Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Peegelkaamerad vs peegelkaamerate-tüüpi kaamerad

Digtaalkaamerate valik poodides on tänaseks meeletult lai ja esmapilgul isegi segadusseajav. Nii on peegelkaamerate kõrval näiteks müügil samasuguse väljanägemisega, kuid hinna poolest soodsamad nn SLR-like (ing. k “peegelkaamera-tüüpi”) kaamerad (nimetetekse ka “bridge cameras” – vahepealsed kaamerad).
Mille poolest need kaamerad erinevad tavalistest kompaktkaameratest ja mille poolest digitaalsetest peegelkaameratest?

Peegelkaamera erineb tavalisest kompaktkaamerast eelkõige pildiotsija poolest.

Digitaalse Kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv “näeb”. Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest “keegi seda nagunii ei kasuta”.

Digitaalse peegelkaamera LCD-l reeglina (uuemad ja kallimad on ka juba otsevaatega nt Nikon D3 129.89€) otsevaadet ei ole. Peegalkaamera puhul kuvatakse pildistatav optiliselt pildiotsijasse. Fotoaparaadi objektiivi taga on ka neil, nagu kõigil digikaameratel, valgustundlik sensor mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Selle sensori ja objektiivi vahel on aga veel peegel. Sellest tulenebki peegelkaamera nimetus. See peegel peegeldab objektiivist tuleva kujutise üles, kus asub pentaprisma või -peegel. Pentaprisma või -peegel omakorda suunab sellesama kujutise kaamera pildiotsijasse aparaadi taha. Niimoodi optiliselt üle kantav kujutis on täpselt seesama, mida “näeb” objektiiv. Pildistamise ajal liigub sensori ees olev peegel ülikiirelt üles ning kujutis langeb sensorile. Sealt edasi muudetakse see juba digitaalpildiks.

“SLR-tüüpi kaamera” – tegelikult siiski “kompakt-tüüpi kaamera”.

SLR-tüüpi kaamera jääb oma üldistelt omadustelt nende kahe aparaadi vahele. Pildiotsija poolest, mis oli peamiseks erinevuseks peegel-ja kompaktkaamera vahel, võib SLR tüüpi kaamera aga julgelt liigitada Digikompaktide sekka. Sinna muideks ta ka ametlikult kuulub.
Ta ei oma eelpool lahti seletatud peegelsüsteemi ega pildiotsijat. Sarnaselt Digikompaktidele on tal selle asemel otsevaatega LCD-ekraan. Otsevaade tähendab seda, et sensor on kogu aeg töös, sest sealtkaudu võtab LCD-ekraan oma pildi. See tähendab aga sensori kuumenemist mis omakorda tekitab nn “digimüra” (pildi kvaliteedi halvenemine informatsiooni digitaalse töötlemise käigus).

Digipeeglitele on nad üpris sarnased kaalu ja mõõtmete poolest. Samuti on neil pealiskaudsel vaatlusel sarnasena näivad objektiivid. Üks väga oluline aspekt, milles nad peegelkaameratele alla jäävad, on asjaolu, et nende objektiivid ei ole vahetatavad. Viimased on kere külge kinnitatud ja kätte neid sealt saab ainult saagides. Samas katab see üks objektiiv aga fookuskauguse väga laias vahemikus, mistõttu võib SLR-tüüpi kaamera tavakasutajale väga mugavaks ja kahtlemata ka soodsaks osutuda.

SLR-tüüpi kaamerate sensorid on Digipeeglite sensoritest palju väiksemad. Kui viimased on tavaliselt 4/3 tolli ja suuremad, siis näiteks 2/3 tolline sensor SLR-tüüpi kaameral on juba väga hea näitaja. Väiksemad sensorid aga on väiksema valgustundlikkusega ja suurema “digimüraga”. Seega – mida suurem sensor seda kvaliteetsem foto.

Erinevalt digikompaktidest on SLR-tüüpi kaameratel reeglina käsitsi võimalik seada säriaega, ava, ISO tundlikkust ja suumi. Samuti teevad nad pilti vaiksemalt kui peegelkaamerad, sest neis pole peeglit, mis pildistamise aja liiguks. Samuti on nende hinnad soodsamad, kui Digipeeglitel.

Niisiis on SLR-tüüpi kaameratel digipeeglite ees nii eeliseid kui ka puudusi. Tuleb ikka ja jälle mainida, et igaüks peaks valiku tegema eelkõige oma vajadustest lähtuvalt. Küll aga tuleb tähele panna, et minnes poodi endale tippklassi digipeeglit hankima sealt kogemata hoopis SLR-tüüpi kaameraga ei lahku.

(943)

Artiklis kirjeldatud tooted:
Olympus FE-5020 pruun 12 megapikslit, 5× optilise suumiga (35 mm ekvivalendina 24-120 mm) objektiiv, 2,7-tolline LCD ekraan, näotuvastus.
Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Viimased kommentaarid

"https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=globaalne Kogu meie planeeti hõlmav katik. Vinge värk ;) "

Kala, Sony a9 III on revolutsiooniline täiskaader hübriidkaamera

"Aitäh trükiviga märkamast ning nüüdseks on see ka parandatud. "

Jürgen Veerme, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Mis loom see Tarmon on, photopoint? Päris häbiväärne tooteesitlus. "

Taara, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Tere! Aitäh tähelepanu pööramast - tegemist on siiski EU tüüpi väljundpesadega, ..."

Jürgen Veerme, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga

"Piltide alusel AC väljundpesad ei ole EU tüüp, kas müütegi ..."

Merike Linnamägi, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga