Mul on mitmeid tuttavaid, kes põlgavad hübriidkaameraid. Nad ütlevad, et “elektrooniline pildiotsija on “saast” ja et peegelkaamera optilise pildiotsija vastu see ei saa”. Nüüd võib neile pihku pista uhiuue Fujifilm X-T1 hübriidkaamera. Üks pilk pildiotsijasse ning nad mõistavad et aeg on käes. Elektrooniline pildiotsija on sama hea kui optiline – või veelgi parem.

Äsja Eestis müügile jõudnud Fujifilm X-T1 on Fujifilmi kõige uhkem, kallim ja funktsionaalsem fotokaamera. Fuji hübriidide lipulaevana on selle kõige otsesemaks konkurendiks sügisel siinsamas blogis karbist välja võetud Olympus OM-D E-M1. Funktsionaalsuse ja väljanägemise poolest on need väga sarnased aparaadid, Fujifilmi mudelil on aga 300€ võrra soodsam hind. X-T1 on valmistatud tõsisema fotohuvilise vajadusi silmas pidades ning ilmselt on sel küllalt sarmi, meelitada enda poole nii mõnigi fotohuviline, kes kaalub samas hinnaklassis peegelkaamera – nagu näiteks Canon 70D, Nikon D7100 või Pentax K-3 – ostmist.

Lisaks sissejuhatuses mainitud suurepärasele elektroonilisele pildiotsijale on Fujifilm X-T1 hübriidkaameral palju muudki, mis selle tõsise fotohuvilise jaoks ihaldusväärseks muudab. Vaatame lähemalt:

Karbist-välja pildilugudes vahendame me esimesi, vahetuid muljeid. Testfotod ja põhjalikum analüüs jääb karbist-välja žanri piiridest välja. Põhjalikuma ülevaate Fujifilm X-T1 hübriidkaamerast avaldame Digitesti veebilehel niipea kui võimalik.

Karbist saab välja võetud Fujifilmi X-T1 kaamera komplektis FUJINON XF 18-55mm f/2.8-4 R LM OIS suumobjektiiviga.

Fujifilmi hübriidkaamerate lipulaevaks on vormiliselt tegelikult hoopis X-Pro1. See Fujifilmi hübriidkaamera sai esitletud aga juba kaks aastat tagasi ning funktsionaalsuse ja omaduste poolest on X-T1 sellest üle. Arvatakse, et Fujifilm toob 2014. aasta lõpus lagedale X-Pro1 uuendatud versiooni – kahefunktsioonilise pildiotsija ja kompaktse korpusega – mis asetub nii hinna kui omaduste poolest X-T1 aparaadi kohale.

 Fujifilm X-T1 olulisemad omadused

• 16 MP APS-C CMOS sensor
• Kiire, praktiliselt viivitusevaba elektrooniline pildiotsija kaadrisagedusega 54fps (ka hämaras)
• Pildiotsija ekraan on OLED-tüüpi. 2 360 000 pikslit, suurendus: 0,77x
• LCD-ekraan: 3.0″, nurga alla seatav. Mahutab 1 040 000 pikslit. Ei ole puuteekraan
• Teravustamine: kahesüsteemne – faasi- ja kontrasttuvastusega
• Päästiku vajutamisest pildi tegemiseni viivitus on Fuji sõnul praktiliselt olematu – 0,005 sekundit
• Värinastabilisaator on valitud objektiivides
• Välgusünkro pesa, kaamera toetab ka UHS-II-tüüpi SD-mälukaarte
• Tolmukindel, ilmastikukindel ja külmakindel (kuni -10 kraadi) korpus
• Videosalvestus: H.264 koodekiga pakkimine. Stereomikrofon. 1920 x 1080 (30, 60p), 1280 x 720 (30p, 60p)
• Sarivõte: 8 fps koos jälgiva autofookusega
• Aku vastupidavus: 350 säritust
• WiFi, intervallvõte, võimalik ühendada RR-90 distantspäästiku
• Kere hind (Photopointis): 1199€

 

Karpi avades ilmuvad esmalt nähtavale kõige olulisemad elemendid. Kaamerakere, objektiiv ja pisike väline välklamp. Just nimelt – hoolimata üsna suurest korpusest, ei ole X-T1 hübriidil sisseehitatud välklampi. Täpselt nagu konkurendil Olympus OM-D E-M1.

Karbi sügavamatest sfääridest paljastub lisatarvikute karp.

Karbis on: 18-55mm f/2.8-4 suumobjektiiv, päikesevarjuk, Fujifilm X-T1 hübriidkaamera, metallaasad ja nahksed katted kaamerarihma kinnitamiseks, lisatarvik, mis abistab metallaasade paigaldamist, toitekaabel, väline välklamp, laadimisadapter, liitiumaku ja kaamerarihm.

Lisaks on karbis ka kasutusjuhend, CD-plaat tarkvaradega “MyFinePix Studio” ja “Raw File Converter” ning erinevad paberilehed garantii jms jaoks.

Fujifilm oli üks esimesi (kui mitte kõige esimene) suurematest kaameratootjatest, kes hakkas moodsaid digitaalseid kaameraid rüütama retrovälimusega korpuste sisse. Esimeseks selliseks kaameraks oli 2010. aastal esitletud suuresensoriline kompaktkaamera X100. Retrovälimus läks fotohuvilistele hästi peale ja nõnda on hakanud ka teised kaameratootjad oma aparaatides üha enam kasutama 70-80-ndate aastate peegelkaamerate disainijooni. Fujifilm on aga sellega ikka kõige paremini hakkama saanud ja nõnda on ka X-T1 üks väga ilus aparaat. Üldine välimus loob vaatajas mulje, nagu olekski tegu vanaaegse kaameraga, mis on kummalisel kombel väga hästi säilinud. Seda muljet suurendavad veelgi metallist valikukettad kaamera peal.

Magneesiumsulamist korpus ei ole sileda pealispinnaga nagu nt Sony A7 ja A7r täiskaaderhübriidid. Metalne pind on pisut krobelise struktuurse pinnaviimistlusega, mis näeb ilus välja. Üle kogu esikülje ja vasakult poolt tagaküljele välja laiub kummeeritud pind. See pind ei ole mitte kõva ja sile nagu soodsamatel Fuji kaameratel X-A1 ja X-M1 (vaata karbist-välja artiklit siin) – kumm on pehme ja pihus mõnus.

X-T1 kaamera APS-C mõõdus sensor on täpselt sama suur nagu Nikoni alg- ja kesktaseme peegelkaameratel (D5200, D7100 jne). Siin on kasutatud sama sensorit, mis Fujifilmi aste allpool oleva hübriidkaamera X-E2 sees. 16 MP lahutusvõime ning faasituvastusega pikslitega. Viimased muudavad automaatse teravustamise kiiremaks.

Siin karbist välja võetavas komplektis on kaamerakerele seltsiks 18-55mm f/2.8-4 standardsuum. Selle avarõngal ei ole fikseeritud avaväärtusi. Rõngas käib astmete kaupa vabalt ringi ning hetkel valitud ava kohta saab infot mitte objektiivi pealt, vaid kaamera ekraanilt. Ava automaatrežiimile seadmiseks on objektiivi peal eraldi lüliti. X-T1 kaameraga on kõige mugavam pildistada selliste objektiividega, mille avarõngal on olemas fikseeritud avaväärtused – nagu näiteks XF-23mm f/1.4 R objektiiv.

Erinevalt Panasonicust, Sony`st ja Olympusest ei ole Fujifilmil kahjuks valikus elektroonilise suumiga varustatud suumobjektiivi – sellist, mis oleks kompaktne. Seetõttu – kui just ei pildista mõne laiema nurgaga fiksobjektiiviga – tuleb arvestada, et koos objektiiviga lähenevad X-T1 kaamera mõõtmed pisema peegelkaamera mõõtmetele.

 

Mõlemal pool kaamerat on luugid. Tagantvaates vasakul on paksemast kummist katte all 3,5mm mikrofonipesa, HDMI väljund ning micro USB pesa. Paremal pool on vedruga varustatud õhemast plastikust luugike, mille all olevasse pessa saab sisestada SD mälukaarte. X-T1 toimib ka kiirete UHS-II standardile vastavate SD mälukaartidega.

Kaamera peal on juhtketaste kaskaad – tähelepanuväärne on, et siit ei leia tavalist särirežiimide ketast – seda, kust saab valida PASM režiime jne. Selle asemel on siin vanade peegelkaamerate eeskujul ketas säriaja valimiseks. Samuti on olemas kettad ISO ja särikompensatsiooni jaoks. Fujifilmi kallima hinnaklassi hübriidkaamerad – X-E2, X-T1 ja X-Pro1 on põhimõtteliselt teistsuguse särijuhtimisega kui digikaamerad traditsiooniliselt.

Selleks, et avaprioriteedis pildistada, tuleb säriajaketas keerata automaatsesse asendisse “A” ning siis saab ava muuta objektiivi avarõngast. Selleks, et pildistada säriajaprioriteet režiimis, tuleb ava lülitada objektiivilt automaatsesse asendisse “A” ning siis saab kaamera pealt seada säriaega. Kui mõlemad kettad on automaatse “A” väärtuse asendis, siis on pildistamine automaatrežiimis. Kui kumbki ketas pole automaatses asendis, siis pildistame manuaalrežiimis. Lihtne ja loogiline.

Paindlikkust lisab siin ka ISO ketas, mida saab avast ja säriajast sõltumatult seada automaatseks või fikseerida kindlale väärtusele. Lisaks on siin olemas särikompensatsiooni ketas, millega saab automaatset säritust kuni 3 astme võrra heledamaks või tumedamaks nihutada. Selline lihtne ja loogiline särijuhtimine muudab X-T1 kaamera sobivaks ka näiteks algajale fotohuvilisele, kes soovib fotograafia alused kiirelt selgeks õppida.

 

Valikukettad pisut lähemalt: Vasakul ISO ja paremal säriaja ja särikompensatsiooni ketas. Säriajakettast vasakul pool on üks pisike nupp – selle abil saab muuta pildiotsijas kuvatava kaadri suurust.

Kaamera all näeme kontakte, mis on vajalikud akutalla ühendamiseks. Metallist statiivikeere on objektiivi tsentrist tugevasti eemal. NP-W126 liitiumaku pildistab ühe laadimiskorraga keskpärased 350 kaadrit.

Kaamera tagaküljel tõmbab pilku ümara kummeeritud äärisega pildiotsija. Senistel Fuji hübriidkaameratel on pildiotsija olnud vasakul pool nurgas – nüüd on see viidud kaamera keskele. Juhtnuppe on tagaküljele jagunud heldelt. Lisaks on siin üks valikuketas. LCD-ekraan on tippklassi kaamerale kohaselt hea lahutusvõimega ja seetõttu ka ootuspäraselt terava pildiga. Nagu üleeelmisel pildil näha võis, on ekraan ka nurga alla seatava konstruktsiooniga.

Fujifilm X-E1 on praktiliselt sama suur kui Sony A7 või Olympus OM-D E-M1. Pildistamismugavuse poolest jääb Fujifilmi kaamera minu jaoks aga neile alla. X-T1 kaamerat lihtsalt ei ole nii mugav käsitseda, kui nimetatud aparaate. Esiküljel olev valikuketas on minu näppude jaoks liiga madalal ja justkui augu sees. Ka tagaküljel olev valikuratas on kaameraga niivõrd samal tasapinnal et seda on ebamugav keerata.

Kaamera taga, MENU ümber olevad üsna olulise funktsionaalsusega suunanupud on aga niivõrd korpuse sisse integreeritud, et neid pöidla all praktiliselt ei erista.

ISO ketas on küll iseenesest suurepärane. Niivõrd oluline seadistus võiks aga olla siiski parema käe all. Hetkel tuleb ISO muutmiseks pildistamisprotsess katkestada, sest objektiivi hoidev vasak käsi peab esmalt ISO-ketta lahti lukustama et seda siis õigesse asendisse keerata.

Kogu see hinnang on loomulikult antud esmamulje põhjal – võib juhtuda, et pikema kasutamise korral ilmnevad ka mõned positiivsed aspektid, mis X-T1 käsitsemismugavusele rohkem plusspunkte anda lubavad.

 

Siin on need kaks ebamugavat valikuratast – esiküljel ja tagaküljel.

Kui säriajakettal on säriajad täisstoppide kaupa, siis eesmise valikukettaga saab säriaega peenhäälestada täisstoppide vahemikus 1/3 astmete kaupa. Tagumist valikuketast pildistamisprotsessis väga vaja polegi. Selle olulisim kasutusotstarve on kiirvalikute menüüd, kus sellega saab muuta valitud parameetri väärtust.

Pildiotsija on kahtlemata X-T1 hübriidkaamera kõige tähelepanuväärsem element. Okulaari taga on OLED-ekraan, millele on mahutatud 2,36 miljonit pikslit ning mille suurenduseks on 0,77x. See tähendab, et pildiotsija ekraan on suurem, kui vaade, mis avaneb täiskaaderkaamerate (näiteks Canon EOS 5D Mark III või EOS-1D X) optilisest pildiotsijast. See on muljetavaldav. Veel muljetavaldavam on fakt, et (nagu Fujifilm ka reklaamis) mingit viivitust pildiotsija töös ka kiiremal kaamera liigutamisel mina ei täheldanud.

Elektroonilise pildiotsija eeliseks optilise ees on võimalus seal kuvada pildistamist abistavat infot. Ülal püüdsin pildistada läbi pildiotsija okulaari elektrooniliselt pildiotsijalt paistvat. Allääres on näiteks näha teravussügavuse skaala – sinine ala näitab täpselt ära kui lai on terav ala hetkel valitud seadistuse ja teravustamiskauguse korral. Elektroonilise pildiotsija vaadet saab suurendada, samuti saab siin kasutada teravustamist abistavaid funktsioone nagu “Peaking” või “Digital Split”.

 

Esiküljel on teravustamisrežiimide lüliti ning välgusünkro pesa.

 

Kaameraga on kaasas kompaktne välklamp, mis tuleb sisestada aparaadi välgukinga. Eraldi vooluallikat välklambi sees ei ole.

 

Vasakul on X-T1 peamenüü esileht. Selge ja lihtne, jaotatuna sakkidesse ja tumedal põhjal – nii nagu Fujifilmil kombeks. Paremal pool näeme vaadet, mis avaneb siis, kui vajutada tagaküljel olevale “Q” nupule. See on kiirvalikute menüü. Siin on kokku 16 erinevat parameetrit. Parameetrite vahel saab liikuda paremale-vasakuje ja üles-alla nuppudega. Parameetri väärtust saab muuta eesmise või tagumise valikukettaga. Olemas võiks olla ka võimalus OK-nupule vajutades valitud parameetri kõik valikud ekraanile kuvada. Nagu näiteks Pentaxi peegelkaameratel. Seda võimalust siin aga kahjuks ei ole.

 

X-T1 kaameral on mitu režiimi, mis abistavad pildistajat käsitsi teravuse seadmisel. Esiteks on selleks muidugi kaadri suurendamine nii LCD-ekraanil kui ka pildiotsijas. Teiseks on “Peaking” funktsioon (teravate alade märkimine säbruliste piirjoonte abil) ja kolmandaks “Digital Split” funktsioon.

Ülal piltidel näed, kuidas “Digital Split” funktsioon toimib. Ekraani keskele kuvatakse must-valge ruut ning kui sellel alal on kaader fookusest väljas, on selle ruudu sees kuvatav nihkes. Kui jooned kokku ajada, on see piirkond terav.

Pildiotsijas muudetakse “Digital Split” vaate kuvamiseks põhikadreering väiksemaks. Must-valge ruudukene kuvatakse siis põhikadreeringuala kõrvale.

 

Fujifilm X-T1 on tõsiselt ilus kaamera. Selle ilmastikukindlate tihenditega varustatud magneesiumsulamist korpuse kvaliteet on märgatavalt parem kui samas hinnaklassis peegelkaameratel ning ka funktsionaalsuse poolest on see praktiliselt samal tasemel. Kui peegelkaamerad millegiga hübriide hetkel veel üle trumpavad, siis võib selleks olla autofookuse kiirus – nimelt on X-T1 ülevaadetes märgitud, et selle aparaadi autofookus pole nii kiire kui näiteks Olympuse E-M1 kaameral. Küll aga kiidetakse jällegi taevani X-T1 pildikvaliteeti. Kõike seda peab aga ise järele proovima. X-T1 kaamerad on nüüd olemas kõikides Photopointi kauplustes – võtke enda mälukaart kaasa, astuge läbi ja küsige proovida.

 

(3002)