© tekst ja fotod – Veljo Runnel

Kas on juhtunud, et tellite fotopoest oma failidest paberile pilte, aga tulemus ei vasta ootustele? Olete hoolsalt kadreerinud, aga nüüd on ikkagi kellegi pea või mõni puulatv ära lõigatud? Asjalood on sellised, et päris igas mõõdus paberile ei saagi trükkida.

On olemas teatud standardsed paberimõõdud, mida laborites kasutatakse. Standardi ühe külje määrab paberirulli laius, ning siin on Photopointi laborites neli võimalust: 305 mm, 210 mm, 152 mm ja 102 mm Standardi teise külje määrab juba labori seadistus. Enamlevinumad standardid komakoha täpsusega väljendatult on:

21×29,7 cm (A4)

15,2×20,3 cm (A5)

15,2×10,2 cm (A6)

10,2×13,6 (küljesuhe 3:4)

15,2×21,6

15,2×22,8

30,5×42 (ligilähedane A3 standardile)

Täpseid formaate on hea teada, kui tahate pilti sobitada konkreetse pildiraami või albumiga.

Kompaktkaamerate (ehk siis enamlevinumad taskukaamerad, millel ei saa objektiive vahetada) poolt tehtava pildi küljesuhe on 3:4. Fotolaborile pole see takistuseks, et pilti ükskõik millises mõõdus paberile trükkida. Küll aga peate arvestama, et fotol kujutatu ei pruugi igas formaadis paberil ühtmoodi nähtav olla.

Kui paberiformaat on kitsam, kui teie kaamera pildistandard, siis osa kaadrist lõigatakse ära ja ei mahu paberile. Seetõttu peaksite paberimõõduks valima 10×13 cm, kui tahate kogu kaadrit paberil näha. Kui lepite mõningase lõikamisega, siis sobib ka 10×15 cm Soovitan pildistamisel jätta rohkem ruumi inimeste ja hoonete ümber, see annab rohkem vabadust hiljem paberimõõdu valimisel. Suurema paberimõõdu puhul sobib kompaktkaamerale 15×20 cm mõõduga paber.

Peegelkaameraga pildistades on pildi küljesuhe 2:3 ning sobivaks paberimõõduks 10×15 cm ja suurema paberimõõdu puhul 15×23 cm Kurvastuseks pean ütlema, et viimase mõõduga raamid ei ole levinud. Ka paljud kompaktkaamerad lubavad pildistamisel valida “postkaardi” formaadi ning siis on küljesuhe sama, mis peegelkaamera pildil.

Veidi keerulisem lugu on A4 formaadis paberiga. Täpselt sellise küljesuhtega pilte ei tee kumbki kaameratüüp, ei kompaktkaamera ega peegelkaamera. Seetõttu on lõpptulemus mõlemal puhul veidi lõigatud. Kui tahate lõikamist ise kontrollida, peaksite mõningal määral tundma fototöötlusprogramme.

Kui tahate pilte veel suuremale paberile, siis laborid pakuvad ka A3 mõõdu sarnast formaati. Seda küll teatud mööndustega. Raamid, mida müüakse, on mõõdus 30×40, laborist tulev paber kas 30,5×40 cm, 30,5×42 cm või 30,5×45 cm. Pildi mahutamisel raami läheb üsna tõenäoliselt vaja kääre või paberilõikurit.

Kui soovite kogu kaadrit paberile, aga ei ole kindlad, milline on kaamerast tuleva pildi küljesuhe, siis kõige lihtsam viis on tellida pilt “mahuta” stiilis. See tähendab, et pilt jääb igal juhul paberil täies ulatuses nähtav, olenemata paberi suurusest ja külgede suhtest. Ainuke “aga” siinjuures on, et kui paberi ja kaadri küljesuhe ei klapi, jäävad pildi ühte külge valged servad. Need võite ise ära lõigata, kui just ei plaani pilte kindla mõõduga raami panna.

Kui tahate olla algusest lõpuni kindlad lõpptulemuses, pidage silmas järgnevaid juhiseid.

Labori piltide trükitihedus (resolutsioon) on 300 punkti tolli kohta (dpi 300). Valmistades oma trükifaili ise mõnes pilditöötlusprogrammis ette, tuleks see kindlasti paika panna. Soovitangi enne muude toimingute juurde asumist kõigepealt määrata nii pildi täpsed mõõdud kui resolutsioon.

Adobe programmides kasutatakse selleks funktsiooni “Crop”:

Nõnda talitades tuleb teil pilte laborisse viies lihtsalt valida paberiformaat, mis teie poolt lõigatud suuruse ära mahutab. Pilte saate (eeltoodud formaadi piires) teha mistahes suuruses, kasvõi 1×1 sentimeetrit (koos üüratu valge pinnaga, mis tuleb endal ära lõigata). Kindlasti tuleks sel juhul öelda tellimuse vastuvõtjale, et pildid on täpseks lõigatud ja valikuks tuleb panna “no resize”. Täpseks lõikamist ja “no resize” tuleb kasutada näiteks juhul, kui tahate teha pilte raami jaoks, mille mõõdud on 13×18 cm või 18×24 cm. Täpseks lõikamise teel saab pildile ka kindla mõõduga valgeid ääri tekitada.

Lõpetuseks näide, kuidas väikese nikerdamise abil saab ise plaadiümbrist teha.

Loe samal teemal ka KKK rubriigis pesitsevat kirjatükki: https://blog.photopoint.ee/digipildid-paberile-milline-moot-valida/

Paberfotosid trükkima » 

(16145)