Iga kord, kui sa tuled Photopointi esindusse pilte tellima, küsitakse Sinult, mis mõõdus pilte soovite. Samas tahetakse ka teada, kas ääred maha lõigata või valged ääred jätta. Samamoodi on need valikud PhotoExpress tarkvaras ning ka uues PhotoExpress Online piltide tellimise keskkonnas. Miks Photopoint seda infot küll tahtma peaks? Kas ei ole siis võimalik pilt täpselt samamoodi paberile panna? Sellest kõigest ning võimalikest lahenditest räägime kohe lähemalt.

Küljesuhted ning paberi mõõdud

Digiajastu tulekuga hakati tihedamalt rääkima paberi ning pildi küljesuhtest, kuna digitaalse kompaktkaameraga tehtud pildid ei läinud enam üks ühele harjumuspärasele postkaardi mõõtu fotodele. Samas viimasel ajal on lisandunud veel erinevaid standardeid, mis teevad olukorra veel segasemaks. Mida me saaksime teha sellisel juhul, et kallid mälestused saaks lõppkokkuvõttes korralikult paberile ning pilt albumisse või raami?

Üldlevinud probleem on see, et kaamera pildistab 4:3 küljesuhtega pilte. Samas standardne postkaarti mõõtu pilt on 10,2 × 15,2 cm. Ehk siis küljesuhtega 3:2. Alati saab trükkida pildid hoopis 10,2 × 13,6 cm paberile, kuid selle probleemiks on fakt, et ei fotoalbumeid ega pildiraame ei ole saadaval sellises mõõdus. Sellest tulenevalt enamuses juhtudel ilmutatakse fotod 10 × 15 mõõdus. Kuidas me aga need fotod siiski paberile panna saame?

Kompaktkaamerate teine küljesuhe võrreldes peegelkaamerate ning filmikaameratega võib olla tingitud mitmest erinevast faktorist. Kõige lihtsam seletus oleks vast see: ajal, mil kompaktkaamerad muutusid tarbekaubaks ning tavakodanikule kättesaadavaks, olid laiatarbe arvutikuvarid ning ka televiisorid 4:3 küljesuhtega standardil. Kuna neid fotosid alguses suures ulatuses paberile ei ilmutatud vaid vaadati arvutiekraanil, siis ühildati üks standard teisega. Samas jäid paberimõõt, albumid ning pildiraamid samasse mõõtu.

Esimene ning levinum variant on pildi ülemisest ning alumisest äärest natuke “maha lõigata” ning paber fotoga täita.

Teine variant on aga foto mahutada paberile nii, et midagi maha ei lõigataks ning jätta pildi ümber valged ääred.

Kolmas variant on selline, millest me ilmselgelt rääkida ei taha. Nimelt, kui tundub, et Photopoint on mõelnud need asjad välja ainult klientide ahistamiseks, siis võib teha ka nii, et midagi pildilt maha ei lõigata, paberile valgeid ääri ei jäta ning venitame pildi laiaks, et paber kaetud saaks. Aga nagu te isegi näete, ei ole see variant mälestuste talletamise seisukohalt kõige mõistlikum. Kui tegu on pildiga hüppavast kirbust, siis ei paista see väike venitamine eriti silma. Samas kuidas te oma pereliikmetele seletaksite, et “kaamera lisab rohkem kui viis kilo”? Sel väga lihtsal põhjusel me ka sedasorti teenust ei paku.

Viimase 5 aastaga on juurdunud meie elus veel üks standard. See on 16:9 küljesuhe. Alguse saanud teleriekraanidest, kuid oma tee leidnud ka fotoaparaatidesse. Seda suuresti sellepärast, et fotoaparaadid filmivad 16:9 küljesuhtega filmilõike (4K, 2.7K, FullHD jne) ning neid vaadatakse teleriekraanidel ning arvutiekraanidel, mis on tänapäeval enamjuhtudel sama küljesuhtega.  On ka fotoaparaate, mis pildistavad vaikimisi selles formaadis. Sellise pildi harjumuspärasele paberile mahutamine tähendab veel suuremat kadu või valgeid ääri. Samas arvutiekraanil täidab terve ekraani ning mugavam on vaadata.

Samas pole meie jaoks siin Photopointis sellise küljesuhtega pilt midagi uut. See võeti kasutusele Olympuse poolt koos APS filmiga. Nimelt APS H (10 × 18 cm) foto on ligilähedane 16:9 küljesuhtega pildile ning me võime selle ka õiges formaadis paberile panna. Kuid sellega on täpselt see samane probleem – ei ole pildiraami ega albumit pakkuda sellisele fotole.

Ning viimase aastaga on populaarsust kogunud ruudukujulised pildid, mis pole tegelikult uue aja leiutis ega moeröögatus. Juba filmiajastul pildistasid osad keskformaatkaamerad 6 × 6 kaadreid ning need pildid pandi edukalt paberile. Sellisel juhul fotograafid kadreerisid pildid sedamoodi, et 10 × 15 mõõdus foto puhul tuleks paberpilt selline, et midagi olulist paberilt välja ei jääks. Või siis teise variandina, ilmutasidki pildid ruudukujulisele paberile. Nüüd Instagrami ajastul me tihti selle peale ei mõtle, ning teeme foto telefoniga valmis ning hiljem seisame probleemi ees. Tegelikult saab Photopointis igast digilaborist ka ruudukujulisi pilte tellida.

Samas ei ole lõika/mahuta variandid üldse uued nähtused meie igapäevaelus. Kui te lülitate sisse teleri mil 4:3 küljesuhe (vanad kineskooptelerid) ning vaatate sealt filme, siis näete ekraani ülemisel ning alumisel äärel musta riba. Need on samad ääred, mis jäävad üle kaadri mahutamisel. Kui sundida telerit katma kogu ekraani (mahuta variant), siis lõigatakse piltlikult teised ääred maha. Ning DVD pealt filmi vaatamine, vahet pole kas arvutiekraanil või teleriekraanil, on alati mahutamise või lõikamise variandiga, kuna üks ühele ei mahu ekraanile.

Mida teha, et oluline kaotsi ei läheks?

Lahendusi sellele probleemile on mitmeid. Kõige lihtsam soovitus oleks see, et kadreerida pilt arvestusega, et osa kaadrist ilmutamise ajal lõigatakse maha. Seda just juhul, kui Sinu kaamera ei pildista 3:2 küljesuhtega pilte. Teisisõnu, jätta natuke ülemisele ning alumisele äärele vaba ruumi arvestusega, et kõik oluline ka paberfotol olemas oleks. Samas alati pole see võimalik. Ulatad fotoaparaadi naabrinaise kätte, et tema pildi valmis teeks ning tema ei arvesta sellega. Kiiresti vaja klõps valmis teha ning unustad selle aspekti. Jälle paberfotoga probleeme.

Teine lahend on see, et ilmutada pilte selles küljesuhtes nagu digitaalne foto on. Eelnevalt juba tõstatasime selle lahendiga kaasnevat probleemi – nimelt ei ole pildiraame ei 10×18 ega 10×13 mõõdus piltidele. Mis toob meid ka viimase ning kõige mõistlikuma lahendini.

99% juhtudest saab fotoaparaadis või ka videokaameras, miks ka mitte telefoni fotorakenduses, pildi küljesuhe ära muuta 3:2 peale. Sellisel juhul ei pea pead vaevama, kuidas kadreerida fotot, et hiljem paberfoto tegemisel kadusid ei tekiks. Paljud võivad arvata, et sellisel juhul kasutab kaamera vähem piksleid sensoril ning fotod on vähemkvaliteetsed. Fakt on aga see, et 10 × 15 mõõtu foto puhul piisab ainult 2,1 megapikslist (10,2 × 15,2 foto, 300 punkti tolli kohta: 1205 × 1795 pikslit = 2 162 975 pikslit). Kui Sinu fotoaparaadi sensoril on 8 või 10 või 18 megapikslit, siis sealt 1-2 megapikslit välja lülitada ei mõjuta pildikvaliteeti sisuliselt mitte kuidagi.

Kui Sina ei oska enda fotoaparaati ümber seadistada, siis Photopointi abivalmis klienditeenindajad aitavad Sind väga hea meelega. Tule astu meie juurest läbi ning me aitame fotoaparaati ümber seadistada õigele küljesuhtele kui võimalik ning edaspidi saate südamerahuga pildistada ning talletada enda jaoks olulisi mälestusi.

Loe ka samal teemal Veljo Runneli artiklit: Pildid õigesse mõõtu! ning vaata Point TV videot sel teemal. Lisaks on sellest kirjutatud ka meie Korduma Kippuvad Küsimused nurgas.

(14968)