Peale kuut õrritusvideot Nikoni poolt ning Amazoni poolset kogemata paljastust eile tõi Nikon lagedale oma uusima FX formaadis sensoriga peegelkaamera – Nikon Df. Nikon ise ütleb selle kohta, et tegu on retrostiilis kõrgetasemelise peegelkaameraga (kui uskuda nende eestikeelset pressikeskust). Vahet pole, kuidas tõlkes selle kaamera suunitlust nimetada, tegu on siiski ühe huvitava fotoaparaadiga, mis peaks huvi pakkuma nii tõsisele fotograafile kui ka retrohipsterile ning ka nendele, kel vanast ajast hulgim Nikoni klaasi seisma jäänud.

Tähtsaimad numbrid

• Nikon FX formaadis 16,2 megapiksline CMOS sensor (sama, mis Nikon D4 sees)
• Sensori tundlikkus ISO 100 – 12800, laiendatav 50 – 204800
• EXPEED 3 pildiprotsessor võimaldab sarivõtet kuni 5,5 kaadrit sekundis (FX formaadis)
• F bajonett, ühildub kõikide Nikon F bajonetiga objektiividega (see tähendab, et sa ei ole klaasi valikus piiratud F, AF-S, DX ning AF-D objektiividega, saad kasutada ka Ai ning mitte-Ai objektiive)
• Nikon Multi-CAM 4800 teravustamissensor (D600 & D610 kasutab sama) – 39 teravustamispunkti, 9 neist rist-tüüpi. Tööulatus -1 – +19 EV
• FX objektiiviga on pildiotsija kaadri kattuvus 100% (0,7× suurendus)
• 3-tolline 921000 pildipunktiga LCD ekraan
• Aku vastupidavus kuni 1400 kaadrit
• Ilmastikukindlus sama, mis D800‘l
• 143,5 × 110 × 66,5 mm
• 710 g kere tühikaal

Paberil tundub antud kaamera olevat igatepidi huvitav – eriti arvestades selle ülivõimekat pildisensorit, mis on laenatud Nikon D4 seest. Pilkases pimeduses saab nüüd vabalt ka statiivita pilte teha ilma, et peaks müra pärast muretsema. Loomulikult on Nikon Df täiskaadri kohta üllatavalt kiire ning suurima boonuse annab võimalus kasutada neid huvitavaid kvaliteetseid objektiive, mida vanaisa kasutas F2 või F3 ees. Nikon Df on varustatud ka selliste uuendustega, mida leiab muude viimase põlvkonna kaamerate (D610, D7100) seest, nagu näiteks vaikne sarivõte looduses pildistamiseks. 

Märk sellest, et tegu on puhta fotograafiale suunatud aparaadiga: Df ei salvesta videot. Vahet pole, kuipalju sa seda tahad, kaameral puudub see funktsioon. Lisaks ei saa sellega teha Time Lapse videot ega kasutada ka intervallvõtet.

Samas ma ei saa jätta Nikoni kapsaaeda kivi viskamata ning peab norima ka teatud kitsaskohtade üle. Miks küll võtsite D600/D610 seest teravustamissensori, kui D7100 sees olev õigustab end tükkmaad paremini. Miks ma norin selle kallal? Sest Multi-CAM 4800 on disainitud poolkaadrile – kõik teravustamispunktid on surutud kaadri keskele kokku.

Disaini poolest meenutab antud kaamera kõrgelt hinnatud Nikon F2 filmikaamerat. Sel on eraldi rattad säriaja, sensori tundlikkuse, säri kompensatsiooni ning ka pildistamisrežiimi jaoks. Samaaegselt välja hõigatud 50mm f/1.8 objektiiv (mis disainilt sarnaneb Df’ile) on kahjuks avarõngata. No kurja, teinud siis kõik retro juba.

Igatahes fakt on see, et Nikon üritab astuda samale retro-minimalismi rongile, kus Fuji ning ka Olympus on korralikult kanda kinnitanud ning fotograafide südameid võitnud. Eks me peame ära ootama novembri lõpu, mil Nikon Df’i poelettidele saadab. Kui ainult nüüd kõrge hind kliente eemale ei peleta – 3265€ kaamera eest.

Vaata ka galeriid Nikon Df retrostiilis peegelkaamerast:

Nikon Eesti pressiteade

 

(1777)