Tihtipeale on Nobeli füüsikapreemia pälvinud teadlased tegelenud selliste teemadega nagu suur pauk või kvantfüüsika. Käesoleval aastal otsustas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tunnustada teadlasi, kelle töö vilju me oma igapäevases elus igal sammul kasutame.

2009 Nobeli füüsikapreemia jagati kolme mehe vahel – neist kahe töö tulemusena on sündinud digitaalne fotograafia, kolmanda osaniku uurimused on teinud aga võimalikuks kiire ülemaailmse internetiühenduse.

Willard S. Boyle, George E. Smith ja CCD sensor

Nobeli füüsikapreemia auhinnarahast (15 milj EEK) poole jagavad omavahel USA teadlased Willard S. Boyle ja George E. Smith. Nende uurimistöö tulemusena sündis 1969 aastal esimene CCD sensor, mis võimaldas sellele langeva valguse pildiks muuta.

Teadlaste põhiprobleemiks sensori väljatöötamisel oli miljonite pisikeste valgustundlike osakeste – pikslite – poolt kogutud info võimalikult kiire kokku kogumine ning protsessorile edastamine.

CCD sensor kujunes fotograafias revolutsiooniliseks. Ka praegu kasutatakse CCD sensoreid digitaalsetes fotokaamerates, videokaamerates, HD televiisorites, satelliitides, meditsiinilistes endoskoopides jne. CCD sensorid on kasutusel ka näiteks Hubble kosmoseteleskoobis.

Viimasel ajal on CCD sensorid hakanud taanduma CMOS sensorite ees – seda eelkõige tänu viimaste kiiremale andmeedastusvõimele.

Charles K. Kao ja fiiberoptiline kaabel

Nobeli füüsikapreemia auhinnarahast poole haukas enesele Hiina päritolu, USA ja UK kodakondsusega teadlane Charles K. Kao.

Viimane leidis mooduse fiiberoptilise kaabli kaudu andmete edastamiseks umbkaudu 100 km kaugusele. Enne Mr Kao tööd – aastat 1966 – oli vastavaks näitajaks vaid 20 m. Tema uurimistöö kujunes murdeliseks ning avas tööstuse ja teadlaste silmad selle andmeedastusvõimaluse potensiaali märkamiseks.

Tänapäeval kannab fiiberoptiline kaabel sõnu, muusikat ja CCD sensori kogutud andmeid ehk fotosid ja filme ühest maailma otsast teise vaid sekundi murdosa jooksul.

“Kui ühendada kogu maailmas leiduvad fiiberoptilised kaablid üheks, saaks sellega maakerale 25 000 korda ringi peale teha”, kommenteeris Nobeli komitee kaabli levikut maailmas. Hetkel otsib IBM võimalust fiiberoptilise kaabli kasutamiseks tavalise lauaarvuti sees.

Loe ametlikku pressiteadet

(367)