Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

SSD seade arvutisse? Miks mul seda vaja on?

SSD_thumbnail

Uusi SSD seadmeid on viimaste aastatega turule tulnud ikka väga palju – vaat et iga tootja üritab sellele rongile hüpata. See omakorda on viinud seadmete hinnad alla, toonud turule erinevate sihtrühmade jaoks sobivaid seadmeid ning tegelikult toonud ka mitte-mängurite ja mitte-professionaalide arvutitesse kiirel välkmälul põhinevad andmemassiivid. Kui sa ikkagi soovid sujuvalt ja kiirelt veebi sirvida, nautida nobedamat arvuti käivitust või lihtsalt vana raali natuke turgutada et ka tänasel päeval oleks seda mugav kasutada, siis ei ole muud kui vana kõvaketas arvutis SSD vastu vahetada. Või uus arvuti soetada koos SSD kettaga.

SSD seadmete tehnoloogiast siinkohal palju pikemalt rääkima ei hakka – sellest oleme siinsamas Photopointi ajaveebi veergudel, SSD revolutsiooni algusaastatel, kirjutanud ka pikemaid artikleid (osa 1, osa 2 ja osa 3). Muudatus selle ajaga on olnud pigem see, et tehnoloogia on töökindlam, uued arvutid võtavad need omaks nii, et kasutaja tegelikult ei peagi midagi lisaks tegema ega seadistama (kui sa ei ole ajaga kaasas käinud ning kasutad ikka veel Windows 7 või vanemat operatsioonisüsteemi, siis on mõistlikum ka need tekstid üle vaadata). Pigem tekib küsimus – võrreldes klassikalise kõvakettaga, mida ma võidan ja mida ma kaotan.

Esiteks, miks minule üldse SSD ketas?

Tegelikult väga vahet pole, kas sa oled kodukasutaja väheste nõudmistega või hardcore mängur kes on nõus selle 1 lisakaadri eest sekundis ilusaid kollaseid rahatähti välja laduma. Fakt on see, et SSD kettaga on arvuti käivitusaeg, programmide käivitumine, veebi sirvimine ning… sisuliselt iga ülesanne, mida arvutiga teed, kiirem. Isegi kõige soodsama otsa SSD seadmed on kordades võimekamad kui klassikalised kõvakettad. Sülearvuti kasutajatel tuleb erinevus kõige rohkem välja läbi mitme aspekti – vähesem ülekuumenemine, vaiksem seade, töökindlam tänu liikuvate osade puudumisel, pikem aku vastupidavus (jah, SSD kettad tarbivad ka vähem voolu, andes mõnel seadmel isegi kuni 30 minutit aku kestvust juurde) ning ilmselgelt kiirem arvuti. Lauaarvuti puhul paljud aspektid on teisejärgulised, kuid kõige olulisem ehk kiirus on täpselt samamoodi nähtav.

Kiiruse võrdlus on väga lihtne – vasakul Seagate Barracuda HDD 500 GB – arvutis lisakettana tootefotode, juhendite jms käepäraseks hoidmiseks, enamus aja istub unerežiimis. Paremas tulbas sama arvuti SSD (Samsung 850 PRO 256 GB), mille peale paigaldatud operatsioonisüsteem, programmid, dokumendid, tööfailid jne. Testimise ajal ilmselgelt ka muude ülesannetega hõivatud.

crystal-disk-mark-seagate-barracuda

crystal-disk-mark-samsung-850-pro

Ei ole nii suur vahe sees? Tegelikult on esimene rida lihtsalt marketing, reaalselt on enamus päringuid arvutisse just seesamane 4K lugemine kirjutamine. 1,2 MB/s või 110 MB/s on ikka… 100× kiiruse vahe tegelikult. Teine ja realistlik võrdlus seadmetele on IOPS (Input/Output Operations Per Second ehk sisend-/väljundoperatsioone sekundis), mis HDD puhul jääb suurusjärku 100-150 IOPS, SSD puhul algab ka säästuseadmetel number 24-30 000 juurest (ka kõige radikaalsema võrdlusega vähemalt 160× rohkem).

Kui suure ketta ma peaks soetama?

Ühest küljest oleks aus vastus – mida suurem, seda parem. Lauaarvuti kasutajatel on võimalus jätta klassikaline kõvaketas lisakettana arvutisse ning talletada sellel pilte, muusikat ja filme, jättes SSD peale operatsioonisüsteemi ja programmid. Sellise lähenemisega piisaks isegi 120 GB SSD kettast – isiklikult ära testitud ning mingeid piiranguid sisuliselt sellega ei kaasne. 240 GB ketta puhul peaks alles oma videoteegi ning suured fotode toorfailid teisele kettale liigutama või välist kõvaketast kasutama – kõik muu mahub probleemideta ära.

Ehk siit ka lihtne soovitus – lauaarvuti puhul on miinimum soovituslik 120 GB + HDD andmete talletuseks, sülearvuti kasutajatel aga 240 GB mahutavus.

Aga, kui kaua ikkagi SSD ketas vastu peab?

Ajal, mil tehnoloogia alles turule tuli, oli suureks küsimärgiks seadme vastupidavus – kui kaua see ikkagi vastu peab ennem, kui mälublokid muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2012. aastal ma kirjutasin esmase artikli SSD ketaste teemadel ning seal näitena kasutatud OCZ SSD ketas on siiani koduarvutis kasutusel. Arvutis, kus saab väga palju foto- ja videotöötlusega tegeletud. Kolm pool aastat hiljem töötab SSD sama hästi ning eluiga on parimate prognoosidega pikem, kui tehnoloogia ise kasutusel veel on (ma kahtlustan, et 10 aasta peale läheb SATA III samamoodi prügikasti, kui vana PATA liides).

Vasakul SSD ketta prognoositav eluiga 2012. aasta augustis, keskel sama ketas 2016. veebruaris. Paremal – korralikult vatti saava poole aasta vanuse Samsungi SSD prognoositav eluiga.

OCZ-vertex-4-2012-08

OCZ-vertex-4-2016-02

Samsung-850-pro-2016-02

Nagu näha – peale 14 000 töötunni / 3,5 aasta (mida on ikka omajagu) ei näita SSD veel väsimise märki. Mida sellest järeldada? Seda, et kui sa enda koduarvuti või tööarvuti sisse SSD peaks muretsema, kestab see kümneid ja kümneid aastaid. Pigem on huumoriks see, et paljud kallid “profitasemel arhiveerimiseks mõeldud” HDD’d on selle aja peale mitu korda otsad andnud (aitäh, Seagate). Lõppudelõpuks on järeldus selline – SSD on kordi mõistlikum variant arvuti sisse, mis annab ülimugava kasutuskogemuse ning kõrge töökindluse – ka vanas seadmes.

Mida sellest järeldada?

Lihtne vastus oleks, et vanaema arvuti äraviskamise või suure frustratsiooni asemel pane sinna SSD seade sisse ning vaata kuidas maailm muutub jälle kiiremaks. Seda erinevust näeb ka tavakasutaja ning korra SSD kasutamisega ära harjudes enam HDD peale tagasi minna ei taha. Samuti soovitan uut arvutit komplekteerival kasutajal vaadata tuleviku poole ning siin juba unustada iganenud SATA liides – uued M.2 liidesega NVMe SSD moodulid pakuvad veel paremat jõudlust, kiirust ning tulevikukindlust. Mis selle juures eriti hea – need on samas hinnaklassis kui SATA liidesega liigikaaslased.  Teisalt, loomulikult ei kao klassikalised kõvakettad veel niipea turult, kuid nende roll muutub üha rohkem arhiveerimisele ning suurte andmemassiivide hoidmisele keskenduvaks. Kodukasutaja jaoks on SSD vaikselt muutumas andmekandjaks nr. 1.

SSD kettad Photopointis

 

Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Jälgi meid Facebookis

Omanda kõik fotode töötlemise tehnikad Põhjalik kursus algajaile 35 õppevideot Telli tasuta ligipääs:
.
Saad tasuta kursuse ja liitud Fotokursuse uudiskirjaga
.

Viimased kommentaarid

"Vahetaks küll aga pentaxile ju ei pakuta.... Ainult nikon ja ..."

Naksik, Hea diil – vaheta vana KIT-objektiiv uue Tamron reisisuumi vastu

"kas te Tartus diapositiive ka digitaliseerite ja mis see maksab? "

Kari, Fotode skaneerimine Photopointis – revolutsiooniliselt soodne

"See oli nali või? Erinevused täitsa olemas: https://cameradecision.com/compare/Fujifilm-X-T2-vs-Fujifilm-X-T100 "

BlueBull, Nüüd saadaval: Fujifilm X-T100 hübriidkaamera

"Kaamera on tõesti korralik tal: https://www.flickr.com/photos/tanel025/45270452312/in/datetaken-public/ "

tanel025, Nüüd saadaval: DJI Mavic 2 Pro

"Ônneks pole neilt kusipeadelt ühtegi toodet ostnud. "

Silver Teede, Huawei jäi haledalt vahele: reklaamis näidatud nutitelefoni selfied pildistati tegelikult peegelkaameraga