Tark mees ütles kunagi: “Kui sa arvad, et seiklus on ohtlik, siis proovi rutiini. See on surmav.”
Foto on pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/50 sek, ISO 1600. |
Tere. Mina olen Renee Altrov. Ma otsustasin jätta natukeseks ajaks oma kodumaa krõbedalt talvine kevad ja kergelt rutiinseks kiskuv töö ning teha just seda millest ma alati olen unistanud – reisida. Reisida meile põhjamaa malbetele hingedele alati eksklusiivsena tundunud Indias.
|
India on see imeline maa, kust tulevad viirukid, kuhu põgenes Dalai Laama, kust sai jumalikku juhatust Steve Jobs ning mille vürtsisele toidule ei pea nii mõnigi valge kõhukene vastu. Siin käivad käsi-käes lõputu rikkus ning põhjatu vaesus ning just see loob fotograafile ideaalsed tingimused inspiratsiooniks. |
Minu unistus koosneb kahest osast. Esiteks olla kaaslaseks iseendale ja teiseks võtta nii vähe elu kaasa kui võimalik. Eks siinkohal on kindlasti enamus fotograafidel üks sarnane haigus, nimelt ei saa me lahkuda reisile ilma oma kalli fotovarustuseta!? Ja siis me tassime, tarime ja higistame selle tehnika hunniku otsas, ise koguaeg valvel olles, et keegi seda endale ei himustaks. Häid pilte tahaks teha, aga see ei ole ka ikka päris see õige tunne. |
Ainult üks kompaktkaamera – Sony RX1Minule tuli selles osas appi Photopoint, kes varustas mind kurikuulsa ja revolutsioonilise Sony RX1 kaameraga 3150.65€. Kui keegi veel ei tea, siis see on kaamera mida fotograafid on aastaid oodanud. Pisike, stiilne, võimas ja täiskaader sensoriga kompaktkaamera. Täpselt see õige reisimiseks. Kaamera ainukeseks objektiiviks on Carl Zeissi nõelterav 35mm f2 objektiiv. Nüüd jõuangi selle sissejuhatuse püändini, Olen 5 nädalat Indias ning kaasas on ainult üks kaamera ja 35mm objektiiv. Photopointi ajaveebis hakkan kajastama oma kogemust selle ulmelise kaameraga ja samas üritan fotosõpradele jagada reisifotograafia näpunäiteid ning nõuandeid. Kõik kes te ei ole fotosõbrad – ärge muretsege. Kui teil on huvi, siis tulge ikka tagasi lugema, sest minu sissekanded siin blogis sisaldavad ka reisikirje. Minu eesmärgiks on varustada teid uue lugemise ja vaatamisega iga kahe kuni nelja päeva tagant kuid siin maal sõltub see pigem võimalustest, sageli ka saatuse stiihiast kui tahtmisest. Valge mees – vaatamisväärsus kõikide kohalike silmisPilte pole teile veel näidata, kuna jõudsin alles täna New Delhisse ning võimas India võttis kohe jalust nõrgaks. Kokku veetsin peaaegu 2 päeva istudes erinevates bussides, lennukites ja lennujaamade fuajeedes. Ütleme nii, et oli aega küll ennast ette valmistada, aga ükski inimene kes pole ise Indias elanud ei suuda seda esimest niiöelda jalaga näkku reaalsust rahulikult vastu võtta. Ma tunnen ennast 5 korda valgemana, kui ma olin Eestist lahkudes. Minust on saanud vaatamisväärsus kõikide kohalike silmis. Olen olnud siin ühe päeva ja mind on tõmmatud detailideni väja töödatud turistide lõksu püüdmise skeemi, millest välja tulemiseks on vaja tugevat pühendumist ning järjepidevust. Sellest täpsemalt praegu ei räägi. Kui kõik lähebhästi siis mõnes tulevases postituses annan ülevaate. Mind on jõutud juba ka röövida(Kallis Photopoint, ära muretse, kaamera on veel alles). Olen saanud endale vastu tahtmist neljaks päevaks isikliku autojuhi jne jne. Tegemist on esimese vaatusega pikast ja hullumeelsest seiklusfilmist. India, mu kallis india, võtab ikka meid vastu kui endale kuuluvatena ning ei anna armu mingis osas. Kindlasti ei tohiks meelt heita, ning rühkida edasi aina suuremate seikluste poole, sest eks ma selleks ju siia tulingi. Sõber ütles hästi, et reisid küll Indias üksinda, aga kunagi ei ole sa üksi. Kõik valged kannatavada siin samamoodi. Arvaku iga valge mees endast nii hästi kui tahes, aga siin maal jääb ta alati ja igavesti sinisilmseks turistiks. Ikka rõõmsameelselt, |
Vaata kõiki reisikirju artikliseeriast “Kompaktkaameraga Indias”
(1219)
Kommentaarid