Kõik kompaktkaamerad ei ole ühesugused.  On selliseid, mis pildistavad kehvapoolseid fotosid ja pildistaja loomingulist sekkumist ei salli. On aga ka selliseid, millega saab pildistada väga paindlikult ja  praktiliselt sama ilusaid fotosid nagu suurte peegelkaameratega. Pealtnäha on nad kõik aga sellised seebikarbi-pisikesed. Kuidas siis vahet teha, milline kaamera on hea ja milline mitte? Siit alt leiad lihtsad juhised juhuks, kui tahad endale soetada kompaktkaamerat, mis pildistab ilusaid pilte.

 

Megapikslid – jälgi, et sa neid ei jälgiks

Kompaktkaamera pildisensor asub objektiivi taga ja salvestab pildi. Nii, nagu vanasti salvestas pildi filmilint. 

10 aastat tagasi võis megapikslite arv veel näidata kompaktkaamera võimekust teha ilusamaid pilte. Tänapäeval see nii ei ole. Lihtne soovitus on kompaktkaamerat ostma minnes üldse mitte megapikslitele tähelepanu pöörata. Miks?

Enamiku hetkel müüdavate kompaktkaamerate sensorite lahutusvõimed jäävad vahemikku 10-20 MP. Selleks, et vaadata fotot suurel Full HD ekraanil ja printida välja 10x15cm paberfotosid, läheb meil vaja aga ainult 3 MP suurust pilti. Selleks, et printida välja A4 suuruses fotot, läheb meil vaja 10 MP suurust fotot.

Võid nüüd endalt küsida – kui tihti sa prindid enda digipiltidest paberfotosid, mis ületavad A4 mõõdud? Kui mitte, siis on kogu see pildiinfo, mis ületab 10 MP, kasutu. See kasutu info aeglustab fotode laadimist ja võtab väärtuslikku ruumi arvuti kõvakettal.

Muidugi võib teatud koolkond rõhuda nüüd megapikslite vajalikkusele argumendiga “Siis saab pildistatud fotot croppida“. See “croppida”  on aga pikem teema. Lühidalt võib siin märkida, et alati tuleks pildistada nii, et oleks vaja lõigata võimalikult vähe. Ka suure megapikslite arvuga pildi lõikamine (eriti just kompaktkaamerate puhul) pildikvaliteedile midagi head ei too.

Niisiis ei ole megapikslite arv oluline. Esiteks seetõttu, et meil ei ole nii palju megapiksleid vaja. Teiseks võib märkida, et üldjoontes on vähem megapiksleid parem ka pildikvaliteedile. Mida enam piksleid kompaktkaamera pisikesele sensorile mahutatud on, seda pisemad need pikslid on. Pisemad pikslid on suurematega võrreldes aga vähem valgustundlikumad ja väiksema dünaamilise ulatusega. See tähendab et fotod tulevad hämaramas kehvema kvaliteediga ja kontrastsetes valgusoludes jääb osa pildist liiga tumedaks või heledaks. 

Seetõttu ei ole kompaktkaamerate väikestele sensoritele eriti mõistlik pigistada võimalikult palju piksleid. Vähem on parem.

 

Sensori mõõtmed

Enamlevinud kompaktkaamerate pildisensorite suurused võrdluses

Pildikvaliteedi hindamiseks on oluline jälgida, kui suur on kompaktkaamera pildisensor. Rusikareegliks on siin:  mida suurem on sensor, seda parem on pildikvaliteet. Õnneks on sensori suurustega lihtne, sest kompaktkaamerate sees on põhiliselt kahte tüüpi sensoreid: 1/2.3″ diagonaaliga ja 1/1.7″ diagonaaliga. Kallimates tippklassi kompaktkaamerates on kasutusel suurem 1/1.7″ diagonaaliga sensor. Just selliseid võiks kaamerat ostes eelistada.

Eraldi kategooria moodustab Sony RX100II kompaktkaamera, mille sisse on mahutatud 1″ tüüpi sensor. See on 2.8 x suurem kui 1/1.7″ diagonaaliga sensor. Suurem pindala on teinud võimalikuks mahutada siia ka 20.1 MP – ilma et pikslite mõõtmed konkurentide kaameratest oluliselt pisemad oleksid ja seetõttu pildikvaliteeti kehvemaks muudaks.

 

Valgusjõud – objektiivi ava olgu võimalikult suur

Pildistatud kompaktkaameraga Olympus XZ-2. f/2.5, 1/500 sek; ISO 100. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). Ka kompaktkaameraga saab pildistada ilusa uduse taustaga portreid. Mida suurem on objektiivi ava, seda paremini. 

Sensori mõõtmetest vaat et pisut olulisemgi näitaja on objektiivi valgusjõulisus. Küllap oled märganud, et soodsamad kompaktkaamerad ja mobiiltelefonid teevad päikesevalguses väga korralikku teravat pilti. Niipea aga, kui muutub hämaraks või kui pildistame siseruumides, langeb fotokvaliteet ja pildid tulevad pahatihti udused.  

Objektiivi valgusjõulisuseks nimetatakse objektiivi võimet lasta kaamera sisse pildisensorile tavalisest rohkem valgust. Mida rohkem valgust sensorile paistma pääseb, seda hämaramas me ilusaid pilte teha saame. See on lihtne. Seda, kui palju konkreetse kaamera objektiiv valgust läbi laseb, näitab objektiivi omadus nimetusega “Ava”. Mida väiksem on see avaarv, seda laiemaks ava seada saab ja seda kvaliteetsem tuleb pilt hämaras.

Soodsama klassi ja keskklassi kompaktkaamerate maksimaalne ava algab umbes f/3.2 juurest. Selline objektiiv on päris pime ning hämaramas ilma välklambita ega statiivita sellega häid fotosid ei saa. Kompaktkaamerate puhul saab valgusjõulisest objektiivist rääkida siis, kui maksimaalne ava on f/2.0 või suurem (tavaliselt f/1.8 või f/1.4). Mida väiksem see väärtus on, seda parem.

Lisaks võimaldab suurem ava (väiksem avaarv) pildistada fotosid nii, et taust jääks peegelkaameralikult udune. Kompaktkaamerate pisikese sensori tõttu on seda udusust küll raskem saavutada. Kui pildistatav objekt on aga lähedal ja objektiivi ava/suumi kombinatsioon õige, siis tulevad aga näiteks portreede taustad udused küll.

 

Manuaalne särijuhtimine ja RAW failide pildistamine

Pildistatud kompaktkaameraga Panasonic LX-7. f/2.8, 1/1250 sek; ISO 400. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). See foto on pildistatud RAW formaadis ja töödeldud Adobe Lightroom tarkvaraga. Hele taevas silmapiiri kohal oleks JPG faili pildistades nn “ära põlenud” ehk jäänud lihtsalt valge. RAW faili pildistades saame me aga sellelt alalt välja tuua ilusad pilved ja päikesekiired ning fotol kujutatu on sarnane silmaga nähtud vaatele. 

Võib-olla ei ole sinu jaoks oluline, et kompaktkaameral oleks olemas manuaalrežiim tähistusega M ja avaprioriteetrežiim tähistusega A jne. P, A, S, M särirežiimide olemasolu on aga juba üks hea indikaator sellest, et kompaktkaamera pildistab tavalisest ilusamaid fotosid. Teisalt on sul alati olemas võimalus natuke lugeda, kuidas need režiimid töötavad ja enda pildistamine hoopis uuele tasemele viia. Tegelikult pole siin mitte midagi keerulist. Sinu naaber juba oskab.

Eelista kompaktkaameraid, mis võimaldavad pildistada RAW formaadis pildifaili. RAW on nagu negatiiv, millest saab tavalise JPG pildi teha pärast arvutis. RAW failide pildistamine võib tunduda eriline profivärk. Või siis kompaktkaamera puhul ilmne overkill. Kui sa oled aga kord kogenud, kui palju pildiinfot RAW failist välja võluda saab, ei taha sa enam naljalt kunagi pildistada olulistel hetkedel JPG failie. RAW puhul saad sa paindlikult uuta värve ja heledust, tuues näiteks heledas taevas välja ilusad pilved, mida kaamera muidu ei salvestaks. Hangi enda arvutisse lihtne piltide haldamise ja töötlemise tarkvara Adobe Lightroom ja hakka pildistama RAW`s. See on investeering, mida sa ei kahetse.  

 

Lähim teravustamiskaugus – makropildistamiseks

Pildistatud kompaktkaameraga Olympus XZ-2. f/3.2, 1/50 sek; ISO 400. Fookuskaugus: 28mm (35mm ekv). Hea kompaktkaameraga on võimalik pildistada väga häid lähikaadreid. Tänu pisikesele sensorile saab kasutada suuremaid avaarve ilma et terav ala pildil liiga kitsas jääks. 

Kompaktkaamerate üheks oluliseks tugevuseks peegelkaamerate ees on hea lähipildistamise võimekus. Peegelkaamera ostjad peavad lähipiltide tegemiseks ostma veel eraldi objektiivi, mis üldjuhul tähendab vähemalt 449€ väljaminekut. Vähe sellest – kompaktkaameratega pildistatud lähikaadritel on pildistatud objekt teravam  -sest pisikese sensori tõttu on digikompaktide teravusulatus palju suurem.

Mõned kompaktkaamerad aga pildistavad lähikaadreid paremini kui teised. Vaata tooteandmetes sellist näitajat nagu objektiivi minimaalne teravustamiskaugus. Väga hea lähipildistamisvõimekusega kompaktkaameratel on see 1 cm või veel vähem. Mida suurem see teravustamiskaugus on, seda kehvem on ka konkreetse aparaadi lähipildistamisvõimekus.  

 

Hea lahutusvõimega ekraan

Pildistatud kompaktkaameraga Panasonic LX-7. f/3.2, 1/1600 sek; ISO 100. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). Mõnede kaamerate ekraanid on kaetud peegeldamisvastase kattega nii et ka ereda päikese korral ja kiiretes pildistamisolukordades võimalik kadreerida oleks. Samuti aitab kadreerimisel (ja kiirel pildistatud fotode hindamisel) palju kaasa hea lahutusvõimega ekraan. 

Tänapäeva digikaamerate ainsaks kadreerimisvahendiks on LCD-ekraan. LCD-ekraanilt vaadates toimub nii pildistamine, piltide vaatamine kui ka kaamera seadistamine. Seetõttu on väga oluline, et see ekraan oleks võimalikult hea – elutruude värvidega ja eelkõige hea teravusega. Mina jälgin ekraani juures kõigepealt seda, kui palju on sellel piksleid. Ja erinevalt sensorist kehtib siin rusikareegel – mida rohkem, seda parem.

Peaaegu kõik praegu müügil olevad kompaktkamaerad on enam vähem ühesuuriste ekraanidega – enamasti 3″ diagonaalidega. Pikslite hulk aga mõneti varieerub:

Umbes 230 000 pikslit – sellise pikslite hulgaga on vaid kõige soodsamate kompaktkamaerate ekraanid. Üldiselt 2014 aastal väga selliste ekraanidega kamaeraid enam ei näe. Ekraanilt vastu vaatav pilt on piksline ja kole.

Umbes 460 000 pikslit – rahuldav tulemus aga üldsegi mitte midagi head. Soodsamate kompaktkaamerate ekraanid on sellised.

Umbes 920 000 pikslit ja enam – väga hea lahutusvõimega ekraan. Hea kadreerida, teravad menüükirjed ja ilusad detailsed fotod taasesitusrežiimis. Tuleb olla ettevaatlik, sest kaamera ekraanil võivad fotod tunduda isegi palju ilusamad ja teravamad kui hiljem suurel arvutiekraanil.

 

Piisavalt juhtnuppe mugavaks pildistamiseks

Pildistatud kompaktkaameraga Olympus XZ-2. f/2.5, 1/320 sek; ISO 800. Fookuskaugus: 100mm (35mm ekv). Kiire liikumise pildistamine nii et välklampi ei kasuta – siis, kui päike on juba loojunud. Selline ülesanne eeldab ISO, säriaja ja ava täpset paika seadmist. Mida rohkem nuppe ja juhtkettaid kaameral on, seda parem neid asju paika seada on. Mingi piirini loomulikult. 

Heal kompaktkaameral, mida saab ka manuaalselt juhtida, peab olema vähemalt 1 valikuketas. Vähga teadel kompaktkaameratel on valikukettaid kaks – tavaliselt on üks mugavalt objektiivi ümber ja teine kaamera tagaküljel. Samuti on heal kompaktkaameral mõni selline nupp, mille funktsiooni saab pildistaja ise määrata. Näiteks kui sulle meeldib pildistada nii ruudukujulisi kui tavalisi fotosid, saad selle funktsiooni seada teatud nupu alla. Siis on võimalik ühe nupuvajutusega vahetada ruudukujulise ja 4:3 küljesuhtega foto pildistamise vahel.

Seda, kui palju ja kui head juhtnupud konkreetsel kaameral sinu jaoks on, saad sa vaadata tootefotodelt või internetis kirjutatud kaameraülevaadetest. Kõige parem on aga minna poodi kohapeale ja proovida kaamera ise järgi. Mõned nupud võivad olla ebamugavad või siis on kaamera ise üldiselt sinu käe ja sõrmede jaoks ebamugav. Seda saad teada aga ainult ise järele proovides.

 

Hea kompaktkaamera hind

Pildistatud kompaktkaameraga Olympus XZ-2. f/3.2, 1/40 sek; ISO200. Fookuskaugus: 38mm (35mm ekv). Fotokaamera hind on täpselt nii kallis, kui kallid on pildid, mida selle kaameraga tegema hakatakse. 

Ilusaid ja kvaliteetseid fotosid pildistav kompaktkaamera on keskmisest kallim. Midagi pole teha. Ülalkirjeldatud omadustele vastavate aparaatide hindade alampiiriks on keskeltläbi 400€. Hinnad küündivad kuni 700€ euroni.

Tasub aga peale passida – kui õnnestub, võib mõne sellise väärt aparaadi saada kätte isegi kuni poole soodsama hinnaga. Näiteks müüakse iga aasta esimestel kuudel eelmise aasta kompaktkaameramudeleid soodsamate hindadega. Kuna puhtjuhuslikult on 2014 aasta algus just praegu käes, siis on Photopointis eriti heade hindadega selliseid aparaate valikus päris mitu (vaata lähemalt altpoolt).

 

Kokkuvõttev spikker

Photopointi kauplus Kristiine keskuses

Siin on sulle pisike spikker, mille võid välja printida ja poodi minnes klienditeenindajale esitada:

• Soovin kaamerat, mis pildistaks võimalikult ilusaid fotosid
• Megapikslite arv minu jaoks oluline ei ole
• Mida suurem sensor, seda parem. eelistan 1/2.3″ diagonaaliga sensorile 1/1.7″ või 1.0″ diagonaaliga sensoreid
• Objektiivi maksimaalne avaarv võiks olla f/2.0 või veel väiksem. Sest valgusjõulisem objektiiv on parem
• Sooviks kaamerat, millel on manuaalne särijuhtimine (P, A, S, M) režiimid
• Lähimaks teravustamiskauguseks võiks olla 1 cm
• RAW faili salvestamise võimalus võiks samuti olemas olla
• Kaameral võiks olla vähemalt 1 valikuketas. Kindlasti režiimiketas. Hea oleks ka kui mõni muudetava funktsionaalsusega nupp
• LCD-ekraanil võiks olla piksleid üle 900 000. Siis on mugav pildistada ja hea pilte vaadata
• Hind võiks otse loomulikult olla võimalikult soodne – aga nii et ülalolevad parameetrid ikka olemas oleks.

 

Konkreetsed soovitused 2014. alguse kompaktkaamerate valikust

Kõik need allolevad kaamerad vastavad üldjoontes ülalolevatele parameetritele. Kõik need pildistavad ilusaid fotosid ja on head käsitseda. Soovitan minna kauplusesse ja proovida neid järele või vaadata enne ostmist ülevaateid näiteks Digitesti veebilehelt:

 

Canon S110. Tavahind: 519€ praegu 269€ (-48%)

Canon S110 on valgusjõulise f/2.0 objektiivi ja tavalisest pisut suurema 1/1.7″ sensoriga tippklassi kompaktkaamera. Sel on puutetundlik ekraan, WiFi ühendus ja RAW failide salvestamise võimalus. LCD-ekraani lahutusvõime jääb mõnele 461 000 piksliga mõnele konkurendile alla. Canon S110 Photopointis.

 

Olympus Stylus XZ-10. Tavahind: 399€. Praegu 229€ (-43%)

OLympus XZ-10 on uskumatult soodsa hinnaga tippklassi kompaktkaamera. Sel on pisut väiksem sensor kui ülaloleval Canonil ja WiFit selle sees pole. See-eest on objektiiv pisut valgusjõulisem ja puutetundlik LCD-ekraan oluliselt teravama pildiga. Kasutamismugavuse poolest (juhtnupud ja rattad) väga sarnane S110 kaamerale. Olympus XZ-10 Photopointis.

 

Fujifilm XF1. Tavahind: 499€. Praegu 249€ (-50%)

 

Veel on Photopointis alles viimased ülipopulaarsed Fujifilmi XF1 kompaktkaamerad. Selle 2/3 sensor on veel suurem kui Canoni 1/1.7″ sensor. Retrostiilis metallist korpus näeb hea välja, avaarvuks on f/1.8 ja olemas on RAW faili pildistamise võimekus. LCD-ekraani lahutusvõime pealt on taas pisut kokku hoitud – sellele on mahutatud 460 000 px. Fujifilm XF1 Photopointis.

 

Panasonic LX7. Tavahind: 579€. Praegu 399€ (-31%)

Panasonic LX7 on pisut suurema korpusega ja paremate juhtnuppude-hoobadega kui ülalolevad, sobib see veidi tõsisemale fotohuvilisele. Maksimaalseks avaks f/1.4, sensoridiagonaaliks 1/1.7″. LCD-ekraan on eeskujuliku 920 000 px lahutusvõimega. Makrovõtteid saab teha 1 cm kauguselt ja pildistada ka intervallvõtet. Artikli kirjutamise ajaks on seda kaamrat Photopointis järel 9 eksemplari. Tõenäoliselt neid enam juurde ei tule. Panasonic LX7 Photopointis.

 

Sony RX100II – Tavahind: 749€. Praegu 699€ (-7%)

Funktsionaalsuse ja esitlusvõime poolest on Sony RX 100 kõige parem kompaktkaamera. 1.0″ sensor on kõikidest teistest oluliselt suurem ja ka muude parameetrite poolest ületab see kaamera etteantud piirid. kahjuks kehtib sama ka hinna osas sest 699€hinnasildiga on see kõige kallim tippklassi kompaktkaamera. Sony RX100 II Photopointis. 

 

Siin välja toodud kaameratele lisaks on turul veel teisigi tippklassi kompaktkaamerate kilda kuuluvaid aparaate, mis pildistavad ilusaid pilte ja vastavad ülaltoodud iseloomuomadustele. Kindlasti tasub vaadata üle kaamerad nagu Pentax MX-1, Panasonic LF1, Fujifilm XQ1, Fujifilm X20 jne. Võta spikker kaasa ja astu Photopointist läbi. Meil on kõik need aparaadid (veel) olemas.

 Vaata ka suvel avaldatud artiklit: “Kõige paremad kompaktkaamerad 2013. aastal – ka pisikesest fotoaparaadist võib tulla ilus pilt“

 

 

 

(14899)