Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Mis asi see ISO veel on?

©Tekst ja fotod: Urmas Tartes
Loodusemees

Kaks levinuimat küsimust fotokoolitustel kõlavad umbes selliselt:

  • „Mis asi see ISO veel on?“
  • “Mis ISO tundlikkust ma peaksin selles olukorras kasutama?“

Huvitaval kombel on ISO tundlikkusest saanud selline salapärane kaamera omadus, mis taas ja taas tekitab kasutajates probleeme. Ometi on siin võimalik välja tuua paar lihtsat põhimõtet, mille järgimine aitab kaasa paremate piltide saamisele.

ISO arv

ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on meie kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, …) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Praktiliselt iga fotokaamera omanik saab ise määrata, missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada. Võiks tunduda, et päevasel ajal, kui valgust palju, saame kasutada madalat ISO tundlikkust, hämarikus aga kõrgemat ISO tundlikkust. Nii lihtne see päris ei ole.

ISO tundlikkus ja pildi kvaliteet

ISO tundlikkuse muutmine on tegelikkuses väike füüsikalis-matemaatiline trikk. Ükskõik, kuidas me ISO tundlikkust ei seadistaks, kaamera sees olev sensor ja tema valgustundlikkus sellest tegelikult ei muutu. Muutub vaid see, kui palju sensorilt saadavat signaali kaamera protsessori poolt võimendatakse. Madala ISO tundlikkusega pildistades sensori signaali võimendatakse vähe või üldse mitte. Kõrge ISO tundlikkusega pildistades võimendatakse sensori signaali palju.

Seetõttu saame kõige kvaliteetsema kujutise siis, kui kasutame antud kaamera kõige madalamat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Põhjus on lihtne – mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni – müra. Samuti väheneb ISO tundlikkuse tõstmisel meie kaamera sensori dünaamiline ulatus ehk võime jäädvustada detaile nii helendites kui ka tumendites. Näiteks ka ISO 400 on kehvema kvaliteediga, kui ISO 200 või ISO 100. Kuidas siis leida optimaalne kesktee ISO tundlikkuse ja pildistamise vahel?

Asjad paigal – madal ISO

Kui pildistame liikumatut objekti ja meie kaamera on samuti liikumatult (statiivile) fikseeritud, siis seadistagem oma kaamerale rahulikult kõige madalam ISO. Seda ükskõik, kas valgust on palju või vähe. Seame objektiivile sobiva ava ja unustame säriaja. Kui kõik on paigal, siis pole vahet, kas meie kaamera säriajaks tuleb 1/2000 s või 20 sekundit. Pilt tuleb terav ikkagi. Samuti on kujutis kõige kvaliteetsem, sest madal ISO kasutamise juures müra praktiliselt puudub ja dünaamiline ulatus on maksimaalne.

Seenekübaral peatuv huntämblik püsis pikalt paigal. Nii sai teda pildistada statiivile asetatud kaameraga ja kasutada madalat ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II 3404.82€, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro ; f/16; 1,6 s; ISO 100; statiivilt; teravustatud Live View režiimis.

Asjad liiguvad

Kui aga pildistame kedagi, kes liigub? Või pildistame olukorras, kus hoiame kaamerat käes, millega kaasneb (lisaks) kaamera liikumine. Selline olukord nõuab rohkem mõtlemist. Alustame endiselt madala ISO tundlikkusega.

Vaatame säriaega

Siis tuleb vaadata, missugust säriaega antud valgustingimuste ja ava juures meie kaamera välja pakub. Edasi peame mõtlema, kas antud säriaeg on piisavalt lühike liikumise „külmutamiseks“ või mitte. Kui valgust on palju, siis võib vabalt juhtuda, et säriaeg on piisavalt lühike ja saame endiselt kasutada madalat ISO tundlikkust. Kui aga meie kogemus või ka proovipildid ütlevad, et säriaeg on liikuva objekti teravaks pildistamiseks liiga pikk, siis tuleb tegutseda.

Krabiämblik sõnajalal. Pärast vihma metsateel oli valgust mõõdukalt ja leht ise kõikus aeg-ajalt kerges tuules. Seetõttu suurendasin ISO tundlikkust mõõdukalt ja ootasin ära hetke, kui leht koos ämblikuga paigale jäi. Canon EOS 5D Mark II 3404.82€, EF 180 mm f/3,5L Macro 1778.15€; f/14,0 1/13s; ISO 400; statiivilt, peegli eellukk.

Suurendame võimalusel ava

Kohe ei tasu tormata ISO tundlikkust tõstma. Kontrollime kõige pealt, äkki saab objektiivile seadistatud ava veidi suuremaks teha. Näiteks tegime eelmise pildi maastikust ja nüüd tahame taeva taustal lendavat lindu pildistada. Tõenäoliselt ei vaja me linnu pildistamisel nii suurt teravusulatust ja võime antud olukorras ava rahulikult suuremaks teha. See on seadistus, mis pildimüra ei suurenda.

Tõstame ISO tundlikkust

Kui ava suuremaks tegemisest ei piisa, siis pole pääsu ISO tundlikkuse tõstmisest. Ei ole mõtet kohe kõige kõrgemat ISO tundlikkust seadistada. ISO tundlikkust tuleb tõsta täpselt nii palju, et säriaeg piisavalt lühikeseks muutuks ja liikuva objekti paigale „külmutaks“.

Tuhala Nõiakaev. Selleks, et jäädvustada kaevust voolavat vee detaile, oli vaja kasutada lühikest säriaega. Kuigi päike paistis ja valgust oli palju, tuli oluliselt tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II 3404.82€, EF 100-400 1727.32€@210 mm f/4,5-5,6L IS; f/9,0 1/2000s; ISO 1600; käest.

Nälkjas sõstra õitel. Teod liiguvad aeglaselt, kuid vihmase ilmaga ja vähese valgusega on nemadki võimelised ennast pildil uduseks roomama. Selle pildi tegemisel tuli samuti teha kompromisse teravusulatusega ja tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II 3404.82€, EF 180 mm f/3,5L Macro 1778.15€ + EF 1,4x 405.65€; f/8,0 1/125s; ISO 1600; statiivilt.

Ettevaatust automaatse ISO seadistusega!

Paljud kaamerad võimaldavad seadistada kaamera automaatselt ISO tundlikkust muutma. See, esmapilgul ahvatlev võimalus peidab endas aga ühte riski. Nimelt lähtutakse siin eeldusest, et pildistamine toimub käest. See tähendab, et nõrgemas valguses seadistatakse kaamerale kõrge ISO tundlikkus ka siis, kui pildistamine toimub statiivilt. See omakorda tähendab madalamat pildi kvaliteeti, kui antud tingimustes saavutada saaks.

Kokkuvõtteks

Kasutage alati madalaimat ISO tundlikkust. Alles siis, kui miskit liigub/väriseb ja vajame lühikest säriaega, peame mõtlema ISO tundlikkuse tõstmisele.

Loe kõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis

(11807)

Artiklis kirjeldatud tooted:
Canon EOS 5D Mark II + EF 24-105mm 21,1 megapikslit, täiskaader CMOS sensor, 9 punkti AF, 3-tolline Live View LCD monitor, HD videosalvestus (1080p), DiG!C 4 pildiprotsessor.
Canon EF 180mm f/3.5 L Macro objektiiv 1:1 lähivõteteks mõeldud objektiiv
Canon EF 100-400mm f/4.5-5.6L IS USM objektiiv Populaarne valik professionaalsete spordi- ja loodusfotograafide hulgas
Canon EF 1,4x II Telekonverter Canon EF 1,4x II. Sobib kõigile Canon EF objektiividele fookuskaugusega 200mm ja enam. Komplektis vutlar.
Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Viimased kommentaarid

"https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=globaalne Kogu meie planeeti hõlmav katik. Vinge värk ;) "

Kala, Sony a9 III on revolutsiooniline täiskaader hübriidkaamera

"Aitäh trükiviga märkamast ning nüüdseks on see ka parandatud. "

Jürgen Veerme, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Mis loom see Tarmon on, photopoint? Päris häbiväärne tooteesitlus. "

Taara, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Tere! Aitäh tähelepanu pööramast - tegemist on siiski EU tüüpi väljundpesadega, ..."

Jürgen Veerme, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga

"Piltide alusel AC väljundpesad ei ole EU tüüp, kas müütegi ..."

Merike Linnamägi, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga