Eelmistes postituses tegin juttu filtritest üldiselt ning UV- ja kaitsefiltritest. Polarisatsioonifiltritest on kirjutanud Tõnu Ling. Seekord siis värvustasakaalu muutvad filtrid.

Mida tähendab värvustasakaal?

Värvustasakaal (ingl. k. white balance) on korrektsioon värvitoonides mille tulemusena paber, mis inimese silmale paistab valge, on selline ka fotoaparaadi tehtud pildil.

Erinevat tüüpi valgusel on erinev valgustemperatuur. Seetõttu – pildistades täiesti valget paberit päevavalguslambi valguses jääb see pildile sinakas, pildistades sedasama paberit aga näiteks küünlavalgel on see järsku omandanud fotol kollaka tooni.

Inimese silm on erinevate värvustemperatuuride registreerimiseks liiga arenenud ning seetõttu tunduvad esemed päikesevalguses ja lambivalgel talle enam-vähem samasuguse tooniga.

Värvustemperatuur tuleb hästi esile näiteks rauda kuumutades. Kuumana hakkab see oranzilt hõõguma, mida rohkem see aga kuumeneb, seda vähem punane see on ning lõpuks muutub pea päris valgeks. Fotoaparaadi puhul väljendub see kas liiga külmades/sinakates toonides või liiga soojades/kollakates toonides fotol.

Sellist pildi tonaalsust saab digitaalse fotokaamera puhul muuta soovitud suunas white balance seadistusega või värvustasakaalu muutva filtriga. Need filtrid on värvilise klaasiga. Sinise tooniga klaasid toodavad külmemate toonidega pilte, kollakas-pruunikad toodavad soojade toonidega pilte.

Värviliste filtrite tähistamine

Värviliste klaasidega filtreid tähistatakse nn Wratteni numbritega. Täielik tabel siin. Tuleb silmas pidada, et erinevate tootjate samade Wratteni numbritega filtrid võivad veidi teineteisest erineda. Selle tõttu on filtritootjaid, kes sellist üldist tähistust ei kasuta vaid on loonud omaenda tähistuste süsteemi. Suuremad tootjad siiski seda teed läinud ei ole.

Värvustasakaalu muutvad filtrid

Kõik värvustasakaalu muutvad filtrid on tähistatud kahekohalise Wratteni numbriga mille esimeseks numbriks 8. Erinevad toonivahed vastava numbriga filtritel on tähistatud tähega filtri järel.

80a 9.99€, 80B 2.6€ ja 80C on ette nähtud päevavalgusfilmiga tehisliku valguse käes pildistamiseks. Tehislik valgus on reeglina soojema/kollakama tooniga kui päikesevalgus. Viimase jaoks kohandatud filmiga või “daylight” white balance seadistusega toas pildistades saaksime väga kollastes toonides fotod. selle vältimiseks ongi “80” filtrid. 80A annab kõige vähem ja 80C kõige rohkem sinakat tooni.85, 85B 129.89€ ja 85C on ette nähtud tehisliku valguse jaoks mõeldud filmiga päikesevalguse käes pildistamiseks. Päikesevalgus on reeglina külmema/sinakama tooniga kui tehislik valgus. Viimase jaoks kohandatud filmiga või “tungsten” white balance seadistusega õues pildistades saaksime väga sinistes toonides fotod. Selle vältimiseks ongi “85” filtrid. 85 annab kõige rohkem ja 85c kõige vähem kollakat tooni.82A, 82B 11.17€ ja 82C annavad ainult veidi sinakat tooni. 82A kõige vähem ja 82C kõige rohkem. Nende filtrite puhul ei teki varahommikul või hilisõhtul portreed pildistades punakaid toone varjualades ja inimeste nahal. Filtreid saab ka kombineerida eesmärgiga lisada fotole veelgi külmemat tooni.81A 13.21€, 81B 69.86€, 81C, 81D, 81EF annavad pildile veidi soojemat tooni. 81A annab kõige vähem ja 81EF kõige rohkem. Ka neid filtreid on võimalik üksteisega kombineerida.

Värvuskorrektsioonid kunstilistel kaalutlustel

Kõne all olevaid filtreid ei pea sugugi kasutama selleks, et värvustasakaalu paika seada. Mõnel tihti aitab fotot psüholoogiliselt mõjusamaks muuta värvustasakaalu teadlik muutmine. Kodu-Antila jõulukataloogi kõigil klantspiltidel on enne fotografeerimist keeratud ette “81” filter ja nii ongi kõik seal soe ja kollane. See müüb. Samas aga võib lumine põld tunduda palju vahetum, kui selle külma tooni vastava filtriga võimendada.

Filmi kasutav- vs digitaalne fotokaamera

Filmi kasutava fotoaparaadiga pildistades tuleb valida vastavalt pildistatava asukohale (sise- või välistingimused) vastav film.
Päikesevalguses pildistamiseks mõeldud filmiga saab normaalseid pilte teha, keerates objektiivi ette filtri 80A, 80B, 80C. Lambivalguses pildistamiseks tehtud filmiga saab normaalseid pilte teha, keerates objektiivi ette filtri 85, 85B, 85C. Soovides tahtlikult pildistada motiivi soojemates või külmemates toonides aitab jällegi hädast välja ainult filter.

Digitaalsetel kaameratel saab värvustasakaalu korrigeerida parameetri “white balance” abil. Igal kaameral on kindlasti automaatne värvustasakaalu määramise võimalus (auto white balance) ja sellele lisaks ka mõned põhilised eelsalvestatud valikud erinevate situatsioonide jaoks (daylight, cloudy, fluorecent jne). Parematel kaameratel aga saab värvustasakaalu muuta ka manuaalselt andes fotole täpselt soovitud sooja/külma tooni. Digipilti on edasi võimalik töödelda arvutis.

Milleks ja kas üldse kasutada värvustasakaalu muutvaid filtreid digitaalse kaameraga?

Kui digikaameratel saab värvustasakaalu muuta kaamerasiseselt enne pildistamist ning lisaks sellele veel pärast pilditöötlustarkvaraga, milleks siis üleüldse kulutada raha vastavate filtrite peale?

Vajadus värvustasakaalu muutvate filtrite järele on tõepoolest digitaalse kaamera levikuga kahanenud. Siiski on põhjuseid ja olukordi, mis räägivad selget keelt nende kasutamise eelistest.

Kaamerasisene white balance seadistusvõimalus on oma olemuselt sarnane pärast pilditöötlusprogrammis tehtud muudatustele. Peamiseks erinevuseks see, et esimesel juhul teeb töö ära kaamera sees olev protsessor, teisel juhul arvuti sees olev protsessor. Väga lihtsustatult öeldes värvivad nad vastavalt oma algoritmidele piksleid kas sinisemaks või kollasemaks, vähendades niiviisi samas värvuskvaliteeti ja ka üldist pildikvaliteeti.

Loomulikult ei juhtu pildiga midagi hullu siis, kui soovitud tulemuseks on tõelisusele vastav- või vaid veidi soojemate/külmemate toonidega foto. Olulisemat rolli hakkab see mängima siis, kui taotluslikult soovitakse muuta valgust mitu korda soojemaks või külmemaks – seda rohkem peab protsessor piksleid modifitseerima ja seda rohkem kaotab pilt oma algsest värvusinformatsioonist.

Kuigi white balance`i seadistamine toimub enne pildi tegemist töötleb protsessor seda siiski pärast. Ainult filter on see, mis võimaldab lisada fotole soovitud efekti juba enne, kui pilt jõuab kaamera sees olevasse arvutisse.

Filtreid saad vaadata ja osta Photopointi veeebilehelt.

(937)