Lähipildistamisel vajame sageli lisavalgust. Isegi keskpäevane,  maastikupildi jaoks liigne päikesevalgus taandub rohukõrte vahele laskudes mõõdukaks hämaruseks. Väga palju põnevaid pisiloomi on aktiivsed ööpimeduses. Paigal püsiva sambliku või kivi saab statiivi kasutades ka pika säriajaga pildile.

Liikuvate mutukate pildistamine pika säriajaga on üsnagi lootusetu ettevõtmine. Ainsaks lahenduseks on välklampide kasutamine.

Lähipildistajal on valida kolme tüüpi välklampide vahel:

• Spetsiaalselt lähipildistamiseks on välja töötatud rõngasvälk
• Kahe peaga makrovälk.
• Tavalised välklambid.

Selgitan järgnevalt, mis on ühe või teise välklambi kasutamisel eeliseks ja mis puuduseks.

Rõngasvälklamp…

kinnitatakse objektiivi otsa. Rõngakujuline valgusallikas koosneb tavaliselt kahest poolest, mille omavahelist valgustugevust saab parematel välklampidel kasutaja poolt muuta.    Rõngasvälk on tootenimistus väga paljudel välklampe tootvatel fotofirmadel, näiteks Canon, Metz, Pentax ja Sigma.

Rautsikud rõngasvälguga. Rõngasvälk valgustab puutüvel kaklevaid sipelgaid ilusasti ja ühtlaselt. Kahjuks peegelduv rõngakujuline valgus sipelgate läikivatelt tagakehadelt ebaloomulikult tagasi.

Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8, Av 16, Tv 1/200s, ISO 1250. Macro Ring Lite MR-14EX.

Rõngasvälgu head küljed:

• Rõngasvälk hästi kompaktne ja kerge. Ta on kiiresti objektiivi otsa seatav ja ei koorma kaamerat suure massiga.
• Rõngasvälklamp valgustab ühtlaselt hästi ka keerulise struktuuriga objekte.
• Välklambi kahe poole valgustugevuse reguleerimine võimaldab valgust kujundada alates täielikult varjuvabast valgusest kuni mõõdukalt suunatud valguseni.
• Kuivõrd rõngasvälklampi saab objektiivi ees pöörata mistahes nurga alla, siis saab tema abil kiiresti muuta valguse langemise suunda.
• Sobib suurepäraselst olukorras, kus pildistatava objekti ümbrus on tühi või pildistame pealtvaates tasapinnalist objekti.
• Paremad rõngasvälgud on võimalised juhtima teisi sama süsteemi tavavälke, mis annab suuremaid võimalusi valguse kujundamisel.

Rõngasvälgu puudused:

• Sobib üksnes väikeste objektide lähedalt pildistamiseks. Tavaolukordades jääb välgu võimsus väikeseks.
• Kui tahame rõngasvälguga pildistada külje pealt maapinnal asuvat mutukat, siis ei saa objektiivi piisavalt madalale asetada, sest rõngasvälk jääb mehhaaniliselt ette.
• Mida kaugemal pildistatavast objektist rõngasvälk asub, seda rohkem läheneb ta valgus punktvalgusele. Pikema fookuskaugusega makroobjektiivide korral rõngasvälgu poolte valgustugevuse reguleerimisest saadav efekt väheneb. Seda probleemi saab mõnevõrra vähendada, kui rõngasvälk objektiivi eest ära võtta ja käsitsi objektile lähemalt suunata. Paraku kaotame sellega palju kasutusmugavust.
• Valgust andvad välgupead on paigale kinnitatud ja nende omavahelist nurka ei saa muuta.
• Võimalused valguse modifitseerimiseks hajutite- peegelditega on väga piiratud.
• Ei saa kinnitada mistahes objektiivi otsa. Saab kasutada reeglina vaid rõngasvälgu kasutamiseks sobivate (makro)objektiividega.
• Kõige suuremaks puuduseks pean läikivate sfääriliste objektide (näiteks läikivad putukad, veetilgad) pealt tagasi peegelduvat iseloomulikku rõngakujulist välgupeegeldust. See mõjuv äärmiselt ebaloomulikuna.

Rõngasvälklamp Canoni kaameratele 1.02€
Rõngasvälklamp Pentaxi kaameratele 608.98€
Metz traadita rõngasvälklamp Canoni, Nikoni, Pentaxi, Sony, Olympuse, Panasonicu ja Samsungi kaameratele 303.98€

Kahe välgupeaga makrovälk.

Kahe peaga makrovälgud on oma olemuselt võrdlemisi sarnased rõngasvälkudele. Erinevus seisneb selles, et kahe kaarja valgusallika asemele on kaks eraldiseisvat väikest välgupead, mis vastava hoidja abil samuti objektiivi otsa kinnitatakse. Kuivõrd välgud asuvad teineteisest kaugemal ja on sõltumatult seatavad, on rohkem võimalusi nende abil valgusskeemide seadmiseks. Selliseid välke tootavad vaid Canon ja Nikon.

Kahe peaga makrovälgu head küljed:

• Suhteliselt kompaktne, kuid rõngasvälgust kohmakam.
• Välklampe on võimalik üksteise suhtes liigutada ja valgust suunata. Välgupäid saab hoidjast eemaldada ja vabalt ümber paigutada.
• Välgupeadele saab kinnitada ka valgust modifitseerivaid abivahendeid.
• Peegelduvatel pindadelt ei teki rõngakujulist tagasipeegeldust.
• Paremad välgud on võimelised sama süsteemi teisi välklampe juhtima, mis annab häid võimalusi valguse täiendavaks kujundamiseks.

Kahe peaga makrovälgu puudused:

• Oluliselt kallim, kui rõngasvälk ja vaid veidi odavam, kui sama tootja kaks tippmudelit.
• Sobib eelkõige lähipildistamiseks, sest võimsus on väike.
• Rõngasvälguga võrreldes kohmakam kasutada.

Kahe välgupeaga makrovälk Canoni kaameratele 1096.98€
Kahe välgupeaga makrovälk Nikoni kaameratele 649.65€

Tavavälklambid lähipildistamises.

Lähipildistamisel saab edukalt kasutada ka tavalisi välklampe. Nagu makrovälkude kasutamisel, on ka tavavälklampide kasutamisel omad eelised ja puudused.

Rautsikud ühe tavavälklambiga. Tavavälklambiga, mille otsas on ise tehtud soft-box (vaata lugu „Täiustame täiuslikku”) saab selle pildi samuti tehtud. Tavavälgu peegeldus sipelgade tagakehalt on loomulikum, kui rõngasvälgu rõngas.

Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8, Av 16, Tv 1/200s, ISO 1250. Speedlite 580EX.

Tavavälkude eelised:

• Universaalsed. Välklamp on kasutatav nii lähipildistamises kui ka tavapildistamises.
• Välklampi saab vabalt paigutada sobivasse kohta ja nii on valguse suunamine täielikult pildistaja otsustada.
• Välklambi valguse kujundamiseks saab kasutada mitmesuguseid hajuteid-peegeldeid. On olemas palju tööstuslikult toodetud valguse kujundajaid (näiteks Lumiquesti valik).
• Peegelduvatelt pindadelt ei teki rõngakujulist tagasipeegeldust.
• Sama firma välklambi tippmudel on odavam kui sama firma rõngasvälk või kahe peaga makrovälk. On palju olukordi, kus saab hakkama vaid ühe tavavälklambiga.
• Ostes kaks või rohkem välklampi, saab koostada välitingimustes lausa stuudiokvaliteediga valguslahendusi.

Kahe eraldi välklambi kasutamine võimaldab saavutada eeltoodud näidetst parimat valguse kvaliteeti. Kasutasin sääse pildistamisel kahte, ise tehtud soft-boksidega täiendatud tavavälku. Analoogse tulemuse annaks ka kahe eraldi peaga makrovälgu kasutamine.

Canon EOS 5D Mark II, MP-E65 f/2,8, Av 16, Tv 1/200s, ISO 400. Speedlite 580EXII (2 tk).

Tavavälkude puudused:

• Parema valguslahenduse saab kahte, vahel ka kolme välklampi kasutades. See teeb nende kasutamise rõngasvälgust kallimaks, kui võrreldavaks kahe peaga makrovälgu hinnaga.
• Tavavälklambid on makrovälkudest suuremad ja vajavad paigaldamiseks eraldi abivahendeid, mis teeb süsteemi kasutamise kohmakamaks, süsteemi ise raskemaks ja ülesseadmise aeganõudvamaks.
• Enam kui kahe välgu kasutamisel liikuvate objektide pildistamisel on sageli vaja appi teist inimest.

Välklambid Canoni kaameratele
Välklambid Nikoni kaameratele
Välklambid Pentaxi kaameratele
Välklambid Olympuse kaameratele
Välklambid Sony kaameratele
Metz välklambid Canoni, Nikoni, Pentaxi, Sony, Olympuse, Panasonicu, Samsungi kaameratele

Kaamerale ehitatud välklambid.

Odavama otsa peegelkaameratel on tavaliselt sisse ehitatud välklamp. Praktikas on kaamerasse ehitatud välklamp lähipildistamiseks võrdlemisi kasutu.

Kaamerale ehitatud välklambi eelised:

• Ei vaja täiendavat investeeringut, sest on „vaikimisi” kaasa antud.

Kaamerale ehitatud välklambi puudused:

• Asub kaamera küljes ja teda ei saa valguse kujundamiseks liigutada.
• Enamasti jääb lähedale teravustatud objektiivi ots valguse teele ette ja välklambi valgus ei valgusta ühtlaselt kogu pildivälja.

Põhimõtteliselt saab peegeldi ja/või hajuti abil kaamera välklambi valgust ka objektiivi otsast mööda suunata, kuid süsteem muutub eriti kohmakaks ja väga head valgust on keeruline saavutada.

• Välgu võimsus on liiga väike.

Kokkuvõtteks

Ma ise alustasin oma välklampide soetamist tavavälklambist. Just selle mõttega, et ta on kasutatav ka tavapildistamises. Võimaluste avanedes ostsin juurde teise tavavälklambi, mis laiendas oluliselt pildistamisvõimalusi. Siis jõudis minu fotokotti rõngasvälk. Ja tänavusel aastal, tänu Aasta Loodusfoto konkursil saadud auhinnale sain juurde kolmanda tavavälklambi.

Täna kasutan lähipildistamises kolme tavavälku Speedlite 580EXII ja ühte rõngasvälku Speedlite MR-14EX. Kasutust leiavad nad kõik. On olukordi, kus vaid rõngasvälguga mahub pildistama, tavavälkudega enam mitte. Kahe peaga makrovälku ma pole endale soetanud, sest tavavälkudega on rohkem võimalusi, kui kahe peaga välklamp annab.

Fotograafia on alati kompromisside kunst. Ka tehniliste abivahendite osas pole olemas universaalseid seadmeid. Sama kehtib ka lähipildistamiseks kasutatavate välklampide kohta. Pole olekas ühtainsat, kõigeks sobivat lahendust. Omad eelised on nii spetsiaalsetel makrovälkudel kui ka tavavälkudel. Mida endale soetada, see sõltub eelkõige sellest, mida ja mis tingimustes me pildistame, kui kiiresti peame reageerima, kui mugavad me oleme ja mis on meie rahalised võimalused. Soovitan alustada ühest(kahest) tavavälgust. Vaatamata kohmakusele, õpetab nende kasutamine kõige rohkem.

Vaata ka lugu „Täiustame täiuslikku“.

(1201)