoolest – kõik nutitelefonid, mis töötavad Windows Mobile operatsioonisüsteemil, vajutustundlike ekraanidega.

Vajutustundlikud ekraanid on näiteks HTC puutetelefonidel Touch Diamond 141.32€, Touch HD 38.62€ jne, Nokia Symbiani operatsioonisüsteemil töötavad lipulaevad N97, N86, 5800 XpressMusic

Puudutustundlikud ekraanid on näiteks Apple`i iPhone`il, Google`i ja HTC Android-operatsioonisüsteemiga töötaval telefonil HTC Dream (G1), enamikul Samsungi puutetelefonidel (F480 303.98€, Omnia jne), LG Prada nutitelefonil jne.

Millise ekraaniga mobiiltelefoni eelistada?

Viimasel ajal on väga popiks muutunud kasutajaliidesed, kus näpuga ekraanil ühele või teisele poole tõmmates avaneb uus menüü, kuvatakse fotode ja videote pisipilte vms. Puudutustundlikul ekraanil on oluliselt lihtsam näppu üle ekraani libistada. Üldse toimub sellel navigeerimine märksa libedamalt kui vajutustundlikul.

Üldiselt peetaksegi edumeelsemaks ja paremaks puudutustundlikku ekraani. Kes aga armastab ekraanil tihti ka puutepliiatsiga või kindaga ringi sehkendada, see peaks valima vajutustundliku ekraani.

(592)