Täiskaader või poolkaader – kumb kaamera on minu jaoks õige?

Autor: Lauri Veerde 21.01.2020 15:15 Kommentaarid :

(keskmine hinne: 5.00)

Üks õige fotohuviline teab, et kui ta soovib pildistada nagu Ansel Adams või Annie Leibovitz, siis on tal kõigepealt vaja täiskaadersensoriga fotokaamerat. Just täiskaadri suur 35mm fotofilmi mõõtu fotosalvesti annab piltidele ulmelise detailsuse, unenäolise udususe ja maagilise õhulisuse. Ainult koguka täiskaadri taha varjuvat fotokunstnikku võtavad kliendid tõsiselt ja maksavad palju raha. Vaid täiskaader avab fotohuvilisele seninägematud fotograafilised võimalused. Kui see ainult nii üüratut hingehinda ei maksaks…

Taoline stereotüüp täiskaadersensoriga fotokaamera ülimuslikkusest pärineb 21. sajandi algusest, mil 35mm filmile pildistavad kaamerad järk-järgult digikaameratega asendusid. Just täiskaadersensoriga kaamerad pakkusid 35mm fotofilmile sarnase vaatevälja ja tunnetusega pildistamiskogemust, millega kõik pildistajad harjunud olid. Samuti olid täiskaadersensoriga kaamerad poolkaadersensoriga kaameratest oluliselt kvaliteetsema pildiga. Kahjuks ka väga kallid.

2020ndate aastate alguseks on tihe konkurents ja digitehnika areng pool- ja täiskaadersensoriga kaamerate erinevused miinimumini viinud. Kunagi enne pole täiskaadersensoriga fotokaamera hind olnud nii hea: näiteks saab soodsaima täiskaadri Photopointist kätte vähem kui 1000 euro eest. Selline muutus paneb nii mõnegi kaameraostja valiku ette: kas osta väiksem ja soodsam poolkaader või ihaldatud täiskaader.

Täiskaadrilembed fotohuvilised peaksid tähele panema, et sarnaselt hinnale on viimastel aastatel ühtlustunud ka täis- ja poolkaadersensoriga kaamerate pildikvaliteet. Täiskaader ei pildista enam drastiliselt kvaliteetsemat pilti nagu 10 aastat tagasi. Enamgi veel: mõne vanema ja soodsama täiskaaderkere autofookus ja muud funktsioonid võivad uuemale poolkaadersensoriga hübriidkaamerale hoopis oluliselt alla jääda.

Millised eelised on täna täiskaadersensoril poolkaadri ees ja kas need on piisavad, et peaksid enda raskelt teenitud raha suure sensori peale kulutama? Uurime allpool.

Täiskaader ja poolkaader

Iga digitaalse fotokaamera sees salvestab pildi sensor: nelinurkne valgustundlik kiip objektiivi taga. Erinevates kaamerates võivad need sensorid olla üsna erineva suurusega. Nutitelefonides kasutatakse näiteks paarikümne ruutmillimeetri suurusi sensoreid. Vahetatavate objektiividega peegel- ja hübriidkaamerates on kasutusel peamiselt kolme mõõtu sensoreid: Täiskaader, APS-C formaat (ehk poolkaader) ja 4/3 süsteem.

Täiskaadersensori 36x24mm suurune pind on täpselt sama suur, nagu standardne 35mm fotofilm. Suurem sensori pindala on väiksemaga võrreldes valgustundlikum, samuti saab suuremale sensorile mahutada rohkem mõistlike mõõtmetega valgustundlikke piksleid. Täiskaadersensoriga kaameraid valmistavad kõik suuremad fototootjad välja arvatud Fujifilm ja Olympus. Täiskaadersensoriga kaamerate hulka kuuluvad amatöör- ja profifotograafidele suunatud peegelkaamerad ja hübriidkaamerad.

Täiskaadersensoriga kaamerad on näiteks:

Poolkaadersensori pindala on täiskaadersensorist 2.6 x väiksem. Väiksema pindalaga sensor võimaldab luua pisemaid kaameraid. Poolkaadersensoriga kaameraid valmistavad kõik tuntud fototootjad välja arvatud Olympus ja Panasonic. Poolkaadersensoriga kaamerate hulka kuuluvad pigem alg- ja kesktaseme peegel- ja hübriidkaamerad. Samuti ka mõni tõsisemale fotohuvilisele ja professionaalile loodud kaamera.

Poolkaadri standardis on väike erisus. Nimelt on Canoni kasutatava poolkaadersensori mõõtmed (22,2 x 14,8 mm, äralõikefaktor 1,6) pisut väiksemad kui Nikoni, Sony, Fujifilmi ja Pentaxi poolkaadersensorite (23,6 x 15,7mm äralõikefaktor 1,5) mõõtmed. Väiksele erinevusele vaatamata nimetatakse kõikide nende tootjate vastavaid sensoreid siiski APS-C- ehk poolkaadersensoriteks.

Poolkaadersensoriga kaamerad on näiteks:

4/3 süsteemi pildisensor on täiskaadersensorist 3,8x väiksema pindalaga. Diagonaalne äralõikefaktor on 2.0. Kui ülejäänud fototehnika tootjad valmistavad poolkaadersensoriga kaameraid, siis Panasonic ja Olympus on truuks jäänud oma 4/3 standardile, mis on poolkaadersensoriga võrreldes veidike väiksema valguskogumise võimega, kuid võimaldab see-eest valmistada tuntavalt kompaktsema korpusega kaameraid. 4/3 kaamerate hulka kuuluvad Olympuse ja Panasonicu alg- ja kesktaseme hübriidkaamerad.

4/3 sensoriga kaamerad on näiteks:

Fookuskaugus ja vaatenurk

Kõige olulisemaks erinevuseks täis- ja poolkaadersensoriga kaamera võrdlemisel on erinev vaatenurk. Identse fookuskauguse korral on objektiivi vaateväli poolkaadersensoriga kaamera ees märkimisväärselt kitsam. Pane seesama objektiiv aga täiskaadersensoriga kaamera ette ja vaateväli muutub nähtavalt laiemaks. Näiteks 50mm fookuskaugusega täiskaadersensori objektiivi vaateväli on poolkaadersensori ees sama kitsas nagu 75mm objektiivi vaateväli täiskaadersensori ees. Poolkaadersensori ees muutub vaateväli 1.5x väiksemaks.

Täiskaadersensoriga kaamerate ees on objektiivid seetõttu laiema vaateväljaga. Poolkaadersensoriga kaamera ees on objektiivid aga kitsama vaateväljaga. Eelkõige just vastavalt sellele erinevusele peaksid fotograafid valima endale sobiva kaameraplatvormi.

17mm lainurkobjektiivi ekvivalentne fookuskaugus poolkaadri ees on 25,5mm. See tähendab, et kui saa tahad pildistada näiteks kitsast ruumi nii et võimalikult palju pildile jääks, siis peaksid eelistama täiskaadrit. Sest just täiskaadri puhul saad sa sama objektiivi korral laiema vaate.

Teisalt – 400mm objektiivi ekvivalentne fookuskaugus poolkaadri ees on 600mm. See tähendab, et kui sa tahaksid näiteks pildistada kõrgel puuoksal olevaid pisikesi linnukesi, siis peaksid eelistama poolkaadrit. Sest just poolkaadri puhul saad sa kitsama pildi ehk rohkem suumi.

Hind

Täiskaadersensoriga peegel- või hübriidkaamera on kallim kui poolkaadersensoriga kaamera. Fotoaparaadist veelgi olulisem on aga lisatarvikute maksumus. Täiskaadersensoriga kaamera ees saab kasutada ainult täiskaadersensorile mõeldud objektiive. Need on aga tihti mitu korda kallimad ja suuremad. Suurem objektiiv vajab suuremaid filtreid – jälle kallim. Seega peab fotohuviline arvestama, et täiskaadersensoriga kaamera ostmine ja täiendamine on poolkaadersensoriga kaameraga võrreldes tunduvalt kulukam.

Kaal ja mõõtmed

Täiskaadersensoriga kaamera on poolkaadriga võrreldes reeglina kogukam ja raskem. Veel suurema kaaluerinevuse annavad kaamerale aga objektiivid. Nimelt: kui sul on täiskaadersensoriga kaamera, siis saad selle ees kasutada ainult täiskaadersensoriga kaamerale mõeldud objektiive. Viimased on aga poolkaadersensoriga kaameratele mõeldud objektiividest oluliselt suuremad ja raskemad.

Pildikvaliteet

Täiskaadersensoril on suurem valgust salvestav pind ja seetõttu on täiskaadersensoriga pildistatud fotod poolkaadriga pildistatutest kvaliteetsemad. Kui sa ei usu, siis vaata dxomark.com andmebaasi. Seal on identsetes laboritingimustes testitud enamike tänapäeva digikaamerate sensorite kvaliteetsust ja antud neile siis numbriline kvaliteedihinnang. Tabelis, mis hõlmab täis- ja poolkaadersensoriga fotokaameraid ja algab kõige kvaliteetsemast, on esimene poolkaadersensoriga kaamera Nikon D7200 alles 36ndal kohal!

Mida üldse tähendab “kvaliteetsem foto”? Praeguses kontekstis tähendab see eelkõige kahte asja:

ISO. Täiskaadersensor talub paremini kõrgemaid ISO väärtusi. See tähendab, et kui pead pildistama näiteks hämaramas ja kasutama suuremaid ISO tasemeid (ISO 6400, ISO 12800 jne) siis on täiskaadri pilt digimürast tõenäoliselt veidi puhtam
Dünaamiline ulatus. Tihti on pildistatavas kaadris koos väga heledad ja väga tumedad alad. RAW faili järeltöötluses saab helendeid tumedamaks ja tumedamaid alasid heledamaks muuta. Täiskaadersensori puhul on seda muutmisruumi rohkem, sest dünaamiline ulatus on poolkaadersensori sooritusest reeglina suurem.

Umbes 10 aastat tagasi oli täiskaadersensoriga kaamera fotokvaliteet poolkaadersensorist oluliselt parem. Tänasel päeval pildikvaliteedil enam nii suurt erinevust ei ole. Nagu kirjutasin, on dxomark.com pingerida moodustatud laboritestide alusel. Mõni punkt edumaad laboritestis võib tähendada 10 kohta nõrgemat tulemust tabelis. Paaripunktiline testivahe, mis tundub tabelisse paigutatuna üüratu suur 10 kohta, ei pruugi praktikas pildistatud fotosid vaadates aga üldse märgatav olla.

Kindlasti on täiskaadersensori ja poolkaadersensori kvaliteedierinevus olemas – ja seda täiskaadri kasuks. Kuid see ei ole tänapäeval nii drastiliselt suur, nagu see dxomark tabelist tunduda võib. Ka mitmed profifotograafid, kelle fotode väljundiks on pigem internet, on sellest aru saanud ja kasutavad täiskaaderi asemel poolkaadrit. Maksimalist, keda rahuldab alati ainult 100%, tahab muidugi ikka täiskaadrit.

Videokvaliteet

Konkreetse kaamera videokvaliteet ei sõltu pildisensori suurusest. Näiteks on täiskaadersensorist 3,8x väiksema pindalaga Panasonic GH-seeria hübriidkaamerad olnud aastaid videoentusiastide lemmikkaamerateks – just eriti kvaliteetse video tõttu. Samamoodi filmivad väga kvaliteetset videot ka Sony A6xxx seeria poolkaadersensoriga hübriidkaamerad. Ja muidugi on ka väga hea videokvaliteeediga kaameraid täiskaadersensoriga aparaatide seas (näiteks Sony A7S seeria või Panasonic S1R). Seega ei tasu video puhul hinnata mitte sensori suurust vaid video filmimisel kasutatud koodekit, lahutusvõimet, kaadrisagedust, andmetihedust ja värvusinfo pakkimistaset.

Lahutusvõime (megapikslid)

Täiskaadersensori suurem pindala võimaldab sinna peale mahutada rohkem mõistliku suurusega piksleid. Poolkaadersensorite lahutusvõime tavaliselt eriti üle 24 MP ei küündi. Täiskaadersensoriga peegelkaameraid on aga nii 24, 36, 50 või enamagi lahutusvõimega. Mida rohkem megapiksleid, seda suurem pildifail. Fotograafid, kellel on vaja suurte väljatrükkide tegemiseks või mõnel muul spetsiifilisemal põhjusel suurt pildifaili, peaksid seega kindlasti eelistama täiskaadersensorit.

Suured pildifailid on aga nii mälukaartidele kui ka arvutile koormaks. Kui ostad 24MP kaamera asemel 50 MP kaamera, siis on ka su fotoarhiiv kaks korda suurema mahuga. Näiteks 10 TB asemel 20 TB. Lisaks aeglasem mälukaardilt kopeerimine, ressursinõudlikum töötlus jne. Seega tasub meeles pidada, et suurem fail on lihtsalt suurem, mitte tingimata kvaliteetsem. Ja et enamasti on ka professionaalsemaks pildistamiseks 24 MP lahutusvõimega sensori antavast 6000 x 4000 px suuruses pildist enam kui küll.

Teravusulatus

Mida suurem sensor, seda väiksem teravusulatus. Hägune taust ja bokeh on põhjused, miks täiskaadersensoriga kaameraid armastatakse – eriti just portreefotograafias. Sama ava ja fookuskauguse juures on täiskaadersensoriga kaameraga tehtud pildil taust udusem.

Teoorias on trumbid selgelt täiskaadri taskus. Praktikas pildistavad aga ka paljud portreefotograafid meelsasti poolkaadriga, naudivad pisema kaamera eeliseid ja saavad vaat et veel udusemagi tausta. Kuidas? Siin on üks näide:

Canoni täiskaadersensoriga hübriidkaameratele sobiv RF 85mm f/1.2L USM objektiiv maksab Photopointis 3129 eur (kaalub 1195g). Kui sa pildistad f/1.2 avaga 3 m kaugusel olevat inimest, siis on pildil teravat ala ainult 9mm. Natuke isegi liiga vähe. Päris pildistamisolukorras keerad selle objektiivi ava ikka f/2 või f/2.8 peale.

Fujifilmi poolkaadersensoriga hübriidkaameratele sobiv ja spetsiaalselt portreetööks mõeldud Fujinon XF 56mm f/1.2 R APD objektiiv (ekvivalentne fookuskaugus 84mm) maksab Photopointis 1249 eur (kaalub 405g). Kui sa pildistad Fujifilmi poolkaadersensoriga kaamera ees f/1.2 avaga 3 m kaugusel olevat inimest, siis on pildil teravat ala ainult 13mm. 4mm vähem kui täiskaadri ees. Kahtlen, kas portreefotograafid enamus juhtudel nii väikest teravusulatust kasutavad.

Nendest kahest näitest tuleneb, et kui teoreetiliselt võimaldab täiskaader tõesti udusemat tausta, siis reaalses elus, kõrvutades erinevate objektiivide hindu ja teravusulatust, ei ole teravusulatuse poolest enamjaolt olulist põhjust täiskaadrit poolkaadrile eelistada.

Ühilduvus

Kui ostad endale täiskaadersensoriga kaamera, siis pead selle ees kasutama täiskaadersensoriga kaamerale mõeldud objektiive. Poolkaadersensorile mõeldud objektiivid toimivad täiskaadri ees vaid äralõikerežiimis (kaamera kasutab väiksemat sensori osa). Hankida täiskaader ja kasutada selle ees poolkaadri objektiive äralõikerežiimis tundub umbes sama nagu osta Porsche ja asendada selle mootor ökonoomse diiselmootoriga (sest originaalmootor võtab liiga palju bensiini).

Poolkaadersensori ees saad kasutada omal valikul kas soodsamaid poolkaadriobektiive või suuremaid, kallimaid täiskaadersensorile mõeldud objektiive. Kaamera pildistatud pildi vaatenurk jääb mõlemal juhul ikka samaks.

Tihti kirjutatakse, et täiskaadersensori objektiivi kasutamine poolkaadri ees annab eriti kvaliteetse tulemuse. See on tõsi, aga kuidas? Teatavasti just kaadri äärealadel muutub objektiivi joonis pehmemaks ja tekivad erinevad moonutused. Kuna poolkaadersensor on väiksem ja kasutab ainult täiskaadersensorile mõeldud objektiivi keskosa, siis on ka foto nii keskelt kui ka nurkadest ühtlaselt terav ja kvaliteetne.

Sensori puhastamine

Mida suurem on sensori pindala, seda rohkem on tõenäosust, et sinna peale satub tolmuosakesi. Tolmukübemed jäävad pildi heledamates ühetoonilistes osades näha häirivate mustade täpikestena. Kui sensor saab mustaks, siis tuleb seda puhastada. Kui viid oma kaamera sensoripuhastusse, siis tuleb täiskaadersensori puhul arvestada teenuse kallima hinnaga.

Kokkuvõte

Täis- või poolkaadersensoriga kaamera valikul tuleks arvesse võtta eelkõige enda reaalseid pildistamisvajadusi. Kes pildistab spetsiifiliselt eelkõige laiu kaadreid – arhitektuuri, maastikku… sellele sobiks pigem täiskaader. Kes tegeleb aga kirglikult peaasjalikult lindude-loomade pildistamisega, sellele sobib ehk rohkem poolkaader. Kes pidevalt fotosid suurelt välja trükib, peaks samuti pigem täiskaadri poole vaatama jne.

Lisaks reaalsetele pildistamisvajadustele peaks muidugi arvestama ka finantsiliste võimalustega. Tihti juhtub, et ostetakse endale kallis hübriidkaamera, kuid korraliku objektiivi jaoks enam raha ei jätku. Täiskaadersensoriga hübriidkaamera kehva objektiiviga teeb aga kindla peale kehvemat pilti kui korralik poolkaadersensoriga hübriidkaamera väga hea objektiiviga.

Lõppeks tuleb lisada, et ilusate piltide jaoks on sensorist olulisemad fotograafi tehnilised oskused, kogemused ja pildistatava ainese tundmine. Seega tasub uue kaamera ostmisel mälukaartide kõrvale kulumaterjalina lisada ka mõni fotokoolitus ja palju iganädalast pildistamisaega.

Siia lõppu veel üks tabel, mis võtab ülaloleva lühidalt kokku:

	Poolkaader	Täiskaader

Fookuskaugus ja vaatenurk	Vaatenurk on kitsam, sobib paremini kaugemate objektide pildistamiseks	Vaatenurk on laiem, sobib paremini, kui pildistad pigem laiemaid vaateid ja vajad väiksemaid fookuskaugusi
Hind	Kaamera ja objektiivid on soodsamad	Kaamera ja eriti just objektiivid on kallimad
Kaal + mõõtmed	Nii kaamera kui ka objektiivid on kompaktsemad ja kergemad	Nii kaamera kui ka objektiivid on suuremad ja raskemad
Pildikvaliteet	Pildikvaliteet on väga hea	Pildikvaliteet on maksimaalne (arvestamata keskformaatkaameraid)
Videokvaliteet	Videokvaliteet ei sõltu sensori suurusest	Videokvaliteet ei sõltu sensori suurusest
Lahutusvõime	Lahutusvõime on enam kui piisav ekraani jaoks. Lahutusvõime on piisav kuni A3 väljatrükkide jaoks	Lahutusvõime on enam kui piisav ekraani jaoks. Lahutusvõime on piisav suuremate kui A3 väljatrükkide jaoks. Ka A4 ja A3 väljatrükkide kvaliteet on parem.
Teravusulatus	Teravusulatus on sama ava puhul suurem. Teravat ala on rohkem, udust vähem. Samas maksab 1.2 avaga poolkaadriobjektiiv oluliselt vähem kui ekvivalentne täiskaadriobjektiiv.	Teravusulatus on sama ava puhul väiksem.
Ühilduvus	Poolkaadersensoriga kaamera ees saab kasutada nii poolkaadri objektiive kui ka täiskaadri objektiive ilma et vaatenurk pildistamisel muutuks.	Täiskaadersensoriga kaamera ees saab kasutada täiskaadersensori jaoks tehtud objektiive. Enamiku tootjate puhul saab täiskaaderkaamerate ees kasutada ka poolkaadersensori objektiive, aga seda vaid nö äralõikerežiimis, kus pildi vaatenurk muutub kitsamaks.
Sensori puhastamine	Sensori tõenäosus tolmuseks saada on pisut väiksem, puhastamine soodsam.	Sensori tõenäosus tolmuseks saada on pisut suurem, puhastamine kallim.