Teadlased on välja töötanud võimsa uue sensori, mida hakatakse kasutama teleskoop-peegel-kaamera-süsteemis nimega Pan-STARRS (Panoramic Survey Telescope and Rapid Response System).

Maailma suurima fotokaamera sensoril on 1,4 miljardit pikslit (1,4 gigapikslit) ning sensori mõõtmeteks on veidi vähem kui 40 x 40 cm. Tavalisel kompaktkaameral on keskeltläbi 5-10 MP ning sensori suuruseks ligikaudu 6 x 4 mm.

Tegelikult on selliseid kaameraid koguni neli. Kõigi nende sensorid vastamas ülalkirjeldatud parameetritele. Kuna nad töötavad üheskoos, siis on süsteemi pikslite koguarv kogunisti 5,6 GP.

Selliste superkaameratega ei pildistata kenasid aktifotosid ega hunnituid maastikuvõtteid vaid – taevast. Maailma suurima pikslite arvuga fotokaamera asub Hawaii saarestikku kuuluval Maui saarel, Haleakala mäel asuvas Hawaii Astronoomiainstituudile kuuluvas observatooriumis.

Sealt on nende superkaameratega plaanis hakata fotografeerima ning jälgima kogu Vaikse Ookeani keskelt paistvat taevast. See moodustab umbes 3/4 taevast. Igas kuutsüklis lubatakse klõbistada kolm fotosessiooni.

Lisaks teaduslikult kasulikule infole väidab Hawaii Astronoomiainstituut sellel projektil olevat ka veidi üllam eesmärk – avastada maad ohustada võivad asteroidid juba varakult. Mida sellise leitud avastusega seejärel ette kavatsetakse võtta – see on juba iseasi.

Süsteemis on kokku neli kaamerat. Iga kaamera fokaaltasand koosneb 4096-st CCD sensorist, mille igaühe pikslite arvuks on 600 x 600 pikslit.

Individuaalsed sensorid on grupeeritud 8 x 8 kaupa kiipidele, mida kutsutakse ortogonaalseks ülekandemassiviks (orthogonal transfer array (OTA)) ning mille mõõtmeteks on 5 x 5 cm. Iga kaamera fokaaltasandil on ühtekokku 60 sellist üksust. Neli nurkmist OTA-d on eemaldatud.

OTA

Sellistest väikestest osadest koosnev sensor on märksa kasulikum, kui üks, 40×40 cm suurune pikslitejada. Esiteks toimub andmeedastus killustatud sensori vahel märksa kiiremini kui ühe suure puhul.

Teiseks esineb sensoritel tihti nn surnud piksleid ja muid tootmisvigu. Modulaarse struktuuriga sensoril ei ole need vead tihti niivõrd tähele pandavad, ning kui nad ka seda on, siis on lihtne vahetada ära vaid süsteemi vigased osad.

Kolmandaks tähendavad 60 sekundini küündivad säriajad heledate tähtede pildistamisel seda, et need sensorid, millele jääb enim tähti, tuhmuvad kiiremini kui teised. Tuhmunud sensori saab lihtsalt uuega asendada.

Pan-STARRS peaks oma esimesed pildid tegema juba järgmisel kuul. Lähemalt saab selle projekti kohta lugeda ametlikult veebilehelt.

(162)