Ülevaade: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera

Autor: Andres Paabos 20.06.2018 08:40 Kommentaarid:

(keskmine hinne: 5.00)

X-H1 on hetkeseisuga Fujifilmi lipulaev APS-C sensoriga kaamerate seas. Samuti on senisest enam pööratud tähelepanu videole. Fujifilm on X-H1 puhul kasutanud sama 24MP sensorit, mis leidub ka varasema X-T2 sees, ent lisatud on keresisene pildistabilisaator (in-body image stabilization, IBIS) ning mitmeid teisi uuendusi.

fujifilm-x-h1-andres-paabos-photopoint
Foto: Andres Paabos

Välimuselt on X-H1 midagi X-T2 ning Fujifilmi keskformaatkaamera GFX 50S vahepealset, sest laenatud on elemente mõlematelt kaameratelt. Kuulatud on X-T seeria kasutajate muresid ning käepide ja nupud on tehtud suuremaks. Kuigi sensor ja protsessor on jäetud samaks, siis lubatakse sealjuures paremat autofookust muuhulgas ka hämarates tingimustes ning väiksema avasuuruse juures. Video poole pealt on lisatud DCI ja UHD 4K, kuni 200Mbps bitrate ning otse mälukaardile salvestatav F-Log (viimane on uuenduste läbi kandunud tänaseks ka X-T2 mudelile).

Fujifilm on tuntud oma filmisimulatsioonide poolest ning X-H1 toob kaasa Eterna-nimelise simulatsiooni, mis annab väga mõnusa cinematic välimuse ja lihtsamate videotööde puhul kaotab minu hinnangul vajaduse salvestada F-Logis ning hiljem teha color gradingut. Seda muidugi juhul kui Eterna välimus vastab filmija maitsele ja eelistusele.

fujifilm-x-h1-andres-paabos-photopoint_1
Foto: Andres Paabos (Eterna filmisimulatsioon, Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 16mm F/1.4 + Hoya HD Nano CIR-PL filter)

Hoolimata asjaolust, et IBIS on hinnatud töötama 5EV ulatuses, töötab see Fujifilmi sõnul stabiliseerimata objektiividega isegi kuni 5.5EV ulatuses. See tuleneb asjaolust, et stabiliseerimata objektiivid on sageli fikseeritud fookuskaugusega, mis omakorda kipuvad olema lainurgad. Need aga projitseerivad suurema kujutise kui sensor seda nõuab ning seetõttu on stabilisaatoril rohkem mänguruumi.

Kuna ise tegelen suuremal määral fotode ning vähem videoga, keskendun siinkohal pigem kaamera hindamisele just fotode seisukohast. Minu igapäevane tööriist on Fujifilm X-T2, mistõttu oli mul eelis olla süsteemiga juba tuttav ning lisaks olid mul varasemast kasutada päris mitu objektiivi. Žanritest iseloomustab mind ilmselt kõige rohkem travel & adventure, kommertsfotograafia ning sekka mõned portreed.

Foto: Andres Paabos

Kaamerat on võimalik osta nii eraldi kerena kui ka koos akutallaga. Fujifilm kaamerate puhul tasuks juba vaikimisi kaaluda akutallaga komplekti soetamist, kuna see annab juurde 2 akut, lisab Boost Mode näol kiirust ning muudab kaamera kasutamise käepärasemaks eeskätt just vertikaalses asendis (siinkohal tervitan kõiki Instagrami jaoks pildistajaid).

Ergonoomiliselt on kaamerat kasutada väga mõnus. Alles on jäetud Fujifilmile iseloomulikud keeratavad nupud ISO ja säriaja jaoks, mis kasutajaskonna seas on saanud alati positiivset vastukaja. Loomulikult saab neid konfigureerida rullikute alla, misjärel töötab kaamera nagu iga teise tootja oma. Exposure compensation on asendatud vajutatava nupuga ning selle asemele on pandud GFX 50S-ilt pärit e-ink ekraan, mis näitab kõiki põhilisi seadeid.

Seadete koha pealt on oluline märkida, et foto- ja videorežiimi omad on täiesti eraldiseisvad ning need hoitakse meeles – st. lülitades videorežiimile ning hiljem tagasi fotorežiimile on seaded täpselt samad, mis nad olid enne esmast ümberlülitamist.

fujifilm-x-h1-andres-paabos-photopoint_2
Foto: Andres Paabos

Fujifilm X-H1 katik on kindlasti üks vaiksemaid, mida ühelgi kaameral olen kuulnud nii et sellega võib vabalt pildistada vaiksetes tingimustes kedagi oluliselt segamata. Täieliku vaikuse saavutamiseks on aga võimalik kasutada ainult elektroonilist katikut (millega täna kaasnevad veel kahjuks omad miinused, seda eeskätt liikuvate subjektide pildistamisel). Päästik on tehtud väga pehmeks, võib-olla isegi liiga pehmeks, kuna enam ei ole eristatav autofookuseks vajalik half-press, mille tulemusena tegin fokusseerimise asemel nii mitmelgi korral kogemata pilte. Aja jooksul aga harjusin sellega täiesti ära ning edaspidi käis vajutamine lihtsalt “tunde järgi”.

Fujifilm on tuntud oma heade värvide poolest – eriti roheliste toonide osas ja see teeb X-H1 heaks valikuks loodusfotograafiahuvilistele. Antud mudeli korpust on täiendatud ka ilmastikukindluse osas ning kombineerides selle mõne ilmastikukindla objektiiviga on tulemuseks ideaalne kaaslane loodusesse nii sügisel kui talvel.

fujifilm-x-h1-andres-paabos-photopoint_3
Foto: Andres Paabos (Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 16mm F/1.4 + Hoya HD Nano CIR-PL filter)

Autofookus tundus olevat kiirem kui minu X-T2 hübriidil ning kombineerides selle näotuvastusega on portreesid teha väga lihtne ka tingimustes, kus subjekt on liikuv.

Foto: Andres Paabos (Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 56mm F/1.2 APD)

Kuigi ISO läheb üles kuni 12800-ni, siis on ootuspäraselt selle väärtuse juures pildid ülimalt mürased ning praktiliselt kasutamatud nagu iga teisegi kaamera puhul. Muidugi on alati variant kunstiline taotluslikkus.

fujifilm-x-h1-andres-paabos-photopoint_5
Foto: Andres Paabos (Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 16mm F/1.4, ISO 12800)

Kokkuvõtteks võin öelda, et X-H1 näol on tegemist väga mõnusa kaameraga. Fujifilm on siiani olnud firma, kes läbi oma toodete on püüdnud sütitada kasutajate loovust, tehes kaamera kasutamise võimalikult käepäraseks ning lubades fotograafil keskenduda just loomeprotsessile. Lisaks on Fujifilmi eeliseks objektiivide kvaliteet ja seetõttu soovitan igal juhul kaaluda seda kaamerat kõigil, kes on vaatamas peeglita maailma poole hübriidkaamerate näol.