Maailma levinuim, kõige armastatuim ja kõige kauem töös püsinud Microsofti operatsioonisüsteem Windows XP kaotab tootjapoolse toe selle aasta 8.aprillil. Mida see tavakasutaja jaoks tähendab, mida see endaga kaasa toob? Kirjutatakse, et sellest kuupäevast alates muutuvad XP-ga varustatud arvutid viirustele eriti vastuvõtlikuks. Kas see nõnda ka tõepoolest on ja kui, siis mida tuleks enda arvuti katismiseks ette võtta?

©tekst Ildar Kamaev. Thetechnorat

Microsoft lõpetab XP uuendustoe 8. aprillil 2014

Maailmakuulus operatsioonisüsteem Windows XP nägi ilmavalgust 2001. aasta 25. oktoobril ning vallutas kiirelt praktiliselt kõik maailma laua- ja sülearvutid. Esimese kolme aastaga müüdi 400 miljonit OS-i koopiat ning XP hoidis operatsioonisüsteemide hulgas liidripositsiooni kuni 2012. aastani. Praeguse aasta jaanuari seisuga jooksutab XP-d 30% kõigist maailma arvutitest ning seega on ta püsivalt teisel kohal.

Kuid iga asi peab üks kord lõppema ning kahjuks on saabumas lõpp ka XP-le. 8. aprillil lõpetab Microsoft tehnilise toe pakkumise oma kõige kauem vastupidanud tootele. Kõige lihtsamalt selgitades tähendab see, et Microsoft ei varusta seda OS-i enam värskenduste ega patch`idega, mis operatsioonisüsteemi turvaauke kinni lapiks. Kui pahavarameistrid mingi opsüsteemi vea leiavad, on neil lihtne selle kaudu arvutit oma kontrolli alla võtta. Microsoft aga on oma käed XP-st puhtaks pühkinud ja tekkivate probleemide eest enam ei vastuta. Niisiis tähendab uuenduste lõppemine seda, et windows XP-d jooksutavad masinad hakkavad olema haavatavamad kui eales varem.

Kõige halvem on antud olukorras see, et XP-d ja selle toega tarkvara kasutavad suured ettevõtted oma seadmetes ja andmebaasides. USA pangaautomaatides on näiteks siiamaani kasutusel XP. Samuti kasutatakse väljasuretatava OS-i tarkvara paljudes Euroopa riikide ametiasutustes ja haiglates. See omakorda seab ohtu tavakasutajate andmed ning heaolu.

Mida see ettevõtetele kaasa toob?

Kui tavakasutaja jaoks on arvuti OS-i vahetamine suhteliselt raske ülesanne, siis ettevõtete jaoks on arvutite, tehnika ja tarkvara uuendamine tõeline õudusunenägu.

Windows XP-d kasutavad organisatsioonid ja ettevõtted on kõige suuremas riskigrupis, kuna enamik tänapäeva küberrünnakute ohvritest on just suured ettevõtted ja riigiasutused ning Microsofti toe lõpp on küberkurjategijate jaoks justkui jõulud, mis võimaldab täituda nende kõige suurematel kuritegelikel soovidel.

Ettevõtetes on uuele OS-le üleminek suhteliselt keerukas ja aeganõudev protsess ning paljud organisatsioonid ei jõua 8.aprilliks kõikide oma seadmete OS-i uuendada. Seepärast pakub Microsoft ettevõtetele sellist teenust nagu Custom Support, mis pakub XP-le tuge ja uuendusi, kuid see läheb ettevõtele väga kalliks maksma. Pealegi teatas Microsoft, et Custom Support-i hind hakkab tõusma iga aastaga ning ka selle teenuse osutamine lõpetatakse kolme aasta möödudes.

Samuti peavad ettevõtted ja asutused maksma trahvi ning kompenseerima tekitatud kahju, kui mõni klientidest on saanud kannatada seoses sellega, et ettevõte kasutab vananenud OS-ga seadmeid. Nii et ettevõtted ja riigiasutused kannatavad antud olukorras kõige rohkem.

Mida see tavakasutajale kaasa toob?

Paanikaks tavakasutajatel põhjust pole, sest arvuti mälus olevad puhkusefotod iseenesest kaduma ei lähe ning arvutile jalad alla ei kasva. Tähele peaks aga siiski panema, et peale 8. aprilli on XP kasutajatel mitu korda suurem oht nakatada arvuti mõne pahavaraga või sattuda küberrünnaku ohvriks. Samuti ei pruugi te pärast 8. aprilli saada uuendusi Windows XP operatsioonisüsteemi jaoks mõeldud tarkvarale.

Mida tavakasutaja peaks ette võtma?

Mida, meie tavakasutajad, peaksime tegema selleks, et kaitsta oma arvutit rünnakute eest või vähendada pahavara poolt tekitatavat kahju? All on erinevad võimalused, millede seast võid valida endale sobivaima.

• Tuleb asendada vananenud OS uue versiooniga. Selline lahendusviis on kõige lihtsam, kuid see pole alati kõige odavam ja meeldivam. Microsoft loomulikult tahab väga, et ettevõtted ja tavakasutajad läheksid üle nende palju kiidetud Windows 8-le, mida paljud arvutikasutajad vabatahtlikult kasutama ei kipu. Kuid Windows 8 pole õnneks ainuke OS, millele võib üle minna. Alternatiiviks Windowsile on olemas vabavaralised, tasuta Linuxi distrod, nagu näiteks Ubuntu, mis on suhteliselt mugav ning kasutajasõbralik Linuxi versioon. Seega suuri raskusi üleminekuga ja harjumisega kasutajatel ei peaks tekkima.

• Tuleb isoleerida arvuti Internetist. See võib tunduda imeliku nõuandena, kuid see on täiesti lollikindel viis arvuti pahavara ja küberrünnete eest kaitsmiseks. Kui teil on majapidamises või valduses mitu arvutit, siis te võite selle vananenud OS-ga arvutilt Interneti kaabli tagant välja tõmmata või muul viisil katkestada ühenduse Internetiga. Te võite seda arvutit ka edaspidi kasutada nagu varem, kuid ilma Internetiühenduse mugavusteta ja ohtudeta.

• Tuleb tappa Internet Explorer Microsofti loodud veebilehitseja. Internet Explorer on põhimõtteliselt üks suur turvaauk, mille kaudu kräkkerid võivad kasutajate arvuti pahavaraga nakatada. Ma usun, et pärast 8.aprilli muutub IE niivõrd ohtlikuks kohaks, et isegi kogenud infoturbespetsialistidel lähevad hirmust paar juuksekarva halliks. Seepärast on otstarbekam selle veebilehitseja kasutamine lõpetada ja piirata selle funktsionaalsust ehk siis maakeeli „tappa IE“.

• Tuleb hakkata pöörama rohkem tähelepanu viiruse-ja pahavaratõrjele. Seda on juba niigi mustmiljon korda öeldud, et arvutisse tuleb paigaldada korralik viirusetõrje tarkvara ning hoida seda alati uuendatuna. Kuid seoses Microsofti toe kadumisega, muutub see nõuanne eriti aktuaalseks, kuna Microsoft-i Security Essentials, mis on Windowsisse paigaldatud pahavaratõrje, lõpetab ka üsna varsti oma tegevuse.

• Tuleb alati paigaldada tarkvarauuendused. Tarkvara uuendamine võib olla tüütu, kuid see on hädavajalik, kuna sellega kaasneb tarkvara turvaaukude kinnilappamine. Sellisel viisil väheneb risk lasta pahavaral arvutisse sisse saada programmide turvaaukude kaudu.

• Olulistest failidest tuleb teha tagavarakoopiad. Vaatamata sellele, et te kasutate kõiki või enamuse eelpool nimetatud meetmeid, jääb alati risk nakatada oma arvuti viirusega või mõne muu pahalasega, mis võib teie kõvakettalt andmed kustutada või blokeerida. Seetõttu on närvirakkude säilitamiseks otstarbekas luua mõni tagavarakoopia kõige olulisematest ja mitte nii olulistest failidest.

Teie, kallid lugejad, võib olla natuke pettute, aga eelpool mainitud viisid ei muuda XP-d 100%-lt kuulikindlaks, nagu ka kuulivest päriselus ei taga 100%-lt selle kandja ellujäämist tulevahetuses. Need meetmed võivad ehk ainult mõningal määral pikendada perioodi, mil XP-d võib hirmuta kasutada, ning need meetmed võivad ainult ehk aidata säilitada teie närvirakke: isegi kui teie arvuti nakatub pahavaraga, siis eriti suurt meelehärmi see teile tekitada ei tohiks.

Kuid varem või hiljem tuleb XP kasutamisest siiski loobuda.

Artikli autor Ildar Kamaev on tehnikablogi THETECHNORAT eestvedaja

(4761)