Tekst ja fotod Sven Zacek ©.
Talvine pildistamine on hoopis isemoodi. Kui suvel võib minna esimesele aasale ning kohata seal mitmekesist elu: putukad lendavad, linnud laulavad ning lilled õitsevad, siis talvel seda pole. Võiks öelda, et talve pildistamine on raskem. Ilmelt ongi, sest vaeva peab rohkem nägema, peab tähelepanu pöörama detailidele. Kuid ikkagi tulevad pildid hallid, see võtab niigi palju energiat nõudva pildistamishuvi üldse ära. Muudkui otsi ja otsi ning siis kui leiad on pilt ikka untsus. Suvel ju nii ei olnud? Päästikule vajutades tulid pildid ikka ilusad värvilised ja täpselt sellised nagu seda oli meile looduses avanenud motiivgi. Milles siis nüüd asi?

Lumes. Talvepildistamise peaelement. Talvel on igas kaadris lumi ning lund me ju tahamegi pildistada, muidu poleks tegemist talve pildistamisega. Aga pildid ei tule. Vaatan ringi, lumi on valge, kuid pildil hall. Kas mu kaamera, mis suvel ilusaid pilte tegi on hakanud väsima ning ei oska enam mõelda? Tegelikult pole ta mõelda osanudki. Kuna suvel on kõikjal rohelus, mis on kaameramõõdikule ideaalseks säri määramise lähtekohaks, siis talvel on muru ja lehtede asemel valge lumi, hoopis heledam mass, millelt säri mõõta. Kuna kaamera on sama tark nagu suvelgi, siis proovib ta ikka käsitleda mõõtmiseobjekti mururohelisena, ehk pooltoonina. Lumi aga ei ole pooltoon, vaid tunduvalt heledam. Talvel on seega säri mõõtmiseks, mis tagaks meile nähtud valge lume valgena nägemise ka pildid, kaks võimalust.

Lastes kaameral säri lumelt määrata, saame tulemuseks
halli lume ning selliselt juhul jääb pildil olev ronk juba
niivõrd tumedaks, et pilt prügikasti vääriliseks tunnistada.

Proovida leida ümbruskonnast meie motiiviga sama valguse kätte jääv pooltoonides objekt ning määrata säri sellelt. Nüüd kerkivad üles uued probleemid. Vilumatule silmale võib pooltooni leidmine olla alguses tülikas ning raske, lisaks oleks vaja kaamerat, mis toetaks punktmõõtmist. Kui punktmõõtmist ei ole, siis tuleks kas leida piisavalt suur objekt, millega ära katta kaamera mõõtmisväli või siis keerata ette teleobjektiiv. Tundub tülikas meetod on ju? Mina kasutan kiiremat ning tunduvalt vähem aega nõudvat lahendust.

Nimelt määran ma säri alati lumelt ning lasen kaamera soovitatust kaks korda rohkem valgust katikust läbi. Kuna lund on alati piisavalt ning lumi on tavaliselt ka motiivi kõige heledam osa, siis pannes paika kõige heledama punkti langevad ülejäänud toonid ise õigetesse kohtadesse. Selleks, et säri paika saada tuleks jällegi kaamera särimõõtmise ala suunata ühtlaselt lumega kaetud alale. Kuna motiivil võib olla erineva varjundiga lund, näiteks varjus või terava päikese käes, siis tuleks säri määrata kõige heledama lume pealt. Kasutades näiteks ava-prioriteet programmi, tuleb kaamera poolt pakutud säriaega kahe astme võrra aeglasemaks kompenseerida.

Lisades kaamera pakutule +2 astet särikompensatsiooni,
saame tulemuseks korrektselt säritatud lume ja selgub, et ronk
polegi süsimust lind, vaid temas peitub ka palju muid toone.

Sama loogika kehtib nii maastiku kui ka talvise eluslooduse pildistamise puhul. Mina kasutan alati manuaal-programmi, sest näiteks eluslooduse pildistamisel ei ole kogu aeg võimalik säri uuesti mõõta ning ava-prioriteet programmi kasutades mõõdab kaamera iga kaadri puhul säri uuesti. Kui mõõdetav ala peaks lume asemel olema kaetud mingi tumedama objektiga, siis juba lisatud kahe astmeline särikompensatsioon annab tulemuseks ülesäri. Kuna aga valgustingimused muutuvad suhteliselt aeglaselt, siis on kindlam mõõta säri lumelt ning see manuaal-režiimi kasutades „lukku“ panna. Teatud aja tagant tuleb muidugi säri üle kontrollida ja tulemust korrigeerida. Peab tähele panema, et kui näiteks loom või lind on metsa all, siis metsaserval olevalt lumelt mõõdetud säri ei tööta, sest metsas on tunduvalt hämaram. Sellisel juhul tuleks mõõta säri vahetult looma või linnu läheduses olevalt lumelt.

Õige säri lisab talvepiltidesse seal olnud sära ning ei sunni meid kaameraid kappi uut kevadet ootama jätma. Selle asemel võib igal vabal momendil lumiset loodust nautima ja jäädvustama rutata.

(2783)