Nikon D5300 saabus nädala alguses Photopointi ning nagu tavaks on saanud, võtame me siis ajaveebis selle ka karbist välja, uurime, puurime ning anname omapoolse kriitilise hinnangu antud kaamera kohta. Mis loom see D5300 siis on? Võiks ju öelda, et D7100 väiksem variant, kuid reaalsuses on hoopis väikese facelift’i saanud Nikon D5200. Kaamera on selline, mida võiks endale valida tõsised Nikoni fännid vanema D5100 või D3100 asenduseks, kuid esimese kaamerana soovitaks samas hinnaklassis olevat Canon EOS 700D’d või Pentax K-50‘et. Miks ka mitte natuke paindlikumat hübriidkaamerat Sony NEX tootesarjast või Fujifilm X seeriast. Antud hinnangu põhjustest võite lugeda samases artiklis natuke allpool.

Tähtsaimad tehnilised andmed:

Pakendus, nagu Nikonil ikka, on kordi suurem, kui asju seal sees. Ikka meeletult suur.

PS: Pakendil on suur märge juures, et Nikon D5300’ga saab kaasa tasuta välgu. Sel on täitsa tõepõhi all – kauba peale saab Nikon Speedlight SB-300 välklambi. Selle kohta loe lähemalt siit.

Pakendis on iseenesest hulgim varandust, mis kõik ühele pildile ei tahtnud ära mahtuda.

Erinevad paberid ja muu varandus, mis karbis: Nikon School pääse algaja fotograafi kursusele, maakeelne kasutusjuhend, tasuta välgu täpsem info, ViewNX 2 tarkvara CD ning garantiitalong.

Ning loomulikult kogu muu tehnika: Nikon D5300 kaamera, Nikkor AF-S DX 18-55mm G VR objektiiv, kaabel arvutiga ühendamiseks, videokaabel, kaamerarihm, pildiotsija kate, EN-El14a aku ja akulaadija.

D5300 pakutakse esmalt kolmes värvis: must, hall ning punane (pildil neist must). Lisaks on baaskomplektidena saadaval hetkel AF-S DX Nikkor 18-55mm f/3.5-5.6G VR või AF-S DX Nikkor 18-140mm f/3.5-5.6G ED VR objektiiviga komplektid. Muud variandid tulevad ajapikku tootevalikusse juurde.

Disaini osas esmapilgul suuri muudatusi pole tehtud. Kui siis niipalju, et võtterežiimide nupp on toodud kaamera bajonetist vasakule Fn nupust allapoole.

Erinevaid juhtnuppe on kaameral küllaga. Bajonetist vasakul (jätkuvalt taganpoolt vaadates) leiab välgu avamise nupu (olge mureta, välk kargab kõikides režiimides peale P, S, A ja M välja närviliselt ja kõige ebasobivamatel hetkedel), funktsiooninupu, mis vaikimisi muudab sensori tundlikkust, ning kõige all on võtterežiimide muutmise lüliti.

Tagumise külje juhtnupud on klassikaliselt Nikoni moodi ning egas siin midagi pikemalt kirjutada ei ole.

Pealmisel küljel on juhtnuppude loogika samamoodi muutumata kujul. Programmirattal leiab manuaal- ja poolautomaatrežiimidele lisaks erinevad stseeniprogrammid, eraldi valiku eriefektide jaoks jne. Live View lülitamiseks on vaja režiimiratta kõrval olevat hooba tõmmata. Esmapilgul tundub see ääretult ebamugav, kuid siiski harjumuse asi.

Pean ära mainima, et erinevad juhtnupud annavad erinevat tagasisidet ning tagapaneelil olev neljasuunaline hoob on kohe eriti raske käiguga. Ma muidu ei viriseks sel teemal, aga antud noolestikku peab kasutama iga kord, kui soovid teravustamispunkte, valge tasakaalu, autofookuse režiimi jms muuta. Seega, kaamera ei ole mõeldud selle tegemiseks. Punkt.

Kasutajaliidese (kaamera menüüde ning info kuvamise) osas muudatused puuduvad. Selle kohta võib leida seletatavat materjali Lauri kirjutatud Nikon D5200 “karbist välja” artikli juurest. Siinkohal tekib vähemalt minul suur küsimärk – D5300 peaks olema natuke rohkem, kui algajale mõeldud peegelkaamera. Samas kasutusmugavus ning ergonoomika nii nuppude paigutuse kui ka menüüde osas jätab tõsiselt soovida. Vähemalt siis, kui sa tead, mida sa kaamerast tahad.

Tulles nüüd selle kaamera suurimate müügiargumentide juurde – GPS ja WiFi. Eelnevalt mainisin, et GPS suhteliselt kasutu. Nimelt on selle külmalt start pikk. Kui sa oled Panasonicu või Canoni kompaktkaameraga (rääkimata nutitelefonidest) ammu asukoha ära määranud, siis D5300 ikka veel mõtleb, millisel poolkeral tema hetkel asub.

WiFi integreerimine on 2013. aastal mooduvärk. Sa ei tee õiget kaamerat, kui sul seda pole, eks? EI, EI, EI. Kallis Nikon, võta õppust Canonilt (just EOS 6D näitel), Sonylt või näiteks Panasonicult. Miks ma nii ütlen? Sest nemad lubavad lisaks piltide laadimisele nutitelefonisse ka kaamerat täies mahus juhtida nutiseadmest. Mis kasu on mul WiFi distantspäästiku funktsioonist peegelkaameral, kui ma kaamera parameetreid eemalt seadistada ei saa? Pelgalt piltide vaatamine ning Facebook’i laadimine on peegelkaamera kohta ikka väga vähe.

Mingil põhjusel jäid selle kaamera juures tegelikult ette rohkem negatiivsed, kui positiivsed aspektid. Kaldun arvama, et probleemiks on suuresti selle kaamera võrdlemisi kõrge hind ning selle eest saadav läbimõeldamatu funktsionaalsus. Seda just aspektis, kus D5300 kere maksab 849 eurot, kuid Canon EOS 700D kere on “ainult” 729 eurot ning saab juurde puutetundliku ekraani ning parema juhtnuppude ergonoomika. Või siis Pentax K-50, mis on “kõigest” 599 eurot. Selle eest saab ilmastikukindla kere ning ülimugava kasutuskogemuse, ohverdada tuleb ainult juhtmevaba ühendus ning pööratav ekraan. Fujifilm X-M1 või Sony NEX-5T hübriidkaamerate sektsioonist on ka võimekamad ning tükkmaad mugavam kasutada. Rääkimata sellest, et need on ka kompaktsemad. Teisest aspektist vaadates – käi 300 eurot rohkem välja ning võta Nikon D7100 hoopis – saad kordi võimekama, mugavama ning parema peegelkaamera.

Arvestades Nikon D5200 mudeliga ütleks ma D5300 kohta hoopis, et tegu on D5200 GPS peegelkaameraga. Edasiminekud minimaalsed, kasutusergonoomika ikkagi võrdlemisi olematu. Samas peab nentima tõsiasja, et antud kaameral on olemas ka sihtgrupp (proovime nüüd mitte muiata, järgmisel lausel on tõepõhi taga). Nimelt, kui sa otsid kaamerat, millel oleks peegel, võimalikult palju stseeniprogramme, efektifiltrid ning sa ei ole huvitatud poolautomaatrežiimidest, siis see kaamera on just sinule. Kui sa muigasid selle lause peale või ei suuda seda enda peas kuidagi õigustada, siis vaata eelmises lõigus olevaid soovitusi.

Nikon D5300 peegelkaamerad Photopointis alates 849€

(7818)