Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Andmed turvaliseks: varundus, sünkroniseerimine ning kolme reegel

backup_avang

Olukord, kus arvuti kõvaketas või mõni muu andmekandja omanikuga töölepingu lõpetab ning lahkudes viib kaasa Sinu väärt mälestused fotode või videote näol ning ka vajalikud dokumendid, on sama kindel kui päikese tõus idast. Küsimus ei ole ju selles, kas juhtub, vaid selles, millal juhtub.

21. sajandil vahetatakse arvuti üldjuhul välja enne, kui kõvaketta plaanipärane tööleping otsa hakkab saama. Samas on paljudega juhtunud vastupidist – andmekandja on otsustanud minna loojakarja ning sellega on kaasnenud ka andmekadu. Et just viimast vältida, on soovituslik pidevalt andmetest teha tagavarakoopiaid. Kui sul on väärtuslikke fotosid, siis on soovituslik nendest ka paberfotod teha lasta.

Selles artiklis vaatleme võimalusi, kuidas turvaliselt luua tagavarakoopiad endale vajalikest asjadest. Vaatame ka, millest varundust üldse vaja teha oleks.

Sissejuhatus. Varundus (backup) või sünkroniseerimine?

Teeme ühe asja kiirelt selgeks. Tihtilugu räägitakse andmete sünkroniseerimisest kui varundusest või tagavarakoopia tegemisest. Reaalsuses on need kaks ise asja. Varundus on andmete ühesuunaline kopeerimine teisele andmekandjale eesmärgiga need sinna hoiule jätta. Sünkroniseerimine on andmete pidev uuendamine teisel andmekandjal või andmekandjate peegeldamine, et mõlemas kohas oleks sama (uuendatud) informatsioon.

Lihtsamalt seletades. Näiteks, kui teil on kaks arvutit ja väline kõvaketas ning soovite, et kõik fotod oleks saadaval kõikides seadmetes ning kasutate mingit tarkvara automaatselt fotode uuendamiseks kõikides seadmetes, siis on see sünkroniseerimine. Tihti toimib see metoodika nii, et kui ühes seadmes ära kustutada andmed, siis peegeldatakse info ka teistesse seadmetesse. Põhjus, miks see andmete säilitamiseks või andmete turbeks ei sobi, on lihtne: kui kogemata kustutada vajalik informatsioon ning see peegeldatakse kõikidesse seadmetesse, siis tähendab see ka info kustutamist teistelt andmekandjatelt!

Esimene osa. Kolme reegel. Kuidas varundada või sünkroniseerida.

Varundus kui selline on andmete tagavarakoopia tegemine andmekandjale ning uus tagavarakoopia tehakse ettemääratletud ajal/käsitsi. Kui pärast tagavarakoopia tegemist peaks põhilise andmekandjaga midagi juhtuma (kogemata kustutama näiteks), siis saab tagavarakoopiast kergelt andmed taastada.

Andmetest tagavarakoopia tegemisel (või ka sünkroniseerimisel) kehtib lihtne kolme reegel: kolm erinevat varundust, sest kaks pole piisav. Kasutada kahte erinevat meediumit: olgu see siis kombinatsioon välisest kõvakettast ja pilveteenusest või mälupulgast/kaardist ning välisest kõvakettast. Lisaks peaks üks tagavarakoopia asuma tööarvutist (koduarvutist) eemal, kui peaks juhtuma suurem õnnetus.

Varundamiseks ei saa lugeda seda:

  • Mälukaardi või välise kõvaketta peale tagavarakoopia tegemine ning selle hoidmine arvutilaual ei ole varundamine (kohvitass läheb ümber, põletad sülearvuti kõvaketta maha ning rikud ka välise kõvaketta ära)
  • Varundamine DVD peale ning selle hoidmine aknalaual ei ole varundamine. UV kiirgus ning kõrgem temperatuur on võimeline päris kiirelt plaadi ära rikkuma. Lisaks on optilised plaadid tundlikud füüsiliste vigastuste suhtes.
  • Andmete peegeldamine pilve (cloud hosting, nt DropBox või Google Drive) ei ole varundamine. Kustutades andmed arvutist, kustutatakse need ka pilvest.
  • Piltide hoidmine paralleelselt nii kaameras oleval mälukaardil kui ka arvutis ei ole varundamine või turvaline talletamine.

Varundamiseks saab lugeda seda:

  • Välisele kõvakettale andmete varundamine ning kõvaketta füüsiliselt teises kohas hoidmine. Kõige turvalisem oleks kõvaketta/andmekandja hoidmine teisel kinnistul, tulekindlas seifis vms – juhuks, kui peaks suurem õnnetus juhtuma.
  • Kasutada pilveteenust paralleelselt välise kõvakettaga või mõne muu andmekandjaga. Kui arvutiga midagi juhtub, siis emba kumba kohas 99% tõenäosusega info kättesaadav. Pilveteenus üksinda ei anna maksimaalset turvalisust ega loeta ka varundamiseks, samas paralleelselt teise andmekandjaga annab võrdlemisi kindla ning lihtsalt hallatava lahendi. Turvalisust lisaks ka see, kui arvuteid on rohkem kui üks, kuhu pilveteenus andmeid sünkroniseerib.
  • Andmete varundamine näiteks võrgukettale. Eriti turvaline on see juhul, mil võrguketas on RAID 1 konfiguratsioonis (sellisel juhul on kaks füüsilist ketast identsete andmetega ühes kettamassiivis).

Klassikaline RAID 1 konfiguratsioon tööarvutis ei kaitse andmeid pahavara või juhusliku kustutamise eest, mistõttu see ei ole niipidi kõige mõistlikum varundamise metoodika. Lisamärkusena toon kohe välja, et Mac OS kasutajad võiksid endal Time Machine ning Windows 8 kasutajad File History funktsiooni tähtsate dokumentide või failide juures sees hoida. See minimaliseerib kogemata kustutamise jmt ohu, kuna operatsioonisüsteem hoiab sel juhul failide muutustel silma peal ning salvestab eelnevad versioonid eraldi ära.

Millist tarkvara kasutada?

Paljudel võib tekkida ka küsimus, mis teenuseid või tarkvara kasutada. Pilveteenustest esimese variandina pakuks välja Dropbox’i. Tasuta variandi puhul saab kasutaja ainult 2 GB kettaruumi (kutsu sõpru liituma ning võid enda kettapinda kasvatada võrdlemisi suureks), samas on see kõige kiirem pilveteenus.

Google Drive on natuke aeglasem ning kehvema sünkroniseerimismootoriga, samas 5GB tasuta ruumi ning katab enamiku kasutajate vajadused.

Microsoft soovitab loomulikult SkyDrive lahendit, kuid selle kõige suuremaks miinuseks on meeletu kiirusevahe teiste teenustega. Nimelt on see niivõrd aeglane (vähemalt Euroopas), et turvatunne kaob ära. Lisaks – madala kiiruse tõttu automaatne sünkroniseerimine tihti ei toimi.

Eraldiseisevaid rakendusi, mida kasutada andmete peegeldamiseks või varundamiseks, on saadaval terve müriaad. Microsoft pakub PowerToys lisana tasuta SyncToy tarkvara, toimib kiirelt ning efektiivselt, samas automatiseerimine on keerulisem. Isiklikult olen kasutanud Allway Sync rakendust, mis on tavakasutajale tasuta (mõistliku andmevahetuse juures) ning seal on reeglite loomine lihtne ning intuitiivne. Saab kasutada nii varunduseks kui ka peegelduseks ning toetab lisaks kohalikele seadmetele ka erinevaid serveritüüpe ning pilveteenuseid.

Millist riistvara kasutada?

Lisamärkusena pean ka ära mainima, et kõik need liigodavad mälupulgad või mälukaardid ei ole alati kõige turvalisemad. Sarnaselt optiliste plaatidega (CD, DVD, BRD), võib juhtuda see, et andmete salvestamine möödub probleemideta, kuid hilisem lugemine ei toimi. Seetõttu, nagu ka plaatidega, kasutage kvaliteetset meediat ning peale andmete salvestust tehke lugemise test. Samas kõvakettad kui sellised on alati kõige kindlam lähenemine (kui neid korrektselt hoida).

Teine osa. Milliseid andmeid turvata?

Varundamise puhul kõige veidram nähtus on iganädalane operatsioonisüsteemi failidest varunduse tegemine ning nende eraldi hoidmine. Isiklikult olen lähenenud natuke praktilisemalt. Kuna arvutis on mitu erinevat füüsilist ketast, siis süsteemikettast tehtud varundus koos kõikide rakendustega, mis võimaldab arvuti värskenduseks kergelt esialgse seisu laadida. Aga see selleks.

Reaalsuses tasuks hoida tagavarakoopiad võimalikult kompaktsed, et ei tekiks hilisemalt andmekandja mahuga liigselt probleeme. Samas tuleb ka realistlik olla ning kõik vajalik turvata, näiteks tänapäeval on fotod väga ruumi võtvad, eriti kui tegu toorfailidega. Sellest tulenevalt tuleb ka vajalikud plaanid enda jaoks vastu võtta. Isiklikult kasutan mitme arvuti, välise kõvaketta ning pilveteenuse printsiipi. Dokumendid ning korrigeeritud pildid peegeldatakse automaatselt DropBox abil pilve ning sealt nii tööarvutisse kui sülearvutisse edasi. Kõik fotod (ka toorfailid) ning heliplaatide tagavarakoopiad (maakeeli kettal olev muusika) lasen sünkroniseerida välisele kõvakettale peale muutuste tegemist. Selle tulemusena on näiteks toorfailid alati kahes kohas olemas, vajalikud dokumendid ning valmispildid rohkem kui kahes ning viimased alati ka kättesaadavad.

Kolmas osa. Kokkuvõte.

Igaühel on enda harjumused ning kohe kindlalt ei ole digitaalsete dokumentide või mälestuste talletamisel absoluutselt õiget varianti. Üks metoodika, mis mõnel toimib suurepäraselt, ei pruugi teistel nii hästi toimida. Samas ei saa iial olla liiga ettevaatlik, kuna kaotsiläinud dokumentide või piltide taastamine ei pruugi tagantjärgi õnnestuda. Suurest voolukõikumisest (Maarjamaal suurte tormide ajal ikka tuleb ette) läbikõrbenud kõvaketta taastamine võib olla teinekord liiga kulukas ning maksta lausa uue arvuti hinda. Lisaks annab tagavarakoopia tegemine teatud turvatunde, et failid on turvaliselt mujal olemas.

Loomulikult kuuleme alati ka vabandusi ning põhjendusi, miks tagavarakoopiat mitte teha – olgu siis asi keerulisuse astmes või hinnas. Tegelikult on asjalood ju teistpidi: väline kõvaketas, kvaliteetne mälukaart või mälupulk maksab võrdlemisi vähe. Rakendused on tehtud võimalikult lihtsaks ning palju antakse niisama kasutamiseks. Seega, tuleb jalad kõhu alt välja võtta ning end lähimasse arvuti-/fotopoodi vedada ning vajaliku raudvara ära soetada.

Kui sinul, Photopointi ajaveebi lugeja, on kasutusel häid lahendeid, mida ka teiste lugejatega jagada, siis tee seda siinsamas kommentaariumis.

(3229)

Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Jälgi meid Facebookis

Omanda kõik fotode töötlemise tehnikad Põhjalik kursus algajaile 35 õppevideot Telli tasuta ligipääs:
.
Saad tasuta kursuse ja liitud Fotokursuse uudiskirjaga
.

Viimased kommentaarid

"Teravustamismootor - Kruvimehhanism - on see trükiviga või on mingi ..."

Naksik, Nüüd saadaval: ülilainurk-suumobjektiiv HD Pentax DA 10-17mm f/3.5-4.5 ED objektiiv

"Tere! Täname tähelepanu juhtimast.Oleme asunud tootjaga suhtlusesse, aga hetkel puudub meil ..."

Elise, Iseliimuvate lehtedega albumid mahutavad endasse nii klassipildid kui ka vaarisade portreed

"Ettevaatust, iseliimuvate lehtedega fotoalbumid võivad olla fotode pikaajaliseks säilitamiseks sobimatud! ..."

Merilis Roosalu, Iseliimuvate lehtedega albumid mahutavad endasse nii klassipildid kui ka vaarisade portreed

"https://www.photopoint.ee/kaamerad/1072422-sony-dsc-rx100-vi langes äsja 1079€ peale + ostul saab kingituseks nahast ..."

Jürgen Veerme, Sony avalikustas uue taskukaamera DSC-RX100 VII, millel on 90 fps sarivõte ja mikrofoni sisend

"Tere Mait! Kahjuks ei ole hetkel teada, millal RX100 VI hinnalangust ..."

Jürgen Veerme, Sony avalikustas uue taskukaamera DSC-RX100 VII, millel on 90 fps sarivõte ja mikrofoni sisend