Hübriidkaamerad on oma võrdlemisi lühikese ajaloo jooksul läbi teinud väga suured arengud. Võrreldes esimeste massidesse läinud Olympuse ja Panasonicu hübriidkaameratega 5 aastat tagasi on tänaseks päevaks saanud neist arvestatavad tööriistad võrdluses peegelkaameratega. Võiks öelda hoopis nii, et hübriidkaamerad on fototehnika kategoorias juba suunanäitajad. Olympus OM-D E-M1 või Sony a7 ja a7R on väga tõsised tööriistad mis ei jää alla samas hinnaklassis olevatele või veel kallimatele peeglitega hõimukaaslastele. Tulles aga rahvakaamerate kategooriasse – seal on valik veel kirjum. Iga tootja üritab oma kaamerat teha kõige kõigem antud segmendis: kel kõige kiirem autofookus, suurem sensor, parem videokvaliteet või sarivõttekiirus. Ning siis on ka Nikon 1 AW1 – vaikselt turule hiilinud kõige ilmastikukindlam hübriidkaamera. Tegu on sisuliselt Nikon 1 J3 hübriidkaamera veekindla versiooniga, mida saab kasutada vee all, vee peal ning muudes ekstreemsetes tingimustes. 

Nikon ei ole iseenesest võõras tegija veekindlate kaamerate maastikul. Alates aastast 1963 on Nikon tootnud Nikonos nime all veekindlaid filmile pildistavaid peegelkaameraid ning seeria lõppes 1992. aastal turule toodud Nikonos RS veekindla peegelkaameraga. Olgem ausad, oligi viimane aeg, et Nikon oma veekindlate kaamerate tootmise uuesti üles korjas. Aitab antud hetkeks ajaloost ning läheme 1 AW1 hübriidkaamere juurde tagasi.

Valik Nikon 1 AW1 parameetreid (tähtsamad ja vähemtähtsamad)

• 14,2 megapiksliga Nikon CX CMOS sensor, ISO ulatus: 160-6400, EXPEED 3A pildiprotsessor
• Veekindel Nikon 1 bajonet. Saab kasutada Nikon 1 objektiive ning ka Nikon F objektiive kasutades vaheadapterit
• Kahefunktsiooniline autofookus – kaadris on 73 faasituvastusega ja 135 kontrasttuvastusega teravustamispunkt
• Kuni 60 kaadrit sekundis sarivõte (teravustamine lukustatud), 15 kaadrit sekundis (automaatse teravustamisega)
• Ilmastikukindel kere: veekindel kuni 15m sügavusel 60 minutit, kukkumiskindel kuni 2m kõrguselt kukkumisele, külmumiskindel kuni -10°C
• 3.0″ LCD ekraan, 921 tuhat pildipunkti
• Säriaegade vahemik: 30 – 1/16000 sekundit
• Sisseehitatud GPS
• Videosalvestus: 1080p 60i/30p
• Aku vastupidavus: kuni 220 fotot ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 113,5 × 71,5 × 37 mm 
• Kaal: 313 g (ainult kere)

Nikon 1 AW1 karbis leidub lisaks kaamera kerele ka  NIKKOR AW 11-27.5mm f/3.5-5.6 ilmastikukindel suumobjektiiv, EN-EL20 liitiumaku, MH-27 akulaadija (nii UK kui EU laadimisotsaga), USB kaabel (miniUSB otsaga), kaamerarihm (sellega ujuma ei soovitata minna), tihendi määrdevahend, kasutusjuhendid, garantiitalongid ning CD millel on ViewNX 2 ning Short Movie Creator tarkvara.

Antud kaamera on disainijoontelt samasugune, nagu kõik teised vennad Nikon 1 tooterivist. Natuke lähemalt vaadates hakkab aga silma teatud põhimõttelised erinevused:

1. Kaamera bajoneti ümber on kummitihend (Nikon nimetab seda Nikon 1 veekindlaks bajonetiks)
2. Objektiivi bajoneti disain on teistsugune, et saavutada veekindlus

Sisult, nagu eelnevalt juba mainisin, on tegu põhimõtteliselt Nikon 1 J3 kaameraga, lihtsalt AW1 nõuab ligi 300€ suuremat väljaminekut. Kas veekindluse eest niipalju maksta on mõistlik, jääb tegelikult iga kasutaja enda otsustada. Komplektis olev objektiivgi on samane 11-27,5mm Nikkor 1 lainurk-normaalsuum, mis on lihtsalt pandud alumiiniumist veekindla kesta sisse ning AW tähistus peale löödud.

Teise nurga alt paistab hall kummitihend kätte. Viimase eest hoolitsemiseks on komplektis ka väike tuub määret, mis ei lase tihendil rabedaks muutuda ning tagab parima veekindluse. Sest ka sellise bajoneti puhul kehtib kuldreegel: mida puhtam tihend, seda parem veekindlus.

Kaamera on ikkagi täielikult veekindel. Selle võid uputada enda akvaariumi või vanni põhja ära ning kuldkaladest portreefotosid teha. Või hoopis kevadisel kanuu ümberkeeramisel Võhandu jõel (kui sa nii kobakäpp ei ole, siis lausa kanuumatkal, eks) turvaliselt pildistamas käia. Kuna seade ei pelga külma ega kukkumist, siis tegelikult võib kasutada ka seda ekstreemsemates oludes.

Komplektis olev objektiiv on täielikult sisemise suumi ja teravustamisega, mistõttu selle välised mõõtmed ei muutu. Kuna objektiivil puudub teravustamisrõngas, siis käsitsi teravustamist saab teostada ainult kaamera juhtnuppe kasutades, mis on ääretult vaevaline. Selleks tuleb esmalt menüüst lülitada sisse käsitsi teravustamine ning alles seejärel saab OK nupu alt seda seadistada (kasutades nn. suumi nuppe). Ehk et Nikon põhimõtteliselt eelistab kasutada automaatset teravustamist.

Eelnev probleem kõrvale jättes – rahul saab olla pildikvaliteediga. Esmased proovipildid heades valgusoludes tekitasid üllatavalt meeldivad emotsioonid. Lisaks suudab kaamera teravustada ning pilte talletada nõrkades valgusoludes paremini kui algselt lootsin.

Lisaks on kaameral sisse peidetud pisike välklamp, mis hüppab välja kui tagumisel paneelil nuppu vajutada. Õnneks on kaamera piisavalt tark aru saama, et kui välku pole lahti päästetud, ei hakka seda kasutama. Seda ka automaatrežiimis. Paistab, et kaameratootjad on aru saanud, et välgu vägisi peale surumine on natuke liiast kasutaja jaoks.

Põhja alla, nagu tavapäraseks saanud, on peidetud aku ning ka mälukaardi pesa. Luuk on korralikult tihendatud ning selle avamiseks tuleb liigutada kaks lukustushooba teise asendisse. Sama kehtib ka küljepealse luugi kohta, mille all on peidus ühenduspesad. See on vajalik, ilmselgelt, selle jaoks et sukeldumas olles kogemata luuke lahti ei tõmba. Jah, kaamera on veekindel, kuid vedeliku hoidmisest kaamera sees pole vist kellelgi mingit kasu.

Sarnaselt ka Pentaxi ja Olympuse veekindlate kaameratega ning ka  Nikoni väiksemate veekindlate liigikaaslastega on statiivi kinnitus viidud äärele. See omakorda teeb väiksema kiirkinnitusplaadi kasutamise keerulisemaks ning statiivilt panoraamvõtte pildistamise pea võimatuks.

Kaamera vasakul küljel ilutseb luuk, mille taga on peidus miniUSB pesa arvutiga ühendamiseks, juhtmevaba adapteri või distantspäästiku kasutamiseks ning ka HDMI väljund. Paremal küljel on ainult üks kruvi. Sellega saab kinnitada korpusele suurema käepideme parema ergonoomika saavutamiseks. Mõistmatuks jääb, miks Nikon seda plastikutükki kohe komplekti kaasa ei pannud.

Pealmine külg on suhteliselt nupuvaba antud kaameral. Saad seda sisse ja välja lülitada, loomulikult on olemas ka päästik ning ka eraldi nupp videosalvestuseks. Pisike logo keset kaamera pealmist paneeli tuletab meile meelde, et antud mudelil on ka GPS sisse ehitatud.

Tagumisel paneelil ilutseb suur ning terava pildiga 3-tolline LCD ekraan. Selle kohal on mehhaaniline lüliti välgu avamiseks. Juhtnupud paistavad esimese hooga täiesti klassikalise paigutusega, kuid päris nii see ei ole. Pöidlatoe kõrval olev piklik lüliti võimaldab kaameral muuta pildistamisrežiimi. Nimelt seda nuppu alla vajutades kuvatakse ekraanile režiimide menüü, kust  saab kaamerat kallutades valikut teha . See ei ole iseenesest just kõige kiirem meetod, kuid arvestades režiimiratta puudumist, on võimalikest valikutest vast kõige mugavam. Seda eriti näiteks kaamerat vee all kasutades.

Menüü osas ei ole Nikon midagi erilist ette võtnud – tegu on pigem tavapärase lähenemisega. Intuitiivsusest on sellel asi tegelikult vägagi kaugel. Kui varem Nikon 1 kaameraid kasutanud ei ole, siis seadistamiseks või funktsioonide kasutamiseks tuli ikkagi mitu korda menüü läbi lapata või kasutusjuhend kätte võtta. Ning loomulikult – väga hoolikalt ekraanile ilmuvaid teavitustekste jälgima.

Teisalt, juhtnuppude kasutamine on piisavalt mugav. Jah, nende vajutamine nõuab keskpäraselt rohkem survet, kuid koos kinnastega on see optimaalne. Juhtnupud on kergelt ligipääsetavad ning kontrollitavad pöidlaga – liigseid sõrmepainutusharjutusi kasutaja tegema ei pea.

 

Nikoni otsus luua veekindel hübriidkaamera on iseenesest intrigeeriv. Norida ju võiks sellega, et ei jätkatud Nikonos tooteseeriat ning ei tehtud kaamerat kuni 50m sügavusel veekindlaks. Vaadates selle teist tahku – kuna pole hetkel ühtegi teist vahetatavate objektiividega veekindlat kaamerat, siis antud mudeliga on Nikonil eelis teiste tootjate ees. Jah, Nikoni CX formaadis sensor on väiksem kui Canoni, FujiFilmi, Sony poolt kasutatav APS-C mõõtu sensor ning alla jääb ka Panasonicu ja Olympuse Four Thirds sensorile. Siiski on see tunduvalt suurem kui enamus kompaktkaameratel, jäädes samadesse mõõtmetesse nagu näiteks Sony RX100 II kompaktkaamera sees. Lisaks on kaameral tugev sugupuu ning piisav valik objektiive. Hea küll, veekindlate objektiivide valik on nadi: ainult 10mm lainurk ning 11-27,5 suumobjektiiv. Võimalus kasutada teisi Nikon 1 bajonetiga objektiive ning vaheadapteriga F bajonetiga Nikkor objektiive kompenseerib seda natuke. Pole ju vaja hüper-super-teleobjektiiv, et vee all teise Peipsi järve nurka teravustada ning havidest portreepilti teha (nii selget vett kusagil maailmas minuteada ei ole).

Nikon 1 AW1 hübriidkaamerad Photopointis 849€

(2502)