Minu ees laiub ilus võrratu kuppelmaastik. Midagi sarnast nagu Lõuna-Eestis, kuigi ma asun hoopis Eesti ekvaatoril. Päike sõuab horisondi poole ja kuldab kuplid üle sooja õhtuvalgusega. Olen sättinud ette lainurkobjektiivi, objektiivi ette kiilfiltrid ja paigutanud nad statiivile. Oma digikaamera valgustundlikkuse olen keeranud võimalikult madalaks, ava seadnud F11 peale. Säriajaks määrasin 1/6 sekundit, mispeale olen menüü... Loe edasi...

Inimsilm on üks keeruline riistapuu ja perfektne nägemisvahend. Selle sarnast inimene juba ei konstrueeri. Samas on inimene saanud hakkama vägiteoga leiutada fotoaparaat, millega on võimalik jäädvustada seda mida oma silmaga näeme ning siis kogetut foto abil ka teistega jagada. Looduses on aga palju situatsioone, mis on kergelt lahendatavad looduse poolt konstrueeritud inimsilma abil, kuid inimese... Loe edasi...

Pildistaja ümber on mitmeid eri pindu, kust valgus tagasi peegeldub. Kuigi mõnikord on peegeldused huvitavad ja lisavad pildile oma võlu, ei ole need teinekord nii head. Näiteks tekitab niiskest või ka saastunud linnaõhust läbitungiv valgus atmosfäärihägu, mis muudab objektid udusemaks. Maastikupildistaja sooviks ehk taimede värve või taevas sõudvaid pilvi paremini välja tuua, kuid... Loe edasi...

Tekst ja fotod: Sven Začek Kui on otsus langetatud millal välja minna ning juba selge, mida valitud ilmaga on võimalik saavutada, siis jääb lahendada veel üks küsimus. Kas pildistada päri või vastu valgust. Vastu valgust pildistamist maastiku võtete puhul sai eelmises osas juba põgusalt mainitud. Kas eluslooduse jäädvustamisel kehtivad samad reeglid? Kuna elusloodust jäädvustatakse reeglina... Loe edasi...