Järjest enam hakkavad uudistes ning online-poodides silma seadmed, mille peale on kirjutatud maagiline märksõna Blu-Ray. Nii, nagu DVD mängijad jooksutavad DVD-plaate, jooksutavad BD (ingl. k. Blu-Ray Disk) seadmed BD plaati. Mõnikord ka kirjutavad sellele. Milleks sellist uut asja vaja ja mis sellega teha saab, sellest järgnevalt.

Milleks oli maailmal vaja uut andmekandjat?

Kui elektroonikapoodides telerite sektsiooni poole kiigata, võib seal märgata vaid paari üksikut kineskoop- ehk CRT telerit. Mõne aasta eest sealsamas ilma teinud mahukad pildikastid on kuivanud kokku õhukesteks LCD- teleriteks, millest enamuse ekraanid on suuremad, kui 32″.

Küllap on uute laiekraaniga telerite omanikud märganud, et kodus on pildikvaliteet märgatavalt halvem, kui poes samal ekraanil. Miks see nii on, sellest võib pikemalt lugeda Digitarga vastavasisulisest artiklist. Lühidalt öeldes on selliste suurte telerite ekraani formaat meil edastatava telepildi formaadi jaoks liiga suur ning selleks, et väikest pilti kogu ekraani ulatuses kuvada, peab teler piksleid juurde tootma. Selle pikslite juurdetootmise käigus halvenebki lõpptulemusena saadav pilt.

Eesti telejaamad edastavad praegu SDTV (ingl. k. standard-definition television) telepilti, suurusega 720×576 (PAL, NTSC, SECAM). Loogiline, et telerile, mille eraldusvõimeks on 1366 x 738 507.32€ või 1920 x 1080 649.65€ pikslit, jääb sellisest suurusest väheseks. Viimaste puhul peaks telejaam edastama kõrglahutusega HDTV (ingl. k. High-definition television) telepilti. See eeldab aga meeletuid infovoogusid, väga head internetikaabeldust ja palju muud.

Telerisse ei pea aga pilt tulema ainult telejaamast.  Info võib tulla ka andmekandjalt, nagu näiteks DVD.
Kahjuks ei ole aga DVD pakutav maht (4,7 GB) isegi kahekihilise plaadi puhul küllaldane, et salvestada sellele HD videot ning seetõttu ei paista DVD-plaadilt jooksev film suure eraldusvõimega teleris sugugi parem kui telejaamast tulev. Plaadilolev videopilt on samuti mõõdus 720×576.

4 minutit kestva HD videoklipi maht on umbes 600 MB – seega vajab pooleteisetunnine lühike film juba 13 GB plaadiruumi. Selge see, et isegi kahekihiline DVD ei ole selle töö jaoks sobilik.

Selline lugu on audio-video maailmas. Arvutimaailmas toimunud arengud on samuti tekitanud vajaduse suuremamahulise andmekandja järele. Arvuti, kõvakettamahuga 80 GB oli mõned aastad tagasi täiesti normaalne nähtus ning sel ajal oli 4,7 GB DVD üpris rahuldav.

Viimasel ajal on aga üpris tavalisteks sanud arvutid, millel püsimälu koguni kuni 500 GB. 4,7 GB andmekandja 500 GB või suurema kõvaketta puhul kisub aga juba väheke naeruväärseks.

Blu-Ray tehnoloogia

Siin tulebki mängu Blu-Ray. Blu-Ray disk ehk BD mahutab ühekihilisena 25 GB ning kahekihilisena 50 GB andmeid.  Saadaval on BD-RE (rewritable), BD-R (recordable) ja BD-ROM formaadid. Uurimistöö käib 100 GB ja 200 GB mahutavate (nelja ja kaheksa kihiga) ketaste loomiseks, 2005. aasta 19. mail kuulutas TDK välja oma neljakihilise 100 GB Blu-Ray ketta prototüübi.

Diski mõõtmed on samad, mis tavalisel CD/DVD plaadil. Suurem maht on saavutatud andmete kirjutamisel ja lugemisel kasutatava sinise (tehniliselt sinine-violetne) laseriga. Sellest tuleneb loomulikult ka tehnoloogia nimetus – (Blue Ray – ingl. k. sinine kiir).

Sinisel laseril on – võrrelduna CD/DVD-de puhul kasutatava punase laseriga – lühem lainepikkus (450 nm). See teeb võimalikuks laserkiire täpsema trajektoori mis omakorda lubab andmeid plaadile salvestada tihedamalt. Samamoodi tihedamalt on näiteks andmed CD-l võrrelduna vinüülplaadiga, mille ringikujuline vagu pidi olema nii suur, et nõel sinna ära mahuks.

Blu-Ray plaadi kattekiht peab olema laseri ülitäpse fokusseerimise tarvis õhem kui DVD-l või CD-l. See oli põhjuseks, miks esimesed BD-plaadid olid niivõrd õrnad, et neid tuli hoida pidevalt spetsiaalses vutlaris. Vutlariväline keskkond oli plaadile ülimalt eluohtlik. TDK lõi Blu-ray ketastele kõvakatte (hard-coating) tehnoloogia ning hetkel müügil olevad Blu-Ray plaadid ei jää kriimustuskindluse poolest enam alla DVD- või CD plaatidele.

Blu-Ray ja HD DVD

Esimesed BD-ROM mängijad tulid turule 2006 aasta suvel. Kuni käesoleva aasta alguseni konkureeris Blu-Ray Toshiba poolt arendatud HD DVD formaadiga. Kõva andmine käis nende kahe vahel foorumites, turundussektoris ja mujal ning kuni siiani ei olnud tarbijail selge, kumb neist on elujõulisem, ehk kumma mängijaid ja plaate endale varuda.

Sellele teadmatusele tegi lõpu Toshiba enda ametlik teadaanne 19. Veebruaril 2008, milles teatab et lakkab tootmast HD DVD seadmeid. Peale seda teadaannet on Blu-Ray tehnoloogia maailmas kulutulena levima hakanud.

Blu-Ray levik

Hiljuti teatas juhtiv Sakasamaal asuv tööstuslikke plaadimasinaid tootev firma Singulus, et 2008 aasta esimeses kvartalis oli firmal 21 tellimust kahekihilistele (50 GB) Blu-Ray tootmisliinidele. 11 aastat tagasi, kui oma võidukäiku alustasid DVD-plaadid, valmistas firma esimese aastaga vaid 17 DVD-liini. Seega levib Blu-Ray tehnoloogia märksa kiiremini, kui omal ajal DVD.

Ka Tartus tegutsev DVD-plaatide tootja Digibox, kes valmistab 70-80% Eestis toodetud DVD plaatidest, kavatseb oma uude tehasesse Tõrvandis rajada Blu-Ray plaatide tootmisliini. Digiboxi tegevjuhi Kalev Pälli sõnul pannakse uude tehesesse üles kokku kuus masinat. Blu-Ray liin saab olema üks nendest ning see peaks aktsiooniks valmis olema juba käesoleva aasta lõpul.

Blu-Ray seadmed ja hinnad

Nagu iga uue tehnoloogia puhul on ka Blu-Ray plaatidel ja plaadimängijatel veel üpris soolane hind. Teleriga ühendatavad Blu-Ray mängijad 9.14€ maksavad suurusjärgus 7000-10000 EEK. Blu-Ray plaadile on juba kõrvetatud üle 3000 filmi ning nende hulk tõuseb jõudsalt. ONOFF internetikauplus pakub näiteks 23 erinevat filmi, hinnaga 298 – 455 EEK.

Tõsisema Blu-Ray ROM-i eest, mis suudab ka kirjutada nii BD kui ka DVD plaati, tuleb välja käia 7000 kuni 8000 krooni. Midagi saab aga ka 3000 krooni eest. Ühekihiline, kirjutatav 25 GB BD-R disk maksab umbes 140 krooni, korduvkirjutatav BD-RE maksab sõltuvalt vahendajast keskmiselt 200 krooni.

Mida rohkem aga erinevad firmad oma tooteid turule toovad ning mida rohkem filme lastakse välja Blu-Ray plaatidel, seda madalamaks nende seadmete hind muutub. Jälgides Blu-Ray tehnoloogia tormilist levikut, võib kindlalt väita, et toodete hind saab langema mitmeid kordi kiiremini, kui DVD-de hind omal ajal.

(3371)