Fotokat ostma. Kuid millist?

Autor: Tõnu Ling 13.04.2007 10:48 Kommentaarid :

(Hinda esimesena)

Üks keerulisemaid otsuseid, mis fotohuvilisel tuleb langetada, on kindlasti fototehnika valik. Leian sageli oma meilikastist kirju, kus fotograafia toredale teele astujad küsivad nõu, millist objektiivi ja kaamerat valida. Kuna poeletid on lookas suurepäraste kaamerate ja objektiivide all, mille hulgast valida, siis on arusaadav, et hüva nõu on teretulnud. Kui vaadata asja selle külje pealt, millist marki fototehnikat kasutavad elukutselised fotograafid, siis võime leida, et valdavalt kasutatakse Canoni või Nikoni tehnikat. Samas pressivad neile hoogsalt peale Pentax, Olympus ja Sigma, lisades oma kaameratele professionaalseid funktsioone ning disainides oma objektiive üha täiuslikumaks.

Mida oleks siis tark selle küllusliku valiku keskel teha? Laias laastus võiks öelda, et on mõistlik osta parimad asjad, mida eelarve võimaldab. Alltoodud mõtted sobivad nii maastikusõbrale kui ka linnu- või loomapildistajale.

Digitaalse peegelkaamera valikul võiks arvestada vähemalt järgmiste nüanssidega:

Peegli eellukustus
Teravussügavuse eelvaade
Püstkäepide
Distants- e. kaugpäästik
Välgu sünkroniseerimiskiirus (soovitav vähemalt 1/250 sekundit)
Säri punktmõõtmise võimalusKuidas eelmainitud eri võimalusi kasutada, on ehk järgmiste artiklite teema.
Objektiivide soetamisel kehtib põhimõte, et parem on kulutada rohkem raha objektiivile kui kaamerale. Kui investeerida oma raha parimasse objektiivi, mida selle raha eest saab, võimaldab see võtta paremaid pilte (parem teravus, kontrast ja värvid) kui kallim kaamera kere. Miks see on nii? Sest praeguste digipeegelkaamerate sensorid alates 6 megapikslist on juba niivõrd kvaliteetsed, et selle potentsiaali ära kasutamiseks on vaja kõrge lahutusvõimega objektiive. Siis saab võetud pilte ka edukalt suurendada oma lõbuks või teistele müügiks ning teravate piltide vastu tunnevad ka kirjastajad rohkem huvi. Maastikupildistamise puhul on soovitav varuda vähemalt 15-18 mm laiema otsaga objektiiv. Et aga linde kaadrisse püüda, on vaja vähemalt 300 millimeetrise fookuskaugusega objektiivi. Kuid 400 mm ja pikemad torud aitavad säästa aega ja saada paremaid pilte ka väikesi linde jahtides. Jällegi kui vaadata, millega profifotograafid pildistavad, näeme, et kasutatakse 500 või 600 mm objektiive, millele lisatakse sageli telekonverterid fookuskauguse pikendamiseks. Võrdluseks võiks tuua näiteks binokli. Objektiivi iga 50 mm vastab binokli 1× suurendusele. Seega 300 mm objektiiv on võrdne 6× binokliga, 600 mm objektiiv aga 12× binokliga. Linnusõbrad teavad, et need on juba päris head suurendused ning põhjus päästikule vajutamiseks linnu kaadrisse saamisel on tõsine.

Objektiive jagatakse fookuskauguse ja ava järgi. Ava (f) määrab objektiivi suutlikkuse valgust koguda. Seega näiteks linnupildistajale peaks olema f5.6 objektiiv miinimum. Maastikupildistajale ei peaks ava suurus erilist peavalu valmistama, sest nii või teisiti pildistab ta parema teravussügavuse saamiseks maastikul alates f8 kuni f16 ja edasi. Poolprofessionaalsed kaamera kered nagu näiteks Canon 30D võimaldavad autofookuse kasutamist ava f5.6 korral. Väiksema ava puhul autofookus enam ei tööta või on mõnel harval juhul väga aeglane ja ebatäpne. Mida väiksem ava arv, näiteks f2.8, seda kiiremaid säriaegu saab kasutada. Kuna loomad ja linnud armastavad hämaraid aegu ja paiku, siis on objektiivi väiksemast ava arvust ehk teisisõnu suuremast avast palju abi terava pildi saamisel. Tõsi seegi, et mida väiksem ava arv, seda raskem ja kallim objektiiv tavaliselt on. Kuid alustuseks tasub vaadata 400 mm f 5.6 väärtustega objektiivide poole, mida saab osta suhteliselt mõistliku hinnaga.

Kuigi Canoni objektiivid on laialdaselt kasutuses ning tunnustatud, ei tasu kõrvale jätta ka Sigma objektiive. Üks parimaid hinna ja kvaliteedi suhtega suumobjektiive Sigmalt on 100-300 f4.0 EX APO DG, mis erinevate testide kohaselt ning ka minu praktilise kogemuse põhjal teeb veel 1.4x konverteriga suhteliselt teravaid trükikõlbulikke pilte. Canoni riiulist tasuks algajal kindlasti mõelda 100-400 f4.5-5.6 L IS värinastabilisaatoriga objektiivi peale, kui eelarve vähegi võimaldab.

Statiivi valik on sama oluline kui ülejäänud fototehnika valik. Ei ole liiast korrata, et “piltniku kõige teravam objektiiv on statiiv”. See naljaga pooleks öeldud lause on väga õige, sest eriti tuulise ilma ja pika objektiiviga saab terava pildi ainult korraliku tugeva statiiviga. Eriti veel kui kasutatakse pikki säriaegu. Ka kõige parem kaamera on kasutu, kui statiiv osutub nõrgimaks lüliks. Üks parimaid statiive alustuseks on kindlasti Manfrotto 055PROB. See kolmjalg on piisavalt kerge, stabiilne, vastupidav ning hea hinnaga. Samuti on võimalik kesksammas kerge vaevaga eemaldada ning parandada stabiilsust veelgi. Hea on mõelda ka sellele, et kui kesksammas on üles tõstetud, muutub kolmjalg tegelikult suhteliselt värinaaltiks monopoodiks, mistõttu tasub selle kasutamisel ettevaatlik olla võis siis mitte kasutada. Kõike seda ikka terava pildi nimel.

Statiivi pea on kindlasti oluline osa kogu varustuses. See ei tohi õigel hetkel kinni kiiluda, seda peab olema kerge liigutada. See peab olema vastupidav ning suutma kanda kinnitatava kaamera ja objektiivi raskust. Maastikupildistamisel sobivad ka 3D pead, kuid lindude pildistamiseks on kuulpead palju mugavamad ja kiiremad käsitseda. Pikemate ja raskemate objektiivide puhul tasub piiluda ka videopeade poole, aga need olgu siis näiteks Manfrotto 501 kanti, mitte alla selle.

Ükskõik millise tootja kasuks otsustada, tulevad head pildid harjutamise käigus. Kui ostetud on ka korralikud asjad, kulub hea pildi saamiseks ikka palju aega. Kui soetada kohe alguses parim võimalik varustus, aitab see pikemas perspektiivis aega ja energiat kokku hoida. Kokku saab hoida ka raha, sest nii ei pea varem soetatud tehnikat võileivahinna eest ära müüma. Nõnda on võimalik keskenduda pildistamisele ning mitte muretseda selle pärast, kas pilt sai ikka terav või mitte.

Kui tundub, et peegelkaamera ei ole taskukohane, siis võib letilt leida endale näiteks 18× supersuumiga Olympuse kompaktkaamera, mis rahuldab igati esialgse pildistamishuvi. Tõsisemalt fotograafiaga tegelejatel soovitaks siiski peegelkaameraid kõrvutada ja kätte proovida.