Koos 2016 aastaga lõppes minu koostööleping Nikoniga ja minu uueks väljavalituks sai Sony. Tean, et õige tehnika valik on paljude jaoks oluline teema ja ennetamaks paljusid küsimusi otsustasin oma valiku tagamaad veidi pikemalt lahti kirjutada.

Loe kindlasti ka Kaupo jätkulugu kaamerast: “70 000 pilti hiljem” >>>

Olen oma 18 pildistamisaasta jooksul ka varem kaamerasüsteemi vahetanud ja see on tegevfotograafile väga stressirikas otsus. Kõigepealt tulevad pähe loomulikult rahalised kulutused, kuid üsna mõõtmatu on ka uue süsteemiga harjumise stress. Esimesed nädalad võivad mõjutada pilte pigem halvemuse poole, kuid kui uus süsteem käepäraseks saab, loksub kõik paika. Lõpliku enesekindluse saavutamine võtab kindlasti kuid, et kõik toimiks intuitiivselt nagu kellavärk. Kui selgus, et minu ja Nikoni vaheline leping enam edasi ei pikene ja seisan teelahkmel, kus mul on võimalik valida erinevate kaamerasüsteemide vahel, siis teadsin, et see otsus tuleb kohe esimese korraga õigesti teha, kuna vale valik põhjustab peale stressi suuri rahalisi lisakulutusi. Võtsin endale kuu, et ennast taas kaamerasüsteemidega kurssi viia ja natuke uusi asju proovida enne kui valik Sony kasuks langes.

Kindlasti on selliste otsuste puhul määrava tähtsusega asjaolu, mis tüüpi pildistaja sa oled, sest see, mis võib olla õige ühele, ei pruugi sobida teisele. Minu fotograafi töö jaguneb laias laastus kaheks – kunstiprojektid ja töö muusikutega. Need on valdkonnad, kus pildistamisel on kontroll pigem minu käes ja klassikalist reportaaži on selles suhteliselt vähe. Samas saavad minu töös kokku portreefotograafia, maastikud, hetketabamused, muusika dokumentalistika ja lavastused, nii et spekter on lai. Kuna tihti on väljundiks suureformaadilised autoritööd või näiteks artistide välireklaamid, siis vajan kindlasti täiskaaderkaamerat ja parimaid objektiive, ning need vajadused vähendasid mõnevõrra lauale jäävaid valikuid.

Alustuseks vaatasin läbi sensorite ja objektiivide testid, mis annavad adekvaatse hinde fotograafilisele ulatusele, mürale ja objektiivide joonistusvõimele. Neid allikaid, kust sellekohast infot saada, on tegelikult üsna vähe ja ja arvatavasti parim neist on DxO Mark. Põhilised objektiivid, millega töötan, on üsna klassikalised vahemikud: normaalsuum 24–70 mm, telesuum 70–200 mm ning fiks-objektiividest ennekõike portreeobjektiiv, milles minu kindlaks lemmikuks on 85 mm fookuskaaugus ning 50 mm fiksobjektiiv. Erinevate tööde jaoks läheb objektiividest üht-teist veel lisaks tarvis, aga kuna 90% minu tööst on tehtud just nende objektiividega, siis koos kaameraga said need objektiivid põhiliseks valikukriteeriumiks. Kaamerate teste vaadates ei ole kahtlust, et Sony a7R II on hetkel kõige parema sensoriga 35 mm kaamera ja vaadates mulle oluliste objektiivde hindeid sai selgeks, et Sonyst on saanud väga tõsine kaamerasüsteem ja peamine kandidaat mu uueks kaaslaseks.

Kuna Sony hübriidsüsteem on võrreldes tavapäraste peegelkaameratega erinev, siis olid testitulemused esimene samm ja tuli edasi uurida ja proovida, kas see kõik ka reaalselt on minu töös kasutatav. Hübriidsüsteem on teatud nüanssides tavapärasest peegelkaamerast omajagu erinev ja kes on eelnevalt pikalt peegelkaamerat kasutanud, sellel tuleb kindlasti arvestada, et esmapilgul tundub kõik teistmoodi ja “valesti”. Aga harjumusel on suur jõud ja pärast mõningat kasutamist võib juhtuda, et asjad, mis esmapilgul valed tunduvad, osutuvad nii õigeks, et ei taha kuidagi enam vana juurde tagasi.

Nii saigi minu uueks kaameraks Sony a7R II ja värske kogemus uue süsteemiga on alles mõne nädala pikkune ja kindlasti ei ole ma paljudes küsimustes veel kompetentne vastuseid pakkuma, aga kirjutan läbi teemad, milledest on interneti avarustes enim juttu ja millede kohta enne tähtsat sammu uurisin ning mida oluliseks pidasin.

Elektrooniline pildiotsija (EVF)

Arvatavasti minu jaoks suurim muutus. Kes on aastaid tavapärase peegliga pildistanud, siis see muutus ei tundu kindlasti esimestel päevadel loomulik. Võin aga öelda, et on väga võimalik, et pärast paari esimest nädalat, ei pruugi teis olla enam mingit soovi tavapärase pildiotsija juurde tagasi pöörduda.

Võtame aga digitaalse pildiotsija miinused kõigepealt. Väga heledates valgustingimustes ei ole EVF optilisest silmavast parem, samuti tekib pildistamisel väga minimaalne viivitus, kuivõrd silmavas on live-view pilt.

Vastukaaluks saab aga mitu väga kasulikku omadust. Esmalt muudab EVF sind halbades valgusoludes taas nägijaks, kus tavapärast kaamera silmavast ei saanud enam midagi aru, koos Sony hübriidkaamera sensori pinnalt teravustamisega võimaldab see fotograafil teravustada ja pildistada oludes, mis seni oli võimatu. Arvestades uute kaamerate aina kasvavaid ISO tundlikkusi on see eluliselt aina vajalikum. Manuaalse teravustamise abimees on samuti suurepärane, eriti kui sulle meeldib kasutada lahtiseid avasid ja väikest sügavusteravust. Optilise pildiotsija puhul pidid usaldama pimesi autofookust, kuna näiteks keskplaanis portree puhul ei olnud mingit võimalust näha, kas teravus on inimese silmadel või pluusil. Suurimat kasu pakub aga kindlasti EVF olemus ise, mis võimaldab ära näha tehtava pildi kontrasti, valge tasakaalu, histogrammi, fotograafilise ulatuse ja palju muud enne kui hakkad pilti tegema. Just see viimane asjaolu on arvatavasti peamine põhjus, miks noored fotograafid valivad täna peegelkaamera asemel hübriidi ja ei liigu enam kunagi peegelkaamerale, kuna nende jaoks on see EVF pakutav teave saanud väga oluliseks pildistamisprotsessi osaks.

Sony objektiivid või nende puudumine

Zeissi objektiivid on legendaarse kvaliteediga, nüüd on lisandunud neile veel Sony enda G ja GM seeria objektiivid, mis on äärmiselt kvaliteetsed. Aga päris tihti võib foorumites kohata arvamusi nagu Sonyl oleks väike objektiivide valik. Pärast väikest uurimistööd osutus see teema suurel määral müüdiks. Erandiks on pikad teleobjektiivid ja mõned väga spetsiifilised objektiivid.

Kui võtame Canoni ja Nikoni süsteemid, siis kvaliteetseid objektiive täissensorile on neil Sonyga sarnasel hulgal. Sony on neist aga ainuke kaamerasüsteem, mis võimaldab kasutada adapteri abiga toimiva autofookusega sisuliselt kõiki olemasolevaid objektiive. Nii, et mis iganes tootja kuitahes eriline objektiiv teile väga meeldib, on teil võimalik seda ka Sony kaameraga kasutada. Aga kvaliteetsete valgusjõuliste ja väga pikkade teleobjektiivide vähene valik on kindlasti põhjus, miks tipp linnu- ja loomafotograafidele Sony täna esimene valik ei ole.

Sony kaamera(süsteem) on mõõtmetelt väga väike?

Hübriidkaamerad on tõepoolest väiksemad ja kergemad, küll aga ei pruugi see alati tähendada, et nende objektiivid seda on. Seega kokkuvõttes muutus minu fotokott küll väiksemaks ja kergemaks, aga see muutus ei ole suur. Küll aga on minu jaoks pluss, et saan kasutada kaamerat koos mõne väiksema fiksobjektiiviga näiteks tänavafotograafiaks ja selline komplekt võib olla vabalt tavalisest peegelkaamerast poole väiksem ja seega märkamatum. Kes eelistab suuremat kaamerat, siis kaamera kere väiksust on väga lihtne vajadusel kompenseerida kaamera alla käiva tallaga, kuid a7 kere on väga hästi tasakaalus ja mina ei plaani hakata talda kasutama.

Nupud ja kaamera seadistamine

Seoses sellega, et kaamera on väiksem, mahub sinna peale ka mõnevõrra vähem nuppe, kuid kaamera on vastavalt kasutaja soovidele maksimaalselt kalibreeritav ja kõik funktsioonid, millele olin harjunud otse kaamera kerelt ligi pääsema, toimivad ka Sony kaameraga ja seadistatavaid nuppe jääb veel ülegi. Kuna hübriidkaameral kuvatakse seadete muutused LCD ekraanil või silmavas (selleks ei ole eraldi väikest ekraani nagu enamikel peegelkaameratel), siis on seadete muutuste kuvamine samuti minimaalse viivitusega. Kes on kasutanud selleks juba eelnevalt peegelkaamera LCD ekraani, siis on see viivitus sama väike nagu seal.

Autofookusest (AF)

Hübriidkaamerate autofookus toimib tavapärasest peegelkaamerast erinevalt ja see annab pildistamisel mitmeid eeliseid. Sensoripinnalt teravustamine võimaldab adapteri abiga kasutada toimiva autofookusega mitmete erinevate süsteemide objektiive. Samuti võimaldab see fookuspunkte valida üle kogu kaadri, mis on peegelkaamera puhul täna võimatu.

Autofookuse kiirus võrreldes peegelkaameraga on teema, mis mulle senini suurt huvi pakub ning sellest pikemalt kirjutamiseks pean veel palju erinevates olukordades pildistama. Aga esmased järeldused on järgmised. Heades valgustingimustes kontrastse valgusega on AF sarnane parimate peegelkaameratega. Keskmisest kehvemates ja kontrastivabas valguses on parimad peegelkaamerad kiiremad ning väga halbades valgusoludes on taas hübriidil eelis. Olukordades, kus peegelkaamera enam üldse teravustada ei suuda, saab Sony pildi teravaks ja tänud digitaalse pildiotsja tundlikkusele näed kenasti ka silmaga, mis toimub. Loomulikult oleneb autofookuse kiirus suuresti kasutatavast objektiivist ning ka valitud teravustamise režiimist.

5-teljeline pildistabilisaator

Objektiivide sisesed stabilisaatorid on lõpuks mälestus, mille üle mul on tõeliselt hea meel, sest nüüd on pilt koguaeg stabiliseeritud ja seda ilma lisakuludeta. Objektiivide stabilisaatorid on Canoni ja Nikoni omanikele lisakulu ja ühtlasti objektiivide kõige nõrgem koht, millega on enim probleeme. Rääkimata sellest, et on endiselt terve rida objektiive, mida pole stabilisaatoriga üldse võimalik hankida. Koos erinevate adapteritega võid nüüd kasutada ka näiteks 100 aastat vanu objektiive nii, et nende pilt on stabiliseeritud.

Akud

Tänu intensiivsemale LCD ekraani ja EVF pildiotsja kasutusele ning mitmetele lisafunktsioonidele nagu stabilisaator, kulutab Sony kaamera oluliselt rohkem akusid kui tavapärane peegelkaamera. Sellega tuleb arvestada ja omada piisavalt varuakusid. Akud on kerged ja suurt lisaraskust ei tekita.

Tarkvara: telefonist juhtimine ja Capture One

Sony kaameratega käib tasuta kaasas kaamera juhtimise tarkvara nimega “Play Memories” mis võimaldab telefonist kaamerat juhtida, live-pilti näha ja tehtud pilte sirvida. Sony ametlikuks raw-konverteriks on Caputre One, mis on minu arvates konkurentsitult parim raw-konverter maailmas ja tuleb Sony kaamera kerges versioonis kaameraga tasuta kaasa. Need asjaolud on heaks indikaatoriks, et Sony käib oma kolleegidest selles vallas pika sammuga eespool.

Vaikne pildistamine (silent shooting)

Ühe uue peatüki fotograafias avab Sony täiesti hääletu pildistamine, mis andis mulle juba esimesel päeval uue kaameraga pildistamisel pildid, mida ma poleks saanud klõpsu tehes mitte kunagi. See muudab sind hääletuks looduses, tänaval, kontserdil või filmivõttel. Samuti mõjub klõpsu kadumine hästi pelglikele modellidele, sest sa ei “tulista” neid enam katiku ragina saatel ja see võimaldab sulatada fotograafi ja subjekti vahel nii mõnegi jääkamaka.

Photopointi veebikaubamaja ei ole ammu enam ainult foto- ja digitehnika pärusmaa. Meil on ka:

PARFÜÜMID | ILU & TERVIS | AUTOKAUBAD | TÖÖRIISTAD | MÄNGUASJAD

 MÖÖBEL | SPORT & HOBI | KODU & AED | ELEKTROONIKA | ARVUTI & IT

(5019)