Loading...
Tavalised kompaktkaamerad tunduvad tänapäeval kui vananenud igandid. Üha enam ja enam inimesi on endale soetamas või on juba soetanud digitaalse kompaktkaamera. Peagi aga võib kätte jõuda aeg, kus tuleb tunnistada, et seegi plastkarp sobib vaid ohtlike jäätmete konteinerisse. Juba on oma võidukäiku alustanud digitaalsed peegelkaamerad.
Muidugi müüakse Eestis praegu veel digikompakte palju rohkem kui digipeegleid. Nordic Digital AS nõukogu esimehe Allar Hälingu hinnangul moodustasid digikompaktkaamerad möödunud aastal umbes 90% kogu digikaamerate turust Eestis. Kuid just trendid on need, millele siinjuures tasub pöörata tähelepanu. Trendiks aga märgib Häling kindlat digipeeglite turuosa suurenemist.
Käibe poolest ei jää aga ka digipeeglite käive kompaktide omaga võrreldes enam üldse palju alla. 2007. aastal moodustas digipeeglite käive üldisest digikaamerate läbimüügist umbes veerandi. 2008. aastal prognoosib Häling digipeeglite käibeks aga juba vähemalt kolmandikku.
Millega selliseid trende seletada? Tegemist on ju suhteliselt kallite fotoaparaatidega, taustal kummitab aga majanduse jahenemine ja inflatsioon. Tuleb tunnistada, et tarbimine on ka kaameraturul jäänud oma tavaliste tõusude ja mõõnadega laias laastus samaks läbi terve eelmise aasta. Mis on aga muutunud, on digipeeglite üldine hinnatase. Kui 2006. aastal alguses sai poest ühe digipeegli kätte keskmiselt 15000 krooniga ja 2007. aastal 13000 krooniga, siis selleks aastaks on see summa langenud veel pea 1000 krooni võrra. Niisiis ostetakse digipeegleid aina rohkem, kuna nende hind muutub taskukohasemaks. Teine, laiem põhjus on arvatavasti üldine elustandardi ja hoiakute muutumine Eestis.
Digitaalsete peegelkaamerate valik turul on lai. Nõudlus nende järele kasvab kogu maailmas. Kuna nende turg ei ole pooltki nii üleküllastunud kui digikompaktide oma, siis võib lähitulevikus poelettidele oodata aina rohkem uusi mudeleid. Eestis müüdavatest võib nimetada Canoni, Nikoni, Pentax`i, Sony ja Olympuse peegelkaameraid. Eestlaste eelistused makrotasandil määrab eelkõige hinna ja kvaliteedi hea suhe.
Juba aastaid on Eesti digipeegelkaamerate turul võimutsenud Canon. See ülemvõim on aga hakanud tasapisi kaduma. Nikon, kelle kasumiprognoos 31. märtsil lõppevaks majandusaastaks on 692 mln dollarit, on muutunud ka Eesti turul viimasel ajal üllatavalt tugevaks konkurendiks Canonile.
Allar Hälingu hinnangul on käesoleva aasta esimeses kvartalis Eestis Nikoni digipeegleid Canoni omadest rohkem müüdud. Esimest korda ajaloos. Aeg näitab, kas tegemist on vaid ühekordse sähvatusega või on kaks fotomaailma vägevat tõesti Eesti turul oma kohad vahetanud.
Üheks Nikoni edu võtmeks võib pidada D40 5.58€ mudeli tõeliselt soodsat hinda (alla 7000 krooni). Teiseks põhjuseks on kindlasti eelmisel aastal turule ilmunud D300 81.32€ ja D3 129.89€, millele ka TIPA (Technical Image Press Association) andis oma 2008. aasta auhindade jagamisel väga kõrged hinnangud. Loe siit.
Tulevik tundub olevat head kvaliteeti pakkuvate digipeeglite päralt. Veel praeguseni tulihingelised Zenit`i omanikud võivad lõpuks kergendatult hingata – taskuklõpsijate põlastavaid muigeid nende suunas jääb järjest vähemaks.
(209)
Kommentaarid