Kätte on jõudnud kevad ja taaskord on saabunud aeg nurka visata suusad, uisud ja muud sellised mänguasjad. Nende asemel tuleb kätte haarata kaamera, visata õlale statiiv ja fotokott ning asuda taas jää- ja lumevangist vabanenud maailma uudistama.

Edevamad näitavad omatehtud pilte ehk teistelegi. Näiteks internetis. Pildid on kindlasti ilusat ja pakuvad vaatajatele avastamisrõõmu. Kuid kahjuks jääb see rõõm poolikuks – tahaks ju ise ka pildil olevatesse kaunistesse kohtadesse minna, aga paraku ei tea kus need asuda võivad.

Siinkohal tuleb pildistajale appi kõikvõimas tehnoloogia – piltide sidumine geograafiliste koordinaatidega – geoinfo lisamine ehk geosildistamine (geotagging).

Geosildistamiseks on rida erinevaid võimalusi. Ideaalis võiks kaamera seda juba ise teha (ehket omada sisseehitatud GPS vastuvõtjat), kuid enamlevinud viis on pildistamise ajal vastava eraldi seadme kaasaskandmine (mõnedele kaameratele saab säherduse vidina ka juhtmega külge panna, et info kohe pildile külge lisataks).

Ka GPS-seadmeid on erinevaid – isegi Eestis müüakse juba pisikesi GPS-vastuvõtjaid, mille lülitad sisse, pistad fotokotti ja unustad. Pärast kodus lükkad juhtme järgi ja saad andmed kätte, mingit erilisi muid võimalusi sellisega ei kaasne.

Või näiteks saab kasutada ka veidi rohkemate võimalustega käsi-GPS’i, mis samuti peab lihtsalt olema kogu liikumist logima pandud. Sellise seadme pluss on selles, et samal ajal saad veel lisaks geopeitust ka mängida või midagi ;-).

Teele-teele….

Nii või teisiti, aga teele asudes esialgu ei olegi vaja midagi muud, kuis miskit apastraati, mis suudab kogu liikumisteekonna mällu salvestada (keerulisematel juhtudel sobid selleks ka ise, lihtsalt pead hiljem sõna otses mõttes täismanuaalselt (ja mäluaalselt ;-)) geoinfo pildile lisamises osalema).

GPS’i kasutmise korral on oluline eelnevalt veenduda, et GPS ja fotoka kell näitaks ühte ja sama aega. Kuna GPS saab õige kellaja ühenduses olevalt satelliidilt, siis tasuks just see aluseks võtta ja kaamera kellaaeg sellega samaks muuta.

Samas ei tohi ka ära unustada, et viibides pikalt kusagil kõrgete majade vahel või tihedamas võpsikus võib GPS’i side satelliitidega nõrgaks muutuda (ja seeläbi täpsus halveneda) või sootuks kaduda ja niimoodi jäävad mõned pildid vastavast infost üldse ilma või saavad külge reaalsusest üksjagu erineva asukoha. Seda, kui suurt ajaerinevust piltide ja GPS logi vahel veel lubatakse, saab reeglina hiljem geosildistamise käigus määrata.

Teekond arvutisse

Pildistamisretkelt tagasi jõudes ei jää muud teha, kui laadida nii pildid kui GPS track arvutisse. Ja alles nüüd läheb huvitavaks. Sest võimalusi edasise töövoo osas on mitmeid, sõltuvalt sellest, millise firma GPS-i on kasutatud.

Kuna mul oli kasutusel Garmin GPSmap 60, siis olin kohe väikese probleemi ees – Garmin on selline tobe firma, mis tahab kangesti ainult mingeid omi failiformaate ja protokolle kasutada, mida paraku teised programmid eriti ei tunnista. Seega GPS-iga kaasasolevast tarkvarast (Garmin Mapsource) ei piisanud, sest GPS’i info tuleb edasisteks tegevusteks saada gpx-formaati.

Aga pole hullu, on olemas rida tasuta programme, mis sellega kenasti hakkama saavad. Mina kasutasin programmi EasyGPS, mis on piisavalt lihtne, et igaüks sellega hakkama saab – paned oma GPSi arvutile järgi ja tõmbad käidud teekonna selle programmi vahendusel arvutisse. Kustutad üleliigsed punktid/logid ära ja salvestad allesjäänud käidud teekonna gpx failina. Sellega peab igaüks ise hakkama saama, vahet ei tohiks olla mis firma GPS’iga tegemist on.

Tarkvara valimine

Ja ongi juba järgmine etapp – kuidas koordinaadid ja pildid omavahel tuttavaks teha. Ka see pole õnneks eriti keeruline ning selleks on samuti terve rida võimalusi ja programme (Geosetter, Digikam, Microsoft Pro Photo Tools 2, Robogeo, GPicSync jne). Isegi näiteks üldlevinud Picasa võimaldab teatud kujul geoinfo lisamist. Küll jah, sellisel kujul, et klõpsad Google Earth’is õiges kohas nuppu ja sealt võetud koordinaadid lisatakse pildile. Sama asja võimaldavad ka enamik eelpool loetletud programme.

Ega ma tegelikult kõiki loetletud programme katsetada ei viitsinud (üks neist paraku ka Windowsile ei sobi), las see rõõm jääb teistele. Esmalt jäi näppu loetelu viimane, ehket GPicSync.

Kirjade järgi lihtne ja loogiline, annad aga õiged failid ette ja tuleb. Aga ei tulnud mitte. Miskipärast ei õnnestunud ka mitme katse käigus õigeid pilte õigetele koordinaatidele saada. Kuigi pilditegemise aega ja GPSi vastava punkti aeg olid sünkroonis, siis ikkagi pandi mõned pildid täitsa valesse kohta.

Geoinformeerimine

Seejärel asusin proovima  Geosetter’it. Seal oli kõik juba palju roosilisem – otsid soovitud pildid üles (allpool toodud screeshot’il klõpsates avaneb see suuremana)

Seejärel otsid üles nupu Images->Syncronize with GPS data file… (Cltr+G)

Avaneb uus aken, kus saad veel üht-teist sättida

Ning ideaalis ongi tehtud ja piltidel kenasti geoinfo küljes ning asukohta kuvatakse kaardil.

Kui mõni pilt on miskipärast vales kohas (nagu näiteks kehva GPS levi tõttu, või tegu hoopis panoraamiga, mis mitmest pildist kokku pandud ja seega kellaaja info puudub), siis saab neid seal ka kaardile käsitsi imelihtsalt sättida.

Kui see kõik tehtud ja tulemusega rahul ning soov neid pilte sellisel kujul ka teistaga jagada, siis on jällegi mitmeid võimalusi – näiteks kasuta käsklust Images->Export to Google Earth… Avanenud dialoogiaknas saab veel üht-teist sättida, näiteks millist muud EXIF-infot pildiga koos kuvatakse, kui suured pisipildid genereeritakse jne.

Ja saabki kenasti kmz faili salvestada, mida Google Earth’is avada saab. Selleks peab see programm loomulikult arvutis juba olemas olema.

Pildid kaardile

Aga siinkohas sattusin vähemalt mina väikese probleemi ette – fail tõepoolest avaneb kenasti Google Earth’is, kuid mitte enam nii kenasti Google Maps’is. Saab kõik kenasti ka sinna importida, kuid mida ei ole, on pisipildid kaardil. Proovisin nii ja proovisin naa. Ei midagi. Siis proovisin kolmandat moodi aja kasutasin Geosetter’i geosildistatud piltide avamiseks Picasa‘t ja lasin hoopis tollel kmz faili valmis meisterdada. Nagu selgus, siis selline lähenemine töötab. Seega ei oskagi nüüd öelda, kas viga oli minus, programmis või milleski kolmandas, igatahes mina Geosetter’ist välja eksporditud faili korrektselt internetikaadrile ei saanud.

Õnneks läbi Picasa kantides töötab asi kenasti, võimalik on Google’i kasutajakontot omades kmz faili importimine My Maps alla või siis teise variandina tuleb nimetet fail kuhugi serverisse üles laadida ja siis Google Maps’i otsingule ette anda. Kuna minu fail on küllaltki suur, siis võtab nende kõigi kuvamine alguses veidi aega, aga kui see tehtud, siis töötab kenasti.

Ahjaa – lisaks toetavad mitmed netis olevad pildipaigad sinna lisatud ja varem geosildistatud piltide kaardil kuvamist, enamlevinutest tasub mainimist Flickr. Aga analoogiline tugi on olemas ka kodumaistel pildikeskkondadel – nagi.ee ja fotoalbum.ee.

Tulemus

Nii et palun väga, siin see pika töö tulemus on – virtuaalne tuur ümber Viljandi järve. Mitte et see fotoringkäik täielikult kataks kogu terviseraja, lihtsalt pildid, mis endale enim meeldisid.  Või siis anna see fail ette Google Maps’is – ymberj2rve_pic.kmz (otsetee kaardiotsingule), või lae alla ja vaata faili Google Earth’i abil. Kuna pilte on palju, siis tasub kannatlik olla ja abiks on ka paar korda reload’ii vajutada.

Head matkamist!

(925)