Kaasaskantavad navigatsiooniseadmed koguvad Eestis ja kogu maailmas aina enam populaarsust. Kaugel ei ole vast aeg, kui GPS (ingl. k. Global Positioning System) asendab täielikult paberkandjale trükitud kaardi. Üha tõenäolisemaks muutub võimalus, et ostetud autos või mobiiltelefonis on navigatsioonisüsteem juba olemas.
Erinevalt näiteks fotokaameratest, mille kvaliteedi määrab ära konkreetne masin iseeneses, sõltub kõigi navigatsioonisüsteemide edastatav pilt eelkõige satelliitidest mis tiirlevad kõrgustes ja edastavad signaale meie Tom Tomi või Prestigiosse.

USA firma Lockheed Martin teatas eelmise nädala lõpul 1,4 miljardi dollari suurusest lepingust USA õhujõududega. Lepinguga kohustub Lockheed ehitama valmis järgmise generatsiooni satelliitide süsteemi nimega GPS III. Viimane peaks võimaldama täpsemat positsioneerimist ning tugevamat signaali sõjaväelaste ja tavakodanike navigatsiooniseadmetes.

Esimeses arendusjärgus lähetatakse orbiidile kaheksa GPS IIIA satelliiti. Esimene neist aastal 2014. Nii kauge tärmin ei tähenda aga seda, et iga järgmise satelliidi valmimine võtaks samuti kuus aastat aega. Hetkel töötab Lockheed oma viimase kahe GPS IIR(M) satelliidi kallal.

Pärast esimest faasi on kavas valmistada veel kaheksa GPS IIIB- ning seejärel 16 GPS IIIC satelliiti. Ühtekokku peaks kunagi Maa ümbert meile signaale saatma 32 uut tehiskaaslast. Projekti lõpukuupäeva ega -aastat loomulikult teada ei ole.

Lisaks eelpoolmainitud tugevamale signaalile ja paremale täpsusele peaks loodav süsteem olema vastupidavam häkkerite katsetele seda kurjasti kasutada. Küberkurjategijad on eriti huvitatud sõjaväe jaoks mõeldud kodeeritud infole ligipääsust. GPS III peaks parandama ka navigeerimist kosmoses.

(105)