Photopointi ajaveebi intervjuuseeria teiseks portreteeritavaks on mees, kes tavaliselt ise inimeste olemise ja olemuse kujutamisega tegeleb. Seda mitte küll sõna, vaid ikka fotokaamera abil. Kaupo Kikkas on profifotograaf, EestiFoto fotokooli juhataja ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi ametlik fotograaf. Ta on teinud kaastööd enamikule Eesti meediaväljaannetele (Eesti Ekspress, Cosmopolitan, Playboy jne), korraldanud mitmeid autorinäitusi ja fotokoolitusi ning osalenud kümnete fotokonkursside žüriides.

Kaupo on nii Eestis kui ka välismaal tuntust kogunud eelkõige oma suurepäraste portreefotodega. Lisaks sellele tegeleb ta aktiivselt ka reklaamfotode loomisega, pildistades selle žanri raames nii inimesi kui ka esemeid kõikvõimalikes olukordades ja keskkondades. Kaupo huvitavamaks pildistusobjektiks ongi inimloomus, mille erinevaid vorme ta muljetavaldava täpsusega tabada suudab.  Nõnda näeb Kaupo pildistatud portreede vaataja, kuidas inimese sisemaalima mõistmine lihtsast aktifotost määratult paljastavam olla võib.

Kaupo elus on väga olulisel kohal muusika ning seetõttu on ka suur osa tema töödest muusikast otseselt või kaudselt mõjutatud. Lausa kaks näitust on Kaupol olnud jazzmuusika ja -muusikute teemadel. Viimaseks selliseks oligi 2009 a portreeväljapanek “Backstage”. Käesoleva aasta alguses sai Kaupo ka väga tähelepanuväärse rahvusvahelise tunnustuse osaliseks, põrutades WPPI fotokonkursil grupifoto kategoorias kolmikvõidu. Kaupo töödega saab tutvuda tema veebilehel ning mõtetega tema blogis.

Kaupo Kikkasele saavad kõik soovijad küsimusi esitada kuni käesoleva nädala lõpuni sellesama postituste kommentaarides, Photopointi Facebooki lehel või Fotofoorumis. Huvitavamatele küsimustele vastab Kaupo järgmise nädala jooksul. Intervjuu ise ilmub Photopointi ajaveebis  esmaspäeval, 15.11.10. Küsimuse juurde jätke kindlasti ka oma nimi või meiliaadress kuna kõikide küsijate vahel loosime seegi kord välja Photopointi fotokursuse populaarse kolmanda osa “Kuidas pildistada loomi, maastikke, inimesi ja lähikaadreid“. Eks seda ikka seetõttu, et sealses kolmandas peatükis heidetakse valgust portreepildistamise põhilistele tehnilistele algtõdedele.

(948)