Küllap on iga fotohuviline vaadanud fotoajakirjades olevaid pilte, millel taevas on sinisemast sinine ja rohi rohelisem, kui mistahes muinasjutus. – Vaadanud ja otsustanud, et ilma filtrita enam pilti teha ei saa. Photoshopigurud võivad oma programmi küll taevani kiita, kuid vaevalt et nemadki selliseid tarkvaraloitse teavad, mille tulemusena näiteks veepinnalt peegeldused kaovad ja veealune maailm nähtavale ilmub.
Filtrite valik on aga meeletult suur ning nende seas orienteerumine valmistab algajale üpris suure väljakutse. Turul on saadaval kümneid eri tüüpi filtreid ning erinevad tüübid on lisaks sellele veel erinevates hinnaklassides.
Viimselt selgeks saab konkreetse filtri kasutusvajadus ja funktsioon siiski praktika käigus, mingi teoreetiline eelteadmine peaks aga juba enne olema. Seda silmas pidades püüan anda lühikese ülevaate filtrite olemusest, klassifikatsioonist ja kasutamisest ning järgmistes postitustes tutvustada eraldi erinevat tüüpi filtreid.
Fotograafiline filter on tavaliselt klaasist või akrüülplastikust valmistatud fototarvik, mille eesmärgiks on muuta läbi objektiivi fotoaparaadi sensorile langevate valgusosakeste koostist. Fotograafilised filtrid jaotatakse oma kuju järgi kaheks suureks grupiks: 1. Ümarad- 2. Kandilised filtrid.
1. Ümarad filtrid (kutsutakse ka ümarfiltrid ja keermega filtrid) on, nagu nimigi ütleb, ringikujulised. Filter koosneb filtrist endast ning filtrirõngast. viimane on valmistatud enamasti alumiiniumist ning on varustatud keermega (nim. filtrikeere). Selle abil kinnitatakse filter objektiivi ette.
Kuna objektiive on nii suurema kui ka väiksema diameetriga, siis ei sobi üks filter ühe filtrikeermega igale objektiivile. Nagu filtrite nii on ka objektiivide tehnilistes andmetes alati ära näidatud filtrikeere. Viimane on alati märgitud ka objektiivile ning samuti objektiivikorgi siseküljele. Mõõt on antud millimeetrites.
Tavalised filtrikeermed on: 30,5 mm, 37 mm, 40,5 mm, 43 mm, 46 mm, 49 mm, 52 mm, 55 mm, 58 mm, 62 mm, 67 mm, 72 mm, 77 mm, 82 mm, 86 mm, 95 mm, 112 mm ja 127 mm. On olemas ka teistsuguseid, kuid need on juba väga vähe levinud. Filtrit ostma minnes tuleb alati osta objektiivi filtrikeermele vastava keermega filter. Näiteks kui objektiivile on märgitud mõõt ø62 mm, siis sobivad sellele kõik filtrid, mille filtrikeere on samuti 62 mm.
Kui juhtumisi on fotokotis mitu erineva läbimõõduga ja filtrikeermega objektiivi, ei ole vaja osta igaühele neist eraldi filtrikomplekti. Sellisel juhul aitavad hädast välja filtriadapterid (nim. ka üleminekurõngasteks, sobitusrõngasteks jne). Adapteriga 55-62 on võimalik kasutada 62 mm filtreid ø55 mm objektiivi ees. Mõttekas on filtrid osta kõige suurema objektiivi järgi ning väiksemate filtrikeermetega objektiividele osta juurde keeret suurendav adapter.
2. Kandilised filtrid koosnevad kahest osast – filtrihoidjast ning filtrist endast. Esimene on valmistatud enamasti plastikust ning kinnitub objektiivi külge samamoodi, nagu ümarfiltrid – filtrikeermega. Erinevate keermetega objektiivide puhul tuleb kasutada erinevaid filtrihoidjaid. Filtrid on aga võimalik osta juba kõik ühes mõõdus.
Kandilised filtrid näevad välja nagu lihtne tükike klaasi, millele on antud kas ühtlane või osaline, mingit värvi varjund. See klaasitükk asetatakse filtrihoidjasse ning fotografeerimine võib alata. Nad on head eelkõige selle tõttu, et neid on võimalik täpselt horisondi suhtes kallutada või filtrihoidjas üles-alla liigutada. See on kasulik eelkõige horisontaalse piirjoonega eraldatud mitmevärviliste kiilfiltrite puhul, millega saab näiteks taevast ja horisondist allapoole jäävat maapinda erinevalt mõjutada.
Mõnikord eristatakse kandiliste filtrite seas ruudu 162.38€– ja ristkülikukujulisi 17.27€filtreid, milledest esimesed on reeglina ühetoonilised. Mitmevärvilised filtrid (kiilfiltrid) valmistatakse enamasti ristkülikukujulistena – see võimaldab neid suuremas ulatuses vastavalt silmapiirile või muudele tingimustele üles-alla liigutada.
Üldiselt toodavad filtreid kõik firmad, kes tegelevad ka objektiivide valmistamisega. Suuremateks ja tuntuimateks tegijateks hetkel on aga ümarfiltreid tootev Hoya, Saksa firma B + W Schneider, prantslaste Cokin, Lee ja Tiffen
Filtreid kasutatakse eelkõige kahel eesmärgil: 1. Mingi efekti saavutamiseks pildil. 2. Objektiivi kaitseks.
Objektiivi esiläätse pinnale satub ka kõige hoolsama käitlemise juures tolmu, veetilku ja muud mustust, mis on kuiva ja pehme lapiga kergelt kõrvaldatavad. Kui aga juhtute olema veidi kehvem pedant, on ka nühkimist rohkem ja pikkade aastate vältel võib objektiivi pealispind olulisel määral kuluda. Samuti võib objektiiv saada kriimustatud mõne kõvema esemega või lihtsalt maha kukkuda.
Selliste ohtude vastu aitab filtri kasutamine. Selleks on müügil spetsiaalsed filtrid 35.57€, mis on ilma igasuguse värvusvarjundita ning ei vähenda praktiliselt üldse objektiivi jõudvat valgust. Kui juhtub, et filter saab kraabitud, võib alati osta uue filtri – rahaline kaotus on kordades väiksem kui kriimustatud objektiivi puhul.
Tavaliselt peljatakse, et selline filter vähendab oluliselt sensorile langevat valgushulka ja pikendab säriaegu. Kvaliteetse ja mitmekordse vääristusega kaetud filtrite korral aga on valguse absorbeerumine sinna minimaalne ja pildistamisel säriaegadele olulist mõju ei avalda.
Kui ülal jagasin filtrid kahte gruppi nende kuju järgi, siis veel jaotatakse filtreid nande kasutusala järgi. Nii on olemas järgmist tüüpi filtreid:
1. Kaitse- ja UV-filtrid
2. Polarisatsioonifiltrid
3. Värvustasakaalu muutvad filtrid
4. Mingit kindlat värvi neelavad filtrid
5. Kontrastsust võimendavad filtrid
6. Infrapunafiltrid
7. Neutraalhallid filtrid
8. Mitmesuguste efektide saavutamiseks vajalikud filtrid.
Nendest filtritüüpidest aga juba järgmistes postitustes.
(4251)
Kommentaarid