© Tekst ja fotod: Jaak Põder

Praegusel hämaral ajal, kus valgust vaid näpuotsaga antakse, on looduse kiirete olukordade jäädvustamine päris keeruline. Samas annab see meile hea võimaluse proovida pika säriajaga pildistamist, sest sügistalvisel sombusel keskpäeval ei ole mingi raskus saada säriajaks sekund või paar.

Pikk säriaeg on suhteline mõiste. Mõnikord on pikk säriaeg 1/10 sekundit. Ütleme nii, et poolest sekundist edasi suudab inimene oma reflekside ja kiirusega fotoaparaati kontrollitult tõsta, raputada, üles-alla liigutada jne, et soovitud tulemust saada. Alla poole sekundi ja oma osa seab seal õnn. Seega paneme meelevaldselt pika säriaja piiriks pool sekundit, kuid nagu öeldud, see piir ei ole kivisse raiutud ja liikuvate objektide juures sõltub pikk säri objekti liikumise kiirusest, millel allpool ka veidi lähemalt peatume.

Mida meile pikk säriaeg annab? Pika säriajaga saame püüda pildile efekte, mida silm ei näe, kuid mis näiteks rõhutavad meeleolu või loovad uusi kujundeid. Sisuliselt on sellisel pildistamisel 3 erinevat võimalust – kas liigub objekt, liigub fotoaparaat või liiguvad mõlemad. Lendava linnu või jooksva looma või liikuva auto juures on soovitav efekt peaaegu et reegel – kas jäetakse pildile objekti liikumistriip (hoides fotoaparaati paigal) või jäetakse liikumisefekt taustale (veetakse fotoaparaati objekti liikumissuunas kaasa). Sarnane ’reegel’ on tekkinud ka vee liikumise jäädvustamisel jões või ojas – siis soovitakse pildile vahutriipe, mis rõhutaks vee voolamist. Kuid tavaliselt on just vähemlevinud pildistamisobjektid need, kust tulevad fotoaparaadi liigutamisest (või objekti liikumisest) põnevad ja ootamatute tulemustega pildid, sest seal enamasti puuduvad kirjutamata reeglid või ootused, kuidas objekt peaks olema esitletud.

Pika säriajaga pildistamine nõuab piltnikult head etteplaneerimist ja arusaama, kuidas pilt sensorile või filmile tekib. Kordame igaks juhuks üle – pilt tekib valguse toimel, mis katiku avamise (ehk päästikunupu vajutamise) ja sulgemise vahel sensorile/filmile pääseb. See arusaam on oluline sellepärast, et pildile lõppeks ka uduse virrvarri asemel midagi toredamat jääks ja võimaldaks meil erinevates olukordades sobivaim säriaeg valida.. Kuidas, küsite. Oletame, et te valite säriaja 30 sekundit. Vajutate päästikule, jooksete ise kaamera eest läbi ja loodate, et nüüd jäi pildile ka teie jooksmine peale. Ei jäänud. Võrreldes 30 sekundiga oli teie jooksmine nii lühiajaline, et kaamera seda ei jäädvustanud. Oleksite te väga aeglaselt nt 15-20 sekundit kõndinud, oleks pildile jäämine juba palju tõenäolisem. Teine võimalus oleks proovida säriajaks saada paar-kolm sekundit ja siis normaalse kiirusega joosta. Ehk siis – oluline on objekti säritamine terve säriaja suhtes, et temast midagi ka pildile jääks. See suhe sõltub paljudest asjadest, nagu taust ja liikumise puhul objektiivi vaatenurk, kuid jätame selle igaühele katsetada, mis kõige meeldivamaid tulemusi toob.

Lõpetuseks, pika säriajaga pildid ei ole tegelikult ainult hämaruse pärusmaa. Neid saab teha peaaegu igal ajal, valgusküllasel ajal peab lihtsalt säriaja venitamisel abivahendeid kasutama. Käepärastest vahenditest olgu mainitud polarisatsioonifilter, kui teema huvi pakub, võib ka spetsiaalseid hallfiltreid oma fotokotti varuda, millede ainus ülesanne ongi valgust kinni hoida ja sedasi säriaega pikendada.

Head säritamist.

1,3-sekundine säri – ca pool sellest on säritatud paigal olles (tüdruk) ja teine pool järvekaldaga paralleelselt fotoaparaati liigutatud (ilma tüdrukuta). Arvestadud on, et tumedal tulevad õrnalt säritatud objektid paremini välja ja seetõttu on nägu tumedale metsatriibule asetatud.

30-sekundine säri – 22 sekundit on säritatud merd, siis kaamerat kiiresti pööratud ja 7 sekundit säritatud Tallinna siluetti. Pööramise ajal on välditud loojangutaevast, mis on heledam ja mis oleks pildi rikkunud.

1/20-sekundine säri – liikuvate lindude ja loomade puhul on 1/20sek juba väga pikk säri. Säri on kunstlikult pikaks aetud, kasutades ISO 50-t ja avana f16 – seda selleks, et saada pildile kalakotka tiivalöögid.

(4117)