Olla õigel ajal õiges kohas on iga fotograafi jaoks vajalik oskus. Vastasel korral jäävad pildid tegemata. Loodusfotograaf aga peab oskama veel ühte asja – hoiduda valel ajal vales kohas viibimast. On palju selliseid (kaitse)alasid, kus on inimese viibimisele seatud kas ajalised või ruumilised piirangud. Ja keegi meist ei taha hoolimatu käitumisega loodusele halba teha.

Kuidas saavutada korraga kahte asja: jõuda õigeks ajaks õigesse kohta ja vältida enda sattumist valel ajal valesse kohta? On oluline oma käigud aegsasti ette valmistada.

Maa-ameti geoportaal

Alustuseks sobib internetis kõigile kättesaadav Maa-ameti geoportaal ja selles omakorda looduskaitse ja Natura 2000 rakendus. Ekraanil nähtavat aerofotot või kaarti saame suurendada äärmiselt detailseks. Saame vaadata lausa üksiku puu kasvukohta. Näeme ka seda, missugune loodus on selle puu ümber ja missugune maastik ootab meid teekonnal tema juurde. Informatsioon on kvaliteetne ja detailne. Lisaks aerofotole saame aga kasu ka paljudest andmekihtidest.

Kõike me teame Harilaiu tuletorni ja Eesti kõige kiiremini muutuvat rannikut. Aga Harilaiul on ka palju muud vatamisväärset. Canon EOS 5D Mark II, EF 17-40mm f/4L USM, f/13, 1/100s, ISO 400.

Huvitavad kohad

Vaikimisi näeme mitmel pool siniseid kolmnurgakesi, mille juurde on kirjutatud mõne liigi nimi eesti ja ladina keeles. Need tähistavad kolmanda kaitsekategooria liikide leiukohti. Kui seda liiki on leitud suuremalt alalt, siis on kolmnurga asemel ala piiritletud  samas toonis joonega. Võib tekkida küsimus, et miks ainult kolmanda kaitsekategooria leiukohad kaardil on. Aga sellepärast, et 1. ja 2. kaitsekategooria liikide leiukohti ei tohi avalikustada. Samuti leiame punaste kolmnurkadega tähistatult looduskaitse üksikobjektid ja muudki põnevat. Mida üks või teine joon täpsemalt tähistab, seda näeme legendist.

Kui oleme leidnud meid huvitava objekti või ka koha, siis saame virtuaalse rõhknaela abil vastava koha ja/või sinna viiva teekonnapunkti(d) tähistada. Nii saame teada täpsed koordinaadid, mida on lihtne oma GPS-i sisestada ja piltide tegemiseks õigesse kohta matkata.

Maa-ameti geoportaali ekraanipildilt näeme, et Laialepa lahe taga on tähistatud sinise joonega piirkond, kus võib leida kasvamas käppasid nimega suur käopõll. Märgime piirkonna virtuaalse rõhknaelaga ja saame teada kasvukoha koordinaadid. Leitud koordinaate on lihtne GPS-i sisestada ja kohale kõndimisel kasutada.

Kas tohib minna?

Enne fotokotiga (auto)matkale asumist tuleb teha kindlaks, kas meid huvitavasse kohta minekuks on kehtestatud mingid piirangud? Selleks tuleb aktiveerida kaardikiht „Vööndid“. Kui meie poolt nähtav kaardipilt jääb muutumatuks, siis pole probleemi – sinna võime vabalt minna, jälgides muidugi igaüheõigusest tulenevaid kohustusi.

Kui aga kaardi peale ilmus mingit värvi uus kiht, siis tuleb edasi uurida. Vaatame legendi järgi, mis tüüpi on meid huvitava piirkonna ala (reservaat, sihtkaitsevöönd, hoiuala vms.) ja kuidas seda nimetatakse. Edasi valime menüüst infopäringu nupu ja klikime meid huvitavale alale. Seepeale kuvatakse paremal servas asuvas „Objekti info“ aknas ala nimi. Tavaliselt on selleks kogu kaitseala nimetus. Nüüd tuleb vajutada „Objekti nime“ all asuvale keskkonnaregistri lingile, kust avaneb meile juba uus aken, kust omakorda leiame lingi Riigi Teatajas avaldatud kaitsekorralduskavale. Muidugi võime kaitseala nimetust kasutades kaitsekorralduskava otse Riigi Teatajast üles otsida.

Nüüd oleme oma uuringus juba lõpusirgel. Kaitsekorralduskavast saame täpselt teada, missugused liikumispiirangud antud alal liikumiseks kehtivad. Ette rutates võib öelda, et reservaatide osas pole mõtet lugemisega ennast vaevata – need alad on jäetud looduse korraldada ja inimesed sinna minna ei tohi.

Aktiveerides Maa-ameti geoportaalis kihi „Vööndid“ näeme, et nii Harilaiu tuletorn kui ka meie poolt tähistatud suure käopõlle kasvukoht asuvad Vilsandi rahvuspargi Kiipsaare sihtkaitsevööndis. Sinna jõudmiseks tuleb läbida Harilaiu sihtkaitsevöönd ja Kõruse piiranguvöönd.

Sihtkaitse- ja teiste vööndite ja alade osas võivad aga kehtida teatud ajalised ja ruumilised piirangud. Näiteks tohib minna vaid teatud ajal ja/või liikuda vaid kindlatel teedel. Aga on ka teistsuguseid võimalusi. Jääb loota, et tulevikus saame andmed otse Maa-ameti geoportaalist, see lihtsustaks otsimist.

Infopäring annab mõnele sihtkaitsevöönditest klikkimisel tulemuseks Objekti info aknasse lingi Keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistrist leiame juba lingi Riigi Teatajasse, kus kirjas meid huvitavad piirangud.

Riigi Teatajas avaldatud valitsuse määrusest „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ loeme, et „8. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu rahvuspargis, välja arvatud loodusreservaadis…“. Küll tasub kõrva taha panna ka järgmised kaitse-eeskirjas olevad piirangud: „10. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult rahvuspargi valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. … 11. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.“ Loetu tähendab, et me võime jätta auto ettevalmistatud parklasse ja jalutada fotokotiga läbi Harilaiu sihtkaitsevööndi nii Kiirpsaare majaka juurde kui ka rohelise käokeele kasvukohta.

Kui pole võimalik internetis vastavat informatsiooni uurida, siis tuleb läbi astuda Keskkonnaameti antud piirkonnas tegutsevast kontorist või RMK teabepunktist ja küsida, kas meid huvitavasse kohta minekuks on mingeid piiranguid või mitte.

Selliselt toimides avastame kerge vaevaga uusi ja põnevaid pildistamiskohti. Ühtlasi hoidume loodusele liiga tegemisest ning ei lähe pahuksisse looduskaitsjatega. Muidugi pole ka paha uurida lisaks maa-ameti ja Riigi Teataja materjalidele ka muid allikaid, kust leiame rohkelt lisainformatsiooni vastava piirkonna looduse ja ka pildistamisvõimaluste kohta.

Aga ega põnevate piltide tegemiseks ei peagi alati kusagile kaitsealale tormama. Väga palju põnevat leidub ka pealtnäha tavalises metsas või niidul.

Põnevate piltide tegemiseks pole vaja tormata tingimata kaitsealade südamesse. Toredaid pilte saame teha igal poole, kus leidub looduslikke kooslusi. Harkkärsaka pilt on tehtud Tudu alevi lähedal kuivenduskraavi kaldal kasvaval niidul. Canon EOS 5D Mark II, EF 180mm f/3,5L Macro USM + EF1,4x II, f/13, 1/500s, ISO 1600.

Harkkärsaka pildistamise kohas pole mingeid looduskaitselisi piiranguid ja piisab igaüheõigusega ning üldiselt loodusega arvestamisest.

Tähelepanu geosiltidega!

Oma teekonnal võime kohata erinevaid kaitsealuseid liike, kellest loomulikult teeme pilte. Kui oleme oma pildid geosildistanud siis teadkem, et kaitsealuste liikide piltide avalikustamisel (näiteks veebi üles panemisel) on oma piirangud – 1. ja 2. kaitsekategooria liikide täpsete leiukohtade avalikustamine on keelatud. Sellistelt piltidelt tuleb koordinaadid pildi küljest ära võtta – me ei tohi ja üldiselt ei ole ka mõistlik vastavaid leiukohti avalikustada. Küll aga öeldakse meile aitäh, kui saadame harulduse pildi koos koordinaatidega otse loodusteadlastele ja/või looduskaitsjatele. Nii saavad haruldaste liikide levikuandmeid omakorda täpsemaks.

Liblikaröövik kauni kuldkinga lehel. Selle pildi küljest korjasin enne Photopointi blogisse saatmist ära exif informatsiooni koos pildi juures olevate geograafiliste koordinaatidega. Kaunis kuldking on 2. kaitsekategooria liik, kelle täpset leiukohta ei tohi avalikustada. Küll võin öelda, et pilt on tehtud Viidumäe looduskaitsealal. Canon EOS 5D Mark II, EF 180mm f/3,5L Macro USM, f/16, 1/6s, ISO 800.

(454)