Viimasel ajal on tulnud vaat ei igasse uut objektiivi tutvustavasse postitusse kirjutada, et sel on konstruktsioonis kas madala dispersiooniastmega või siis asfääriline lääts. Aga milleks need vajalikud on? Väga lihtne: madala dispersiooniastmega lääts vähendab kromaatilist ning asfääriline lääts sfäärilist aberratsiooni. Sest aberratsioon – see on üks väga paha asi ja seda tuleb kindlasti vähendada.

Tegelikult see niisama lihtne ongi. Või kui alguses ka ei ole, siis lihtsaks see saab – Photopointi veebipõhise fotokursuse abiga. Allolev on üks selle fotokursuse 131st alapeatükist. See kuulub esimese osa seitsmenda peatüki “Objektiivid” koosseisu. Urmas Ääro seletab siin selgelt ja konkreetselt lahti nii kromaatilise kui ka sfäärilise aberratsiooni olemuse ning nende vastu võitlevate läätsede vajalikkuse objektiivis.

Kromaatiline ja sfääriline aberratsioon

Photopointi fotokursus. Osa 1. peatükk 7.7

Kromaatiline aberratsioon

Keskkooli füüsikast teame, et valge valgus koosneb tegelikult erinevat värvi komponentidest. Teatud tingimustel lahutab loodus selle valge osadeks ja näitab meile kaunist vikerkaart. Teame ka seda, et seesama valge valgus, liikudes ühest keskkonnast teise, murdub. Kusjuures erinevad värvid murduvad erineva nurga all.

Kui nüüd valguskiir siseneb objektiivi, siis ta murtakse, et koondada see teravaks kujutiseks sensorile. Kuid nt sinine ja kollane murduvad erineva nurga all ja sensorini jõudes ei lange enam päriselt kokku. Selle tulemusena on meie pildil ühelpool telefoniposti kollane ja teisel pool sinine oreool. See probleem esineb just teleobjektiivide puhul, milles valguskiirel on pikem tee läbida ja seetõttu kasvab ka selline nihe.

Kromaatiline aberratsioon. Erinevat värvi valgus murdub objektiivis erineva nurga all. Tulemuseks on see, et erinevad värvid fokusseeruvad erinevale tasandile. Pildidl näeme siis värvilist kuma objektide servadel.

Kromaatilise aberratsiooni vähendamiseks kasutavad optikatootjad objektiivides läätsi mis on valmistatud erilisest (ja kallist) madala dispersiooniastmega klaasist, milles kogu valgus võimalikult ühtlaselt murdub. Sellisest klaasist läätse(de)ga objektiivile tehakse kindlasti ka vastav märge. Erinevad tootjad kasutavad erinevat tähistust: LD, DL, APO jne. Uuri infot konkreetselt tootjalt.

Sfääriline aberratsioon

See on olukord kus meie pildistatud pildil on keskosa kenasti terav, kuid pildiservad jäävad udused.

Sfääriline aberratsioon on probleemiks just lainurkobjektiivides ja seda selle tõttu, et need on lühikesed. Objektiivi keskel liikuva valguskiire teekond sensorini on lühem kui objektiivi servadest sisenenud valgusel. Kui teravustame oma kujutise keskosa sensorile, liigub terav servade kujutis hoopis sensori taha. Selle mure lahendamiseks on tootjad kasutusele võtnud asfäärilise kujuga korrigeeriva optilise elemendi ja objektiividele kirjutatakse sageli Asp või Aspherical.

Sfääriline aberratsioon. Punktiiriga tähistatud sfäärilise läätse korral ei koondu kiired läätse keskosast samale tasandile kui kiired mis lähtuvad objektiivi servadelt. Korrigeeritud kujuga asfäärilise läätse puhul on see probleem lahendatud.

Photopointi veebipõhine fotokursus veebilehel Fotokursus.ee

(1603)