Hübriidkaamerate jõulisest pealetungist hoolimata pole ka peegelkaamerad veel kusagile kadunud. Olgu selle tõestuseks paar kuud tagasi esitletud ja hiljuti Eestis müügile tulnud Canoni kaks uut peegelkaamerat EOS 4000D ja EOS 2000D. Canon EOS 2000D on uuendatud versioon senisest kõige soodsamast Canoni digipeeglist EOS 1300D. Teine uus tulija Canon EOS 4000D on aga midagi hoopis teistsugust. See on veel lihtsam ja veel soodsamast klassist kui Canoni senine kõige odavam ja lihtsam 1300D. Võib üsna kindlalt öelda, et nii soodsa hinnaga ei ole kogu senise ajaloo jooksul mitte ükski uus peegelkaamera Photopointi riiulitele maandunud.

Selles postituses võtame need mõlemad Canoni uued peegelkaamerad karbist välja ja vaatame, mille poolest siis EOS 2000D oma soodsamast kaaslasest parem on ning mida täpsemalt on 4000D juures hinna nimel ohverdatud. Alustame:

 

Canon on aastaid silma paistnud oma agressiivse müügipraktikaga soodsate peegelkaamerate vallas. Juba mitu aastat vanu mudeleid uute peale tulles ei kõrvaldata. Selle asemel müüakse neid vanemaid mudeleid kuratlikult soodsa hinnaga ikka edasi. Nii juhtus 1100D kaameraga, 1200D digipeegliga ja ilmselt tabab sama saatust ka ka 1300D mudelit. Muide – täpselt sama teeb Sony enda A7 täiskaaderkaamerate kõige soodsama tooteliiniga, sest 5 aastat tagasi esitletud Sony A7 hübriid on tänaselgi päeval Photopointis müügil sigasoodsa 899 euro eest.

Canon paistab nüüd aga olema leidnud veel nutikama strateegia. See on: teha valmis näiliselt tuttuus kaameramudel, mille sisse on maskeerunud viis või enam aastat vana tehnoloogia. Selline aparaat ongi EOS 4000D. Sellel on EOS 1200D ja EOS 1300D mudelitest pärit 18 MP sensor, 1300D teravustamissüsteem, pildiotsija ja filmirežiim. Kõige tipuks veel väike 2,7″ ja ülimadala lahutusvõimega (230 000 px) LCD-ekraan, mis pärineb umbes aastast 2011.

 

Eos 2000D seevastu on päris korralik algtaseme peegelkaamera. Seda võib pidada EOS 1300D täiustatud mudeliks, sest jagab viimasega kõiki parameetreid ja võimalusi – ainult pildisensor on uus. Senine 18 MP CMOS kiip on EOS 2000D puhul vahetunud uue 24.1 MP sensori vastu. Olgugi, et sellel sensoril ei ole faasituvastusega teravustamispiksleid, mis videorežiimis kiirema autofookuse annaksid, on uus sensor ikkagi väärt lisandus, sest sellega koos muutub ilmselt mõnevõrra paremaks ka kaamera pildikvaliteet.

 

 

Vaatame neid kolme kaamerat kõrvuti. Keskel on uus, aga omadustelt aste madalamal olev EOS 4000D. Vasakul uus, suurema lahutusvõimega sensoriga EOS 2000D ja paremal vanema seeria EOS 1300D:

 

Canon EOS 2000D, 4000D ja 1300D omaduste võrdlus

	Canon EOS 2000D	Canon EOS 4000D	Canon EOS 1300D
Sensor	24.1 MP	18 MP	18 MP
Pildiprotsessor	DIGIC 4+	DIGIC 4+	DIGIC 4+
ISO ulatus	100-6400 Võimendusega ISO 12800	100-6400 Võimendusega ISO 12800	100-6400 Võimendusega ISO 12800
Teravustamine	9 teravustamispunkti Keskmine risttüüpi Kontrasttuvastus Live View režiimis	9 teravustamispunkti Keskmine risttüüpi Kontrasttuvastus Live View režiimis	9 teravustamispunkti Keskmine risttüüpi Kontrasttuvastus Live View režiimis
Sarivõte	Maksimaalselt 3 fps 150 JPG faili järjest 6 RAW faili järjest	Maksimaalselt 3 fps JPG failid kuni mälukaart täitub 6 RAW faili järjest	Maksimaalselt 3 fps 69 JPG faili järjest 6 RAW faili järjest
Optiline pildiotsija	95% kaadri katvust 0.80x suurendust Dioprikorrektsiooniga	95% kaadri katvust 0.80x suurendust Ilma dioptrikorrektsioonita	95% kaadri katvust 0.80x suurendust Dioprikorrektsiooniga
LCD ekraan	3″, 920 000 px	2.7″, 230 000 px	3″, 920 000 px
Välklamp	Juhtarv: 9.2 Punasilmsuse vähendamine eraldi tule abil	Juhtarv: 9.2 Punasilmsuse vähendamise funktsiooni ei ole	Juhtarv: 9.2 Punasilmsuse vähendamine eraldi tule abil
Videorežiim	1920 x 1080 (30, 25, 24 fps) H.264 koodek, helitugevust saab manuaalselt seada	1920 x 1080 (30, 25, 24 fps) H.264 koodek, helitugevust saab manuaalselt seada	1920 x 1080 (30, 25, 24 fps) H.264 koodek, helitugevust saab manuaalselt seada
Juhtmevaba ühenduvus	WiFi + NFC	WiFi	WiFi + NFC
Vooluallikas/vastupidavus	LP-E10/500	LP-E10/500	LP-E10/500

 

Nii EOS 4000D kui ka 2000D kaameraid on Photopointi veebipoes saadaval erinevate komplektidena. Nii objektiividega kui ilma. Selles postituses võtan karbist välja EOS 2000D peegelkaamera koos 18-55mm IS II objektiiviga. EOS 4000D peegelkaameraga on aga kaasas selle objektiivi ilma värinastabilisaatorita soodsam versioon 18-55mm III.

Mõlema kaameraga on (lisaks objektiivile) karbis kaasas täpselt samad lisatarvikud. Kasutusjuhend, aku, kaamerarihm ja akulaadija.

 

Üldjoontes on EOS 4000D, EOS 2000D ja EOS 1300D väliselt üsna sarnased aparaadid. Eriti eestvaates. Kes tähelepanelikult ei jälgi, see erinevusest aru ei saa. EOS 4000D korpus tundub peos siledam, EOS 2000D plastikpindadele on kantud hästi peeneteraline viimistluskiht, mis tundub sõrmede all pisut meeldivam. Esiküljel on näha ka esimene oluline funktsionaalne erinevus: EOS 4000D kaameral ei ole AF abivalguse lampi, mis aitaks pimedamas olukorras automaatsel teravusel lukustuda.

 

Ka 18-55mm objektiivid on väliselt päris sarnased, kuid siiski ühe vägagi olulise erinevusega: Parempoolsel on integreeritud optiline värinastabilisaator (ja seetõttu ka üks nupp korpusel rohkem, kust seda stabilisaatorit sisse-välja lülitada saab), vasakpoolsel mitte. Võimalusel tuleks kindlasti eelistada värinastabilisaatoriga objektiivi, sest stabilisaator aitab hämaramates tingimustes samade seadistustega saavutada teravama või kvaliteetsema pildi.

 

Kaamera taga on visuaalseid erisusi juba rohkem. Nuppude markeeringud on soodsama EOS 4000D puhul kantud mitte nuppude peale vaid nende kõrvale. Ka nuppude tunnetus on neil kahel kaameral erinev, kuid ma ei ütleks, et EOS 4000D nupud oluliselt halvemad vajutada oleks. Kui siis ehk need neljasuunalise nupusüsteemi vasakul küljel olevad klahvid jäävad ehk liiga tasapinnaliseks ja kiitsakaks.

Mõningad erinevused on ka optilise pildiotsija konstruktsioonis. EOS 4000D kaamera pildiotsijal ei ole dioptrikorrektsiooni – seega ei saa prillikandjad seda pildiotsijat enda silma jaoks parajaks seadistada. Samuti on pildiltki näha, et EOS 2000D pildiotsija okulaar peegeldub värviliselt, EOS 4000D oma aga mitte: see on märk sellest, et soodsama kaamera klaaselemendile pole kantud vääristust. Testisin, kas sellest ka mingit praktilist erinevust tuleneb – pildiotsijast läbi vaadates mingit olulist erinevust ma ei täheldanud.

 

 

Kui EOS 4000D ja EOS 2000D paar kuud tagasi välja tulid, arvasin ma pilte vaadates ja tooteandmeid lugedes, et need on käsitsemismugavuselt erinevad nagu öö ja päev. Nii suurt erinevust ma põgusal esmatutvumisel nende kaamerate vahel siiski ei tuvastanud. Nupud, pildiotsija, menüü funktsionaalsus jne oli üsna sarnane. Ühe erandiga: LCD ekraan.

Kui sa pildistad fotosid vanamoodsal peegelkaameralikul moel – nii et LCD ekraanil on seadistused ja kadreerimine toimib läbi optilise pildiotsija, siis pole EOS 4000D madala lahutusvõimega ekraan probleemiks. Niipea, kui peab aga kadreerimiseks kasutama ekraani: näiteks videot filmides või siis Live View režiimis pildistades – tabab igat nutitelefoni terava ekraanipildiga harjunud fotohuvilist ebameeldiv üllatus. Sest see piksline ekraan on ju nagu soodne kompaktkaamera 10 aastat tagasi.

Olulisim miinus EOS 4000D juures ongi just see ekraan. Nurga all vaadates muutub pildi heledus, üldeüldiselt on pilt piksline ja kahtlaselt sinaka tooniga – must pole mitte must vaid mingi kummaline lillakashall toon.

Kuid siiski – nagu ka ülal mainutud, osutub see probleemiks mitte tavalisel optilise pildiotsijaga pildistamisel, vaid Live View režiimil pildistades (mida nende peegelkaameratega nagunii ebamugav teha on) ja muidugi ka videot filmides.

 

 

Ühendused – Canon EOS 2000D kaameral on täismõõdus HDMI pesa, Micro USB pesa ja distantspäästiku puldi pesa. EOS 4000D kaameral distantspäästiku puldi pesa ei ole. Mõlema kaamera mälukaardipesa on kaamera all, akukambri luugi all.

 

Võib-olla kõige olulisem reaalset käsitlemismugavust vähendav element on näha pealtvaates. Nimelt ei ole EOS 4000D kaameral (paremal) eraldiseisvat sisse-välja lülitamise hooba. Sisse-välja lülitamiseks tuleb programmiratas keerata OFF asendist soovitud programmi asendisse. See tähendab, et pildistaja peab iga kord kaamerat sisse lülitades taas soovitud pildiprogrammi valima samas kui EOS 2000D kaamera omanik saabki programmiratta ühte ja samasse asendisse jätta ning kaamerat eraldi hoovast sisse-välja lülitada.

EOS 4000D kaamera peal pole ka eraldi nuppu integreeritud välklambi avamiseks. See pole aga kuigi suur probleem, sest välklambi avamiseks peab EOS 4000D puhul lihtsalt välklambist kinni võtma ja selle üles tõstma. Üsna loogiline värk ja lihtne ühe näpuga teostada.

 

Mõlema kaameraga on kaasas korralik akulaaadija nii et saad vajadusel teise aku juurde osta ja ühe akuga pildistades või filmides samal ajal teise aku laadima panna.

 

Canon EOS 2000D oma uue pildisensoriga on samm edasi senise EOS 1300D peegelkaamera pildikvaliteedist – ja seega võib seda soojalt soovitada. Kes aga soovib võimalikult soodsat Canoni peegelkaamerat, sellele soovitaks praegusel hetkel EOS 4000D asemel osta vanem, aga paremate omadustega EOS 1300D. Sest hetkel on selle hind EOS 4000D kaameraga identne. Aga sensor on sama, LCD-ekraan on parema lahutusvõimega ja kõik need eelpool mainitud kulude kokkuhoiu jaoks tehtud muudatused EOS 1300D puhul ei eksisteeri. Tulevikus, kui EOS 4000D hind tõenäoliselt rekordmadalale tasemele langeb ja EOS 1300D müügilt kaob, võib ka 4000D kaamerat algajale fotohuvilisele soovitada.

• Canon EOS 2000D peegelkaamerad Photopointis
• Canon EOS 4000D peegelkaamerad Photopointis
• Canon EOS 1300D peegelkaamerad Photopointis

(2234)