Klassikaliste maastikufotode ühiseks iseloomustajaks on teravus. Sellised maastikufotod koosnevad tavaliselt esiplaanist (näiteks kivid) ja tagaplaanist (näiteks taamal olev metsatukk ja silmapiir). Ning oluline on, et nii kaamerale väga lähedal olevad kui ka päris kaugel olevad objektid oleks pildil teravad. Ehk teisisõnu – pildistama peaks hästi suure teravusulatusega.
Kes fotograafiaga natuke tuttav on, see teab, et suure teravusulatuse jaoks on vaja objektiivi ava keerata kinni ehk väiksemaks. Siin varitseb pildistajat aga teine oht. Päris väikeste avade korral – f/18, f/22 ja eriti veel f/32 – hakkab pildi üldine teravus kannatama, sest väikeste avadega tekib selline nähtus nagu difraktsioon.
Seetõttu peaks maastikufotograaf mitte ava kohe maksimaalselt kinni keerama vaid leidma sellise avaarvu, mis antud kaadri puhul on võimalikult lahtine – ja et samas ka kaader esiplaanist kuni lõpmatuseni terav oleks.
Seda avaarvu saab leidateravusulatuse kalkulaatorite abil, millest üks populaarsemaid asub siin: http://www.dofmaster.com/dofjs.html. Ardo näitab aga, kuidas seda leida praktilisel teel kaamera ekraanilt kadreerides.
(3167)
Kommentaarid