Erinevate operatsioonisüsteemide kohta tuleb ka Photopoindi müüjatel tihti vastuseid anda. Hiljuti avaldatud postituses oli juttu Windowsi erinevatest versioonidest. Nüüd kirjutab Mehis Pärnamets Digitargast Windowsi ja Linuxi erinevustest.

Enamik meist on harjunud igapäevaseid arvutitegemisi Windowsis toimetama, aga ainult vähesed on lähemalt tutvunud selle konkurendi Linuxiga. Kuigi viimast leiab ainult kolmes kuni viies protsendis maailma arvutitest, on tegu täiesti arvestatava tarkvaraga.

Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid – nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev.

Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada.

Linux on igati prii

Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes – kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele. Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes.

Ka Linuxile kirjutatud eritarkvara on enamjaolt tasuta saada. Kahjuks on selliseid programme Linuxi jaoks vähem valmistatud ning neid on raskem leida.

Mängusõpradele Linux suurt rõõmu ei paku, sest vaid murdosa mängudest valmistatakse ka selle vabavarasüsteemi tarvis. Võimalik on küll paljusid Windowsi jaoks kirjutatud mänge kasutada, aga see on keeruline ja eeldab head arvutitundmist.

Kuna Windows kasutab hiigelosa maailma arvutitest, on ka riistvaratootjad sellesse paratamatult rohkem panustanud. See tähendab, et Linuxiga arvuti ei pruugi ära tunda kõiki ühendatud seadmeid (nt veebikaamera ei hakka tööle). Need viperused annavad mõista, et osad tootjad ei arvesta Linuxi kasutajatega piisavalt.

Linux on paindlik vastavalt kasutusvajadusele

Üks tugevamaid Linuxi omadusi on paindlikkus. Erinevad Linuxi variandid ehk distributsioonid on valmistatud lähtuvalt otstarbest. Näiteks koduarvutitele mõeldud Ubuntu tunneb ära laia valiku riistvara ja sisaldab kõikvõimalikke programme tekstitöötlusest keemiaõppeni välja. Selline versioon mahub ühe CD peale.

Samas on olemas ka liikuva eluviisiga inimesele mõeldud „Pagana pisike Linux” (inglise k “Damn Small Linux” ), millel mahtu üksnes 50 MB jagu ja mida saab igas arvutis niisama mälupulgalt käivitada või isegi Windowsi sees kasutada.

Linuxil põhinev tarkvara on saanud ülipopulaarseks suurtes arvutiserverites sest tal on suur töökindlus – ta jookseb väga harva kokku. Lisaks pakub Linux turvalisust, mis internetikuritegude levides üha vajalikum on – näiteks ei vaja Linux viirusetõrjet.

Kas minu arvutis kirjutatud tekst avaneb teistes või mitte?

Tarkvaraarendajad on näinud hulgaliselt vaeva, et Linuxis levinud tasuta kontoritarkvaraga (nt OpenOffice) oleks võimalik vaadata Microsoft Office’is koostatud faile. Veelgi enam on nad teinud tööd, et Microsoft Office oskaks avada OpenOffice’is tehtud dokumente. Praeguse seisuga on arendajatel veel tööd teha, kuid vahe on väike. See tähendab, et probleeme Windowsiga arvutis dokumendi avamisega on harva.

Osad tarkvarafirmad võtavad alternatiivsüsteemi tõsiselt ning teisendavad oma Windowsile mõeldud tarkvara ka Linuxi tarvis (nt Mozilla, Skype, Adobe jm). Teiste puhul on ühtse pinna loomiseks vaeva näinud vabakutselised programmeerijad. Linuxi pooldajate pika töö tulemusena on võimalik igapäevased toimetused Linuxis ja Windowsis pea täielikult ühtsustada.

„See on sama, kui oled eluaeg sõitnud vasakpoolse rooliga ja täna pead sõitma parempoolsega,” ütles mu kunagine klassivend Lauri Windowsist Linuxile üleminemise kohta. „Tahab harjumist.”

Kellel huvi teemaga lähemalt tutvuda, soovitan vaadata:
Pingviini Viki
Linuxi käsiraamat

Windowsi operatsioonisüsteemi erinevatest versioonidest loe siit

(403)